„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
Kinnisvarabüroo Eesti jõukad on hakanud miljonivillasid ehitama, uhkeimad villad kerkivad mööda merepiiri Tallinnast välja, näiteks Merivälja, Pirita ja Viimsi poole (0)
25. mai 2022
Foto Pixabay

Kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Jaanus Lauguse sõnul on Eesti jõukad ettevõtjad broneerinud aastateks ette tuntud arhitektuuribürood ning ehitavad miljoneid maksvaid elamuid, kus on nii spaa- kui jõusaalikompleksid.

Jaanus Lauguse kinnitusel on luksuskinnisvara populaarsem kui kunagi varem. “Kui veel mõni aasta tagasi olid miljonitehingud erandlikud, siis praeguseks on tekkinud terved ülikallite majadega terviklikult arendatud rajoonid,” ütles Laugus pressiteates.

Suuremas osas on ostjad ja tellijad Lauguse sõnul IT-ettevõtjad, kes vaatavad rohkem sisu kui hinda. “Populaarsemad arhitektid on aastateks ette broneeritud ning 90. aastate kindluselaadsete kolemajade aeg on küll möödas. Praegused miljonimajad järgivad uusimaid rahvusvahelisi trende ja meenutavad pigem Hollywoodi villasid,” rääkis Laugus.

Miljonärid soovivad villasse kõrgeid lagesid, palju valgust ja suuri terrasse

Kinnivarabüroo juhi selgitusel oodatakse miljonivillast kõrgeid lagesid, palju valgust ja suuri terrasse ning kindlasti peaks iga magamistoa juures olema oma vannituba. “Seoses koroonaaja piirangutega on järjest enam hakatud ka isiklikke spaa- ja jõusaalikomplekse ehitama,” lisas ta. 

Lauguse sõnul pole valmis miljonivilla müümiseks kunagi varem nii soodsat aega olnud, kuna rikkamas segmendis pole ostujõud langenud, pigem piirab ka selles sektoris ehitamist materjalipuudus. “Kui mingeid eksklusiivseid materjale ja detaile peab isegi aasta ootama, siis pigem tahetakse uus kodu vähema vaeva ja ajaga kätte saada. Neid on küll, kes on sobiva maja eest valmis kohe 2-3 miljonit maksma,” nentis ta. 

Ta märkis, et uhkeimad villad kerkivad mööda merepiiri Tallinnast välja, näiteks Merivälja, Pirita ja Viimsi poole, aga ka Kakumäe-Tabasalu suunal kuni Kloogani välja. “Trendikaks on muutunud ka suuremad privaatsed kõrghaljastusega kinnistud Tallinna lähistel. Nende puhul on oluline suurem ehitusõigus põhihoone ja paari abihoone rajamiseks, kommunikatsioonide olemasolu ning hea teeühendus pealinnaga,” rääkis Laugus. 

Uusarendusse kodu ostes tuleb arvestada võimalike lisakuludega

Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on uusarendused tavaliste koduotsijate silmis kasutatud korteritest rohkem hinnas, kuid just viimastel on mitmeid alahinnatud eeliseid. Näiteks tuleb uusarenduste puhul arvestada sisustamiseks kuluva suurema summaga ning ette pole näidata ka varasemaid kommunaalarveid.

„Sageli kulutatakse kogu vaba raha uue korteri sissemakseks ja sisustamiskuludega ei arvestata,“ ütles Rebane. Minimaalselt kulub tavalise kahetoalise uusarenduses valminud korteri sisustamiseks tema sõnul umbes 10 000 eurot. Kolmetoalise korteri puhul tuleks arvestada minimaalselt 15 000 euro suuruse väljaminekuga. „Tasub mõelda, ehk leiab selle raha eest juba maitsekalt sisustatud korteri, kus on kõik eluks vajalik olemas,“ lisas Rebane.

Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liikme Peep-Ain Saare sõnul on ostuhuvilisi turul küll palju, kuid nõudlus ületab pakkumise ning väga palju uusi objekte hetkel turule lisandunud ei ole. Igale kinnisvaraobjektile tuleb tema sõnul läheneda siiski individuaalselt. „Uusarendus ei taga iseenesest veel kvaliteeti. Kahjuks on elu näidanud, et paljude uusarenduste puhul ei pruugi ehituskvaliteet olla alati see, mis esialgu välja reklaamitud sai,“ märgib ta.

Lisaks hoonele endale on aina tähtsamaks muutunud selle asukoht, infrastruktuur, lähedus poele, koolile või lasteaiale – kõik need detailid mängivad aina suuremat rolli. Siiski on uusarenduse eelistamise juures saanud paljude jaoks väga oluliseks energiatõhususe aspekt.

„Kui võrrelda uusarendust mõne vanema objektiga, mis pole ehk nii hästi soojustatud ning küttelahenduseks on endiselt elektriradiaatorid, on kindlateks eelisteks kontrollitud kõrvalkulud ja energiaklass. Ka korterite järelturul ei osteta ühtegi objekti hetkel ilma, et potentsiaalne huviline poleks näinud viimase paari kuu kommunaalarveid,“ tõi Saar esile.

Samuti loevad ostjad aina tähelepanelikumalt erinevaid lepinguid, sest järjest enam hinnatakse, et ka ostja õigused oleks kaitstud ning säiliks kindlustunne. Kõige olulisem on mõlema eksperdi sõnul leida kinnisvaraobjekt, mis ostjat kõnetaks ning tema elukorraldusega sobiks. Seega ei tohiks otsuse tegemisel lähtuda vaid sellest, kas tegemist on uusarenduse või järelturu korteriga, seda enam, et viimastel on väga palju eeliseid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.