“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
otseblogi Zelenskõi süüdistab Venemaad genotsiidis Donbassis; Transnistria valitsus saadeti laiali mobilisatsiooni katkemise tõttu; Mariupolis hukkus kooli territooriumil 12-aastane poiss; (16)
27. mai 2022
Foto Scanpix

27. mai 2022

14:43

Kreml: Ukraina väljundid rahuläbirääkimistel on ebaselged ja vastuolulised

Volodõmõr Zelenski on korduvalt väljendanud soovi Putiniga kohtuda, et riigid lepiksid kokku sõja lõpetamises. Tõsistest rahuläbirääkimistest pole Venemaa aga paistnud erilist huvi tundvat, vahendab Iltalehti.

“Ma ei väida, et ukrainlased on põnevil Putiniga vestlemisest, kuid peame vaatama näkku praegusele reaalsusele,” kommenteeris Zelenskõi.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles ajakirjanikele, et Ukraina juhtkonna avaldused on ebaselged. “Avaldused on vastuolulised ja seetõttu ei saa me täielikult aru, mida Ukraina tegelikult tahab,” sõnas Peskov.

Viimased silmast silma kõnelused toimusid märtsi lõpus. Seejärel peeti dialoogi eemalt, kuid see katkes aprillis.

14:28

Venelased jätavad maha surma ja varemed

Ukraina ametlik Instagrami konto jagas videot:

“Mariupolist leiti täna endise “Oktyabr” tehase rusude alt 70 surnukeha. Nad maeti ühishaudadesse. Kohalike sõnul oli surnuid võimatu tuvastada. Raske on isegi ette kujutada, kui paljud süütute tsiviilelanike varjupaigaks olnud hooned said nende surmapaigaks,! kirjutas Ukraina Instagrami leht.

14:00

Vene vägede rünnakus Dnipro sõjaväebaasile sai surma 10 inimest

Ukraina keskosas Dnipro linnas sai reede hommikul Vene vägede rünnakus sõjaväebaasile surma umbes 10 ja viga üle 30 inimese, ütles kohalik kaitseametnik.

“Rahvuskaardi õppekeskust tabasid täna hommikul Iskander-raketid. Inimesed said surma. Kahjuks suri umbes 10 inimest ja 30-35 sai haavata,” ütles rahvuskaardi piirkondlik juht Gennadi Korban Ukraina meediale.

Dnipro linn on seni pääsenud Vene vägede tekitatud hävingust ja sellest sai juba sõja alguses Ida-Ukraina lahingute eest põgenejate koondumiskoht.

Dnipropetrovski oblasti kuberner Valentin Reznitšenko ütles, et reedesed rünnakud tekitasid tõsiseid purustusi ning päästetöötajad otsivad majade rusude alt inimesi.

12:11

Zelenskõi süüdistab Venemaad genotsiidis Donbassis

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi süüdistas Venemaad ilmselges genotsiidipoliitikas, mida Kremli režiim tema riigi idaosas paiknevas Donbassis ellu viib.

“Moskva pealetung Donbassis võib jätta piirkonna elamiskõlbmatuks,” ütles ta.

Zelenskõi sõnul on venelaste eesmärk muuta Donbassi linnad tuhaks.

“Kõik see, kaasa arvatud meie inimeste küüditamine ja tsiviilisikute massiline tapmine, on ilmselge genotsiidipoliitika, mida Venemaa ihaleb,” ütles Zelenskõi oma igapäevases telepöördumises.

11:34

Transnistria valitsus saadeti laiali mobilisatsiooni katkemise tõttu

Rahvusvaheliselt tunnustamata Transnistria elanikkond ei taha Ukraina vastu sõdida.

„Transnistria valitsus vallandati Ukraina-vastase sõja mobilisatsiooni ebaõnnestumise tõttu,“ ütles Odessa piirkondliku sõjaväevalitsuse spiiker Sergei Bratšuk.

