„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
avalik arutelu Putukaväilale planeeritav trammiliin aitaks Kalamaja rahval külastada Stroomi rannaparki (0)
25. mai 2022
Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome osakonna arhitekt Kaidi Põldoja Foto Mats Õun

„Pelguranna trammiliin on olemuslikult mõeldud Kopli poolsaare vasaku ja parema külje ühendamiseks,“ sõnas Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome osakonna arhitekt Kaidi Põldoja. „Et Kalamaja rahvas saaks kasutada Põhja-Tallinna kõige olulisemat puhkeala – Stroomi rannaparki ja vastupidi.“

Vaata galeriid (51)

Põhja-Tallinna vanema Manuela Pihlapi sõnul on putukaväila algatus sündinud läbi kaasava linnaplaneerimise. „See on juba praegu põhjatallinlaste hulgas populaarne koht koerte jalutusväljaku ja kogukonnaaiaga,“ märkis ta. „Soovime ka Putukaväila pargi loomise protsessi linnaelanike ideid kaasata.“

Vaata galeriid (21)

Ürituse juhatas sisse abilinnapea Vladimir Svet, kes kutsus kohaletulnuid aktiivselt oma ideid ja ettepanekuid Putukaväila meeskonnale jagama, et Putukaväila Põhja-Tallinna osa tuleks selline, nagu Põhja-Tallinna inimesed seda tahavad. „Tänane kohtumine on märgiline, sest me enam ei räägi Putukaväilast kui ideest, vaid sellest, et meil on alanud esimese lõigu projekteerimine Pelguranna ja Paavli tänava vahel,” lausus ta. “Räägime konkreetsest eskiisist, millele soovitakse saada teie ideid, kriitikat ja ettepanekuid. Kui kõik läheb hästi, saame seda parki järgmisel, rohelise pealinna aastal rajama hakata.“

Vaata galeriid (6)

Ettekandega putukaväila projekti senisest visioonist esinesid Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome osakonna arhitektid Kaidi Põldoja, Paco Ulman ja Ivo Arro.

Põldoja märkis, et kuigi putukaväila peamine idee on vähem niita, ei tähenda see, et kusagile kultuursemalt hooldatud alasi ei tule. „Me oleme ka mõnesse kohta rajanud sellised püsikutest Inglise tüüpi mesilaspeenrad, mis on visuaalselt hästi kaunid,“ ütles ta. „Need on natuke rohkem pargilikud kui niit ja mis ka elukeskkonda siin parandavad.“

Putukate all peetakse ennekõike silmas just mesilasi ja kimalasi

Putukaväil on Põldoja kirjeldusel tegelikult ennekõike tolmeldajateväil. „Paljud teist kindlasti juba teavad, aga fookus ei ole mitte kõigil putukatel – ei ole sääseväil, vaid fookus on tolmeldajatele elurikkuse ja hea elukeskkonna tagamine,“ selgitas ta. „Sest tolmeldajatest sõltub meie toidulaud nii maal kui ka linnas. Mida enam maailm linnastub, seda olulisem on mõelda tolmeldajate peale just nimelt linnas. Tallinnas on selleks väga head eeldused, sest Tallinn kasutab üha vähem pestitsiide oma rohealade hooldamisel. Siin me räägime mesilastest ja kimalastest.“

Projekti juures kasutatav sõna lineaarpark tähendab Põldoja sõnul ruumi rohelistele liikumisviisidele. „Jalgrattasõiduks, jalutamiseks – sellistele säästvatele liikumisviisidele, erinevatel kiirustel,“ täpsustas ta.

Ulman märkis, et putukaväila sõna on nende endi välja mõeldud. „Me panime kaks sõna kokku,“ selgitas ta. „Üks oli väil, mis on tavaliselt negatiivne ja nõme sõna, mis tähendab autoteid. Me panime selle kokku putukatega ja mõtlesime, et see on üks tore asi, mida võiks tegelikult ajada ja see on meie parim bränd.“

Põldoja sõnul hõlmab putukaväil kokku üheksat, väga eriilmelist ruumiosa. „Siin on linnametsa, on selliseid väga kummalisi 1990. aastatest pärit hõnguga tööstusalasid, väikeelamurajoone, musta ja külalikku keskkonda,“ loetles ta. „Ja see on üks putukaväila väärtustest, et ta on hästi eriilmeline, mis tähendab, et on suur potentsiaal, et see teekond läbi selle lineaarpargi on hästi huvitav.“

Põldoja tutvustas, mida tähendab nende poolt rakendatav taktikaline linnaplaneerimine. „Me viime ka läbi selliseid väiksemaid ruumikatsetusi, et proovida kas väga lihtsate ja kiirete vahenditega on võimalik kohati natuke monotoonset putukaväila trajektoori huvitavamaks muuta,“ selgitas ta.  „Me just nüüd kevadel lõpetasime „kohasumina“ installatsioonikonkursi läbiviimise. Putukaväila trassi äärde kerkib suvel põhukabel ja sellised huvitavad pilliroost installatsioonid, kus saab peal istuda. Sinna, kus on ristumine Akadeemia teega, tekib väike imetajatele ja putukatele mõeldud punutis, mis moodustab silla üle Akadeemia tee.“

Kohale tulnud linlastele putukaväila idee üldiselt meeldis

Kristiine elaniku Kaia sõnul tuli ta arutelule ennekõike seetõttu, et ta huvitub linna arhitektuurist ning tema jaoks on oluline, et Tallinnast saaks rohelisem linn. „Mulle pakub selle projekti juures kõige rohkem huvi see, et meie linnakeskkond oleks elurikkam, et reaalselt oleks vähem vihkamist, rohkem liblikaid ja rohkem õisi,“ lausus ta.