Bratšuk märkis, et Odessa piirkonnaga piirnevas „Pridnestrovia Moldaavia Vabariigis“ on arenemas üsna huvitavad sündmused. „Valitsuse saatis laiali „president“ Vadim Krasnoselski,“ ütles ta. „See on eelkõige tingitud sellest, et nn mobilisatsioon, mida Vene okupatsiooniväed nõudsid, PMR-is ei toimunud. Seda ei toimunud, kuna kohalikud elanikud ei taha Ukraina vastu sõdida.“

26. mail teatas Transnistria meedia, et Krasnoselski allkirjastas dekreedi peaminister Aleksandr Martõnovi ametist vabastamise ja valitsuse tagasiastumise kohta, mis jääb kehtima kuni uue valitsuse moodustamiseni.

Ukraina president Volodymyr Zelensky usub, et rünnak Transnistriast on võimalik, kuid Ukraina rünnakut ei karda, sest piirkonna 15 000 sõdurist on sõdimisvõimelised vaid 3000. Sellest hoolimata tugevdati piirikontrolli.

10:46

Mariupolis hukkus kooli territooriumil 12-aastane poiss

Juhtum leidis aset eile Kalmiusski rajooni kooli number 30 territooriumil, kirjutab UNIAN.

„Mariupolis hukkus kooli territooriumil mürsu plahvatuse tagajärjel 12-aastane poiss,“ teatas Mariupoli linnapea nõunik Petr Andrjuštšenko.

„Vene relvad jätkavad Mariupoli laste tapmist ka pärast aktiivse sõjategevuse lõppemist,“ nentis Andrjuštšenko. „Olge ettevaatlik! Öelge lastele iga päev, et nad kahtlasi esemeid ei puudutaks. Eriti neid, mis näevad välja nagu mürsud, raketid ja muud relvad.“

26. mai 2022

10:30

Mariupolis algas õpilaste venestamine

Venemaa kontrolli alla langenud Mariupolis tühistati koolivaheaeg ning õpilasi ootab ees suvi täis vene propagandat, kirjutab UNIAN.

Okupandid pikendasid Mariupolis õppeaasta 1. septembrini, teatas Mariupoli linnapea Petr Andrjuštšenko oma telegrammi kanalis. „Okupantid teatasid õppeaasta pikendamisest 1. septembrini, ehk siis õpilased jäävad suvevaheajast ilma. Peamine eesmärk on deukrainiseerimine ja vene programmi järgi kooliaastaks valmistumine. Lastele hakatakse õpetama vene keelt ja kirjandust, Venemaa ajalugu ja venekeelset matemaatikat kogu suve.“

Andrjuštšenko lisas, et sissetungijad kavatsevad avada 9 kooli. „Praegu on aga leitud vaid 53 õpetajat,“ lisas ta. „Kuus õpetajat kooli kohta on ilmekas näide okupatsiooniaegsest vene haridusest Mariupolis.“

Ukraina Ülemraada inimõiguste volinik Ljudmila Denisova on öelnud, et okupandid kavatsevad alates septembrist Mariupoli haridust täielikult venestada, võttes kasutusele oma standardid. Vene programmidele üleminekuga „kohanemise“ raames hakatakse koolides õpetama vaid kolme ainet.

10:21

Zelenskõi: Austria viib meie raskelt haavatud sõdurid ravile

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas kolmapäeva õhtul, et Austria hakkab tegelema raskelt haavatud Ukraina sõdurite raviga, edastas Unian.

Zelenskõi kinnitusel toimus tal päeval vestlus Austria kantsleri Karl Nehammeriga.

Zelenskõi andis oma sõnul Nehammerile ülevaate olukorrast Donbassis ja teistes sõjategevuse piirkondades ning tänas Austriat toetuse eest.

“Leppisime kokku, et Austria viib meie raskelt haavatud sõdurid ravile,” ütles riigipea.

Samuti arutati Zelenskõi sõnul kantsleriga koostööd Ukraina eurointegratsiooni teemal.

Nehammer külastas Kiievit aprillis.

Austria ei ole NATO liige ja on aastakümneid hoidnud Venemaaga suhteid. Neutraalse riigina on Austria olnud Venemaa ja Euroopa suhetes sageli läbirääkija rollis.

10:03

Vene okupandid toimetasid Melitopolisse vananenud tanke T-62

Venelased toimetasid Melitopolisse vananenud tanke T-62, teatas ööl vastu neljapäeval uudisteagentuuri Unian vahendusel ukrainlaste Zaporižžja oblasti sõjaväeadministratsioon, vahendab BNS.

Ühtlasi märgiti, et Vene sissetungijad jätkavad piirkonnas aktiivselt ettevalmistusi pealetungioperatsioonideks.

“Täna saabus Melitopoli ešelon vananenud tanke T-62, mille venelased konserveerimisest kõrvaldasid,” edastati raportis.

“Kirillovka külla saabus samal ajal vähemalt 30 ühikut Vene soomustehnikat. Kohalike elanike sõnul on soomustransportööre pea igal ristmikul. Samuti on võimalus, et Kirillovka puhkekeskused võivad muutuda sissetungijate tugipunktideks ja seetõttu kannatada rüüstamise all, nagu juhtus Berdjanskis,” lisati teadaandes.

Okupantide sotsiaalmeediakanalites kirjutatakse, et on alanud infrastruktuuri ja töötajate ettevalmistamine Zaporižžja oblasti elanikele Venemaa passide väljastamiseks.

Venelased kannavad aga jätkuvalt isikkoosseisu ja sõjatehnika tõsiseid kaotusi. Regulaarselt laekub teavet märkimisväärse hulga Venemaa relvajõudude haavatud sõjaväelaste toimetamise kohta ajutiselt annekteeritud Krimmi meditsiiniasutustesse.

09:43

Briti luure: Venemaa õhudessantväed on oma ülesannetes korduvalt läbi kukkunud

Venemaa õhudessantväed (VDV) on alates sissetungi algusest silma paistnud mitmete märkimisväärsete taktikaliste ebaõnnestumistega.

Näiteks võib tuua plaani märtsis Hostomeli lennuvälja kaudu Kiievisse tungida, aprillist saati kestev paigalseis Iziumi teljel ning hiljutised ebaõnnestunud ja kulukad Siverskyi Donetsi jõe ületused.

Venemaa doktriin näeb ette VDV määramist kõige nõudlikumatele operatsioonidele. 45 000-meheline VDV koosneb valdavalt elukutselistest sõduritest, kes naudivad eliidi staatust ja saavad lisatasu.

VDV-d on kasutatud missioonidel, mis sobivad soomustatud jalaväelastele ja nad on sissetungi ajal kandnud suuri kaotusi. VDV kehv suutlikus ilmestab okupantide strateegilist saamatust ja Venemaa suutmatust tagada kindel õhuülekaal.

VDV ebaõige rakendamine Ukrainas näitab, kuidas Putini märkimisväärne investeering relvajõududesse viimase 15 aasta jooksul, on toonud kaasa tasakaalustamata relvajõu.

25. mai 2022

15:48

Michel: Vene naftaembargo osas jõutakse leppeni enne järgmist nädalat

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel avaldas täna veendumust, et Euroopa Liit jõuab Venemaale naftaembargo osas kokkuleppeni enne järgmise nädala ülemkogu, ehkki Ungari on sellele vastu, vahendab BNS.

“Olen endiselt kindel, et suudame selle küsimuse lahendada enne Euroopa Ülemkogu,” ütles Michel Stockholmis pressikonverentsil Rootsi peaministri Magdalena Anderssoniga.

Ungarit ei ole suudetud naftaembargo toetamises veel veenda ning riigi peaminister Viktor Orbán ütles sel nädalal kirjas Michelile, et küsimuse tõstatamine ülemkogul oleks mõttetu.

“Lahtiste küsimuste kaalukust arvestades on äärmiselt ebatõenäoline, et kõikehõlmava lahenduse leiab enne Euroopa Ülemkogu erikohtumist 30.-31. mail,” ütles Orbán.

“Olen veendunud, et sanktsioonipaketi arutamine juhtide tasandil ilma konsensuseta oleks kahjutoov,” seisis kirjas.

Michel möönis kolmapäeval, et küsimuse lahendamine on raske, kuid lubas «esitada mõned võimalikud lahendused».

EL-i liidrid võivad tõstata küsimuse Brüsselis toimuval ülemkogul, et jõuda poliitilise leppeni, mis lahendaks ummikseisu Ungari ja Euroopa Komisjoni vahelistel kõnelustel.