Kaial oli projekti kuraatoritele ka omapoolne ettepanek. „Võiks katsetada jõulisemalt seda, et vähem niita ja mitte karta seda, et kodanikud kõrge rohu üle nurisevad,“ ütles ta. „Mina arvan, et sellel (putukaväilal) on suur potentsiaal ja ma loodan lihtsalt, et see ei jää üksikprojektiks. Tegelikult peaks olema kogu Tallinn putukasõbralikum linn.“

Põhjatallinlane Hannes tuli koha peale veenduma, et kas tuleb putukaväil või mitte. „Kui ma jooniseid vaatan, mis praegu üleval on, siis ma ei ole 100 protsenti selles kindel,“ nentis ta. „Tahaks näha kuidas Põhja-Tallinn tulevikus välja hakkab nägema.“

Joonistega tutvunud Hannes tundis muret selle üle, kuidas putukad hakkavad üle Sõle tänava saama. „Putukaväila mõte on mu arvates hea, kasvõi seegi, et trammitee hakkab sealt läbi tulema,“ rääkis ta. „Aga sellest peaks saama ikka ideejärgne park, kus on rohkelt loodust, mitte ei ole jälle mingi üles vuntsitud pargiala või midagi taolist, et iga päev käivad ja niidavad muru – kus need putukad seal on siis?“

Kaalumisel on mitu erinevat trammiliini

Omaette suur teema on Põldoja kinnitusel Pelguranna trammi teostus ja tasuvusanalüüs. „Koostööpartneritega me praegu arutame seda võimalikku trammimarsruuti täpsemalt läbi ja see annab meile aluse hinnata, et kas tramm on mõistlik, kas ta on realistlik, mis kuludega rajatav, mis eeldused sellele on jne,“ selgitas ta. „Kui rääkida võrgustiku üldisest arengust, siis meil on teada, et Euroopa Liidult on sügisel võimalik trammivõrgustiku arendamiseks küsida rahastust.“

Seetõttu on Põldoja sõnul ka töös mitu erinevat võimalikku trammiliini. „Üks suund on Järvele, üks on Kadrioru trammiliini pikendamine, siis on Liivalaia tramm ja ka Pelguranna tramm,“ loetles ta. „On päris selge, et kõiki neid trammiliine me hetkel ei suuda rahastada ega ka välja ehitada. Seetõttu me töötamegi kõigiga paralleelselt, et siis lõpuks kabinetis otsustada, millisega me edasi läheme.“

Põldoja kirjeldusel on Pelguranna trammiliin olemuslikult mõeldud Kopli poolsaare vasaku ja parema külje ühendamiseks. „Et Kalamaja rahvas saaks kasutada Põhja-Tallinna kõige olulisemat puhkeala – Stroomi rannaparki ja vastupidi,“ selgitas ta. „Praegu sellised risti ühendused ühistranspordiga on kehvavõitu. Põhja-Tallinna poolsaar on piirkond, mis väga kiiresti areneb ja kuhu lisandub väga palju uusi inimesi. Kasvavat liikuvusvajadust sõiduautodega lahendada ei ole mingil viisil võimalik, sest et me ei saa miljööaladest laiu magistraale läbi tõmmata.“

Põldoja kinnitas, et kaalutakse erinevaid ühistranspordivõimalusi. „Me hetkel ei tea, milliste kasuks me otsustame, aga me tahame, et kõik need võimalused praegu säiliksid,“ märkis ta. „Me oleme kursis, et Puhangu tänava lõik on selle trammiprojekti puhul kõige problemaatilisem.“

Putukaväila lineaarpargi projekti tutvustusüritusel ja avalikul arutelul avakõnega esinenud Tallinna abilinnapea Vladimir Svet rõhutas, et putukaväila 13 kilomeetri pikkune projekt on suur ettevõtmine ning loota, et kõik aastaga valmis saab, ei ole reaalne. „Me tegeleme putukaväila rajamisega veel viie-seitsme aasta pärast ja ka siis, kui see projekt on rajatud,“ rääkis ta.

Svet avaldas lootust, et kohalikud elanikud löövad projekti arendamise juures aktiivselt kaasa. „Ärge laske linnaosa vanemal ega linnaosavalitsusel väsida oma mõtetest, ideedest ja ettepanekutest,“ ütles ta. „Putukaväila Põhja-Tallinna osa peab tulema just selline, nagu seda tahavad Põhja-Tallinna inimesed.“

Putukaväila projektile oodatakse ideid ja ettepanekuid aadressile: putukavail@tallinnlv.ee. Pöörduda võib ka Põhja-Tallinna linnaosa valitsusse.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.