Merepiirita Ungari sõltub Vene naftast, mida tarnitakse üheainsa torujuhtme kaudu. Orbáni sõnul oleks embargol tema riigi majandusele laastavad tagajärjed.

14:55

Venemaa lihtsustab Lõuna-Ukraina elanike kodakondsusnõudeid

Lõuna-Ukraina Zaporižžja ja Hersoni oblasti elanikud saavad Vene passi lihtsustatud protseduuriga, vahendab BNS.

Ukraina lõunaosas asuv Herson on täielikult Vene vägede kontrolli all, kagusse jääv Zaporižžja osaliselt.

14:28

Putin on lihtsustanud Hersoni ja Zaporožje piirkondades “passi andmist”

Venemaa diktaator Vladimir Putin kirjutas alla määrusele, mis käsitleb Hersoni ja Zaporožje oblasti elanikele lihtsustatud korras kodakondsuse andmist. See on kirjas Vene Föderatsiooni juriidilise teabe ametlikus Interneti-portaalis, vahendab UNIAN.

Dokumendiga muudetakse Putini 2019. aasta aprilli määrust, mis näeb ette Venemaa kodanike passide ebaseadusliku väljastamise Luganski ja Donetski oblasti okupeeritud alade elanikele. Siis mõistis kogu tsiviliseeritud maailm Kremli tegevuse hukka.

Praegu kontrollivad Vene okupandid ebaseaduslikult vaid teatud piirkondi Zaporožje ja Hersoni oblastis.

13:40

Vene Föderatsioon: Azovstali vangide vahetamine tuleb kõne alla alles pärast kohtumõistmist

„Arutelu Venemaa ja Ukraina vangide vahetamise üle on võimalik alles pärast Ukraina sõjaväelaste kohtu alla andmist,“ ütles Vene Föderatsiooni asevälisminister Andrei Rudenko, kirjutab TASS.

„Arutame kõike pärast seda, kui reeturid on nõuetekohaselt süüdi mõistetud ja karistus täide viidud, ka siis võib olla veel mingeid samme,“ sõnas Rudenko. „Enne seda on kõik jutud vahetusest ennatlikud.“

Venemaa asevälisminister nimetas “ebakonstruktiivseks” ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski avaldust läbirääkimistele naasmise kohta alles pärast seda, kui Ukrainale tagastatakse pärast 24. veebruari Vene sissetungijate poolt vallutatud alad.

09:37

Zelenskõi: Vene väed üritavad Donbassis kõike hävitada

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul liiguvad Vene väed Ida-Ukrainas edasi, tulistavad võtmetähtsusega linnu ja üritavad seal “kõike hävitada”, vahendab Iltalehti.

Zelenskõi nõudis Ukrainale rohkem relvi ja ütles, et leinab tuhandeid ukrainlasi, kes on surnud pärast Venemaa sissetungi algust. Ta ütles, et Ukraina varustamine tanki- ja laevatõrjerakettidega oleks “parim investeering”, et vältida Venemaa agressiooni tulevikus.

Vene väed pommitasid kolmapäeval katkematult Donbassi Sjevjerodonetski tööstuslinna ja üritasid linna piirata.

08:00

Luhanski kuberneri sõnul olukord halveneb

Luhanski kuberneri Serhiy Haidai sõnul on olukord piirkonnas keeruline ja halveneb. Ukraina sõjaväevõimude sõnul töötab Venemaa selle nimel, et piirkond täielikult hävitada.

Venemaa on varem teatanud, et jätkab oma “erioperatsiooni” seni, kuni selleks vajadus tekib.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on palunud Ukrainale rohkem relvastust.

07:32

Suurbritannia: Venemaa on tugevdanud võitlust Donbassis

Briti välisministeeriumi avaldatud luurevärskenduse kohaselt tugevdab Venemaa oma tegevust Ukraina idaosas Donbassi piirkonnas.

Suurbritannia teatel üritavad Vene väed piirata Sjevjerodonetski, Lüsüthanski ja Rubižne linnu. Venemaa rünnak on leidnud Ukraina relvajõudude tugevat vastuseisu.

Ukraina välisminister Dmitri Kuleba nimetas teisipäeva hommikul Venemaa rünnakut Donbassile üheks suurimaks Euroopa kontinendil pärast teist maailmasõda ja palus Ukrainalt täiendavat relvaabi.

24. mai 2022

15:51

Ukraina armee taganes ajutiselt Svetlodarskist mugavamatele kaitsepositsioonidele

„24. mai hommikul okupeerisid Vene väed Donetski oblastis Svetlodarski linna,“ Kinnitas vabale raadiole antud kommentaaris Svetlodarski sõjaväeadministratsiooni juht Sergei Goško, vahendab UNIAN.

Goško sõnul kõnnivad tänavatel juba relvastatud sissetungijad, kes kontrollivad kohalike elanike dokumente. “Praegu riputavad nad oma kaltsu (Vene lipp) administratiivhoone külge,” ütles ta. „Kohaliku elanikkonna sõnul nad suurt vaenlase kohalolekut ei näe. Liikvel on viieliikmelised rühmad.“

Ukraina relvajõudude lähedal asuvates Telegrami kanalites teatatakse, et Ukraina armee on ajutiselt Svetlodarskist taandunud kaitseks mugavamatele positsioonidele.

15:26

Vene väed ründasid Severodonetskis taas Azoti keemiatehast: neli hukkunut

„Vene väed tulistasid Severodonetskis asuvat Azoti ammoniaagitehast. Okupantide rünnaku tagajärjel hukkus neli tsiviilisikut,“ teatas Telegramis Luganski oblasti juht Serhi Gaidai.

Täna hommikul avasid Gaidai sõnul venelased taas tule Azoti territooriumil, kuhu on püsti pandud mitu pommivarjendit. „Selle tagajärjel hukkus neli inimest,” märkis ta.

Veel üks elanik sai raskelt vigastada linna keskosas. Ta viidi kiiresti humanitaarabi peakorterisse abi saama, kuid kahjuks ei õnnestunud tema elu päästa.

UNIAN teatas Azoti pommitamisest 21. mail. Selle tagajärjel süttis jahutustorn, kuid tulekahju likvideeriti ja leek lähedal asuvatesse tootmistsehhidesse ei levinud.

14:26

Kuleba: Ärge ostke varastatud vilja, ärge saage Venemaa kuritegude kaasosalisteks

Ukraina välisminister Dmytro Kuleba väidab, et Vene vargad varastavad Ukraina vilja, et seda välismaale müüa, vahendab BBC. „Vilja laaditakse laevadele, mis seejärel läbivad Bosporuse väina – kitsas veetee, mis lahutab Euroopa ja Türgi ning vili müüakse edasi välismaale,“ rääkis ta.

„Kutsun kõiki riike üles jääma valvsaks ja keelduma sellistest ettepanekutest. Ärge ostke varastatud asju. Ärge saage Venemaa kuritegude kaasosalisteks,” ütles Kuleba Twitteris.

BBC pole Ukraina väiteid kinnitanud. Venemaa nimetas pilte, millel on kujutatud Krimmis viljaga täidetud laevu, võltsinguteks.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen süüdistas Venemaad toidu kasutamises Ukraina sõjas relvana, lisades, et Venemaa konfiskeerib teravilja ja blokeerib enda kontrollitaval territooriumil laevu.

Ta ütles, et tagajärgi on juba näha toiduainete, väetiste ja energia ülemaailmsetes hindades, mis toob kaasa rohkem kannatusi neile, kes juba niigi puuduse käes vaevlevad.

13:15

Tsiviilelanike evakueerimiseks Venemaa rünnaku eest on liiga hilja

Luhanski kuberner on edastanud sünge hoiatuse, et tuhandete tsiviilisikute evakueerimiseks ümberpiiratud Sjevjerodonetski linnast on liiga hilja, kuna see seisis silmitsi Venemaa pidevate jõupingutustega vallutada linn ja provintsi osad, mis on endiselt Ukraina valduses, kirjutab The Guardian.

Kolmest küljest ümbritsetud Vene vägedest, kes on püüdnud lõpule viia linna ümber asuva tasku piiramist, on Sjevjerodonetsk ja sellest läänes asuvad linnad ja külad viimastel päevadel olnud intensiivse pommitamise all.

Arvatakse, et linnas on varjupaikades endiselt peidus 15 tuhat elanikku.

Vene väed on püüdnud katkestada Ukraina varustusliine Sjevjerodonetskisse, püüdes kontrollida olulisi läänesuunalisi teid.

“Ma ei ütle enam, et minge välja, evakueeruge. Nüüd ma ütlen: jääge varjupaika,” ütles Sergiy Haidai oma Telegrami kanalil. “Selline mürskude tihedus ei võimalda meil rahulikult inimesi kokku koguda ja neile järele tulla.”

“Ma vaatasin üles ja kuulsin hirmutavat heli,” ütles 82-aastane Maria Mayashlapak, Bahmuti elanik, kes on näinud korduvaid õhulööke. „Iga päev palvetan Jumala poole, et vältida vigastusi. Jumal kuulis mind. Jumal valvab mu üle.”

12:38

Mariupoli keldrist leiti 200 surnukeha

Mariupoli linnapea nõuniku Petro Andriuštšenko sõnul leiti ühe linna kortermaja keldrist umbes 200 juba lagunema hakanud surnukeha, vahendab The Guardian.

“Kuna kohalikud elanikud keeldusid surnukehi kokku kogumast ja pakkimast, lahkusid Venemaa hädaolukordade ministeeriumi esindajad töökohalt,” kirjutas Andriuštšenko. “Ohvrite surnukehad jäid paigale osaliselt lammutatud rusude tõttu, haisu on tunda peaaegu kogu kvartalis.”

Tema sõnul on peatatud ka inimeste ümbermatmine Mariupoli kortermajade hoovidest, sest tasuta ümbermatmiseks tuleb inimestel surnukeha ise tuua surnukuuri, kinnitada, et laip on äsja leitud või nõustuda salvestama videot, milles matmise taotleja ütleb, et ohvri tapsid Ukraina sõdurid.

11:18

Eesti on andnud 3 kuuga Ukrainale kolmandiku oma sõjalisest eelarvest, kõige rohkem maailmas

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak kirjutas Twitteris, et Eesti riik on andnud kolme kuuga Ukrainale kolmdaniku oma sõjalisest eelarvest, mis on kõigist rohkem maailmas.

Ta kirjutas nii:

„Tuhande lubaduse asemel: kolme kuuga on Eesti andnud Ukrainale 1/3 oma sõjalisest eelarvest, kõigist rohkem maailmas. See tõestab veel kord: võib olla väike riik, aga omada suurt südant, ja võib olla suuruselt teine, aga seda üldse mitte omada. Ukraina võit saab olema ka Eesti võit.”

Mõhhailo Podoljak Twitteri postitus

11:05

Luhanski kuberner Serhiy Haidai: Inimesi on väga raske evakueerida

Ukraina Luhanski kuberner Serhiy Haidai andis hommikuaruande Sjevjerodonetskist, mis on olnud Venemaa operatsioonide keskmes ja mis asub Luhanski linnast umbes 110 km (70 miili) kaugusel, vahendab The Guardian.

Gaidai on Telegrami postitanud:

Sjevjerodonetsk hoiab kaitset – linn on täielikult Ukraina võimude kontrolli all. Venelased koondasid linna vallutamiseks peaaegu kõik oma jõud, nimelt 25 pataljoni taktikalist rühma linna vallutamiseks. Pommide arv kasvas kordades. Ümberkaudsetes külades käivad lahingud. Inimesi on väga raske evakueerida.

10:12

Satelliidipiltidelt on näha, kuidas Venemaa laevad laadivad Krimmis Ukraina vilja

Krimmi Sevastopoli sadamast tehtud uute satelliidifotode kohaselt näib Venemaa Ukraina teravilja vargus sõja foonil intensiivistuvat – vahendab CNN.

From Maxar: MATROS POZYNICH

Piltidel on kujutatud kahte Venemaa lipu all sõitvat laeva, millele lastitakse väidetavalt varastatud Ukraina vilja. Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistas Venemaad Ukraina toiduainete järk-järgulises varastamises ja katses neid maha müüa.

From Maxar: MATROS POZYNICH

Maxar Technologiesi uued satelliidifotod on jäädvustatud 19. ja 21. mail, ja seal on näha, kuidas laevad Matros Pozynich ja Matros Koshka on dokitud teraviljahoidlate kõrvale, kus lindilt voolab vili lahtisesse trümmi. Laevade jälgimise lehekülje MarineTraffic.com andmetel on mõlemad laevad nüüdseks sadamast lahkunud. Matros Pozynich seilab läbi Egeuse mere ja on väidetavalt teel Beiruti. Matros Koshka on endiselt Mustas meres.

08:35

Zelenskõi sõnul on järgnevad sõjanädalad keerulised 

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tegi esmaspäevaõhtuses videopöördumises lähinädalate sõja käigu kohta prognoosi, vahendab BNS.

“Vene okupandid püüavad väga jõuliselt näidata, et nad väidetavalt ei loobu Harkivi oblasti vallutatud aladest, Hersoni oblastist, Zaporižžje okupeeritud territooriumist ja Donbassist. Kuskil nad edenevad ja kuskil nad tõmbuvad tagasi ja kuskil üritatakse positsioone tugevdada. Järgmised sõjanädalad on keerulised. Ja me peame sellest teadlikud olema,” rõhutas Zelenskõi.

Samas märkis president, et ukrainlastel pole muud võimalust kui sõdida.

“Võidelda ja võita. Vabastada meie maa ja rahvas. Sest okupandid tahavad meilt võtta mitte ainult midagi, vaid kõike, mis meil on. Kaasa arvatud ukrainlaste eluõigus,” rõhutas riigipea.

Uniani andmetel kandsid Vene sissetungijad 23. mai õhtul Severodonetski suunal suuri kaotusi ja taganesid.

Donetski suunal ei loobunud vaenlase üksused katsetest läbi murda Ukraina vägede kaitsest, et need ümber piirata ja Luhanski oblasti halduspiiridele jõuda. Eelkõige Bahmuti suunas püüdis vaenlane alustada pealetungi, kuid see ei õnnestunud.

Luhanski suunal sooritas vaenlane jõuliselt luuret, kuid see ei õnnestunud ja venelased taandusid.

Umbes 20 riiki pakkusid esmaspäeval liitlaste veebikohtumisel Ukrainale uusi julgeolekuabipakette võitluseks pealetungivate Vene vägedega, teatas USA kaitseminister Lloyd Austin.

Austini sõnul osales kohtumisel üle neljakümne riigi.

“Täna oli väga edukas kohtumine. Paljud riigid annetavad hädavajalikku suurtüki laskemoona, rannakaitsesüsteeme ning tanke ja muid soomusmasinaid,” ütles Austin.

Relvaabi lubasid Austini sõnul teiste seas Taani, Tšehhi, Itaalia, Kreeka, Norra ja Poola.

“Riigid annetavad muu hulgas suurtükiväe laskemoona, rannakaitsesüsteeme ning tanke ja muid soomusmasinaid,” sõnas kaitseminister.

Näiteks Taani saadab Austini sõnul Ukrainasse õhutõrjerakette Harpoon. Mõned riigid omakorda abistavad Ukraina vägesid väljaõppega.

Austin ei avaldanud USA enda pakutava relvaabi kohta uusi üksikasju.

08:25

Rünnakus Sjeverodonetski elumajale hukkus neli inimest


Luhanski oblasti kuberneri Serhiy Haidai teatel tulistasid Vene väed Sjeverodonetskis elumaja, tappes neli inimest. Möödunud päevaga hävitati vähemalt kuus maja. Kuus maja purustasid Vene rünnakud ka Lõssõtšanskis ning mitu hoonet hävis Zolotes ja Novodružeskis.

23. mai 2022

15:35

Zelenskõi: Vene rünnakus sõjaväebaasile hukkus 87 inimest

“Vene vägede 17. mai rünnakus Ukraina Tšernihivi oblasti sõjaväebaasile sai surma 87 inimest,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esmaspäeval pöördumises Davosi tippkohtumisele, vahendab Iltalehti.

“Praegu on Desna rusude all 87 ohvrit. 87 tapetud inimest,” sõnas Zelenskõi pöördumises, viidates Venemaa 17. mai rünnakule Desna külale, kus asub Ukraina sõjaväebaas.

Pilt: Scanpix

Venemaa löögid Desnale olid ühed vähestest pealinna ümbrusele nädalaid pärast seda, kui Ukraina väed olid Moskva vägede taandumise järel piirkonna tagasi võtnud.

Kiievist ligikaudu 70 kilomeetrit põhja pool asuvas Desnas asub suur sõjaväe väljaõppekeskus ja kohalikud tervishoiuametnikud teatasid varem, et rünnakus hukkus kaheksa inimest.

“Ukraina tulevik saab olema ilma nende inimesteta,” ütles Zelenskõi Tšernihivis hukkunute kohta.

President lisas, et Ukraina tuleb vabaduse ja iseseisvuse eest maksta kallist hinda.

12:53

Zelenskõi: Sõda poleks puhkenud, kui Venemaale oleks kehtestatud ennetavad sanktsioonid

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval Maailma Majandusfoorumil peetud kõnes, et rahvusvaheline üldsus peab maksimeerima Venemaa-vastaseid sanktsioone, vahendab Iltalehti.

Ta leiab, et sanktsioone tuleks kasutada ka ennetuslikel eesmärkidel. “Sõda ei oleks puhkenud, kui Venemaale oleks kehtestatud karmimad sanktsioonid pärast Krimmi poolsaare ebaseaduslikku annekteerimist 2014. aastal,” lausus ta.

Muuhulgas nõudis Zelenskõi täielikku naftaembargot ja kogu Venemaa äritegevuse sulgemist. Ta märkis, et kui ründajad kaotaksid kõik, mõjutaks see ka teiste riikide võimalikku soovi teiste riikide vastu sõda alustada.

12:07

Venemaa kaotused lähenevad 30 000 sõdurile, täpsemad andmed on järgnevad:

29 200 sõdurit, 170 helikopterit, 1293 tanki, 476 mehitamata drooni, 3166 soomukit, 110 tiibraketti, 604 suurtükki, 13 laeva, 201 raketisüsteemi, 2206 kütuseveokit, 93 õhutürjesüsteemi, 204 lennukit ja 43 eriotstarbelist transpordimasinat.

Andmed pärinevad Ukraina kaitseministeeriumist.

11:38

WHO: Alates sõja algusest on toime pandud 248 rünnakut tervishoiuastuste vastu

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO Ukraine) teatel on kindlaks tehtud veel 30 rünnakut Ukraina tervishoiuasutuste vastu.

23. mai seisuga on Ukrainas kokku kindlaks tehtud 248 rünnakut tervishoiuasutuste vastu. Kõnealused rünnakud on aset leidnud vahemikus 24. veebruar, kuni 19. mai ning neis on hukkunud 75 ja viga saanud 59 inimest.

11:10

Briti luure teatel on Venemaa kaotused olnud Ukrainas kolme kuuga sama suured, kui 9 aastat väldanud Afganistani sõjas kokku.

Selleni on viinud kombinatsioon kehvapoolsest taktikast, limiteeritud õhukaitsest, vähesest paidlikusest, ning õppimisvõimetust käsuahelast.

Venemaa ühiskond on varasemalt näidanud välja rahulolematust enda algatatud sõdade sõjakaotuste osas ning kui Ukrainas langenute arv edasi kasvab, võib rahva rahulolematus ja valmidus enda hääl kuuldavaks teha, veelgi kasvada.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles neljapäeval, et Ukraina võtab iseseisvalt vastu otsused sellest, kus ja mis tingimustel lõpetada sõda Venemaaga, vahendab BNS.

“Meie, Ukraina rahvas ja Ukraina võimud, määrame ise oma võidu parameetrid… Ukraina määrab, mis, kus ja millal see lõpeb. See on meie maa. Me oleme sõjas, aga oleme ka läbirääkimisteks valmis,” ütles Kuleba.

20. mai 2022

15:06

Azovstali kaitsjad said käsu võitlus lõpetada

Mariupoli sissepiiratud Azovstali terasetehase kaitsjad said Ukraina relvajõudude juhatuselt käsu võitlus lõpetada, vahendab BNS.

“Kõrgem sõjaväejuhatus andis käsu säästa meie garnisoni sõdurite elusid ja lõpetada linna kaitsmine,” ütles Denõss Prokopenko Telegramis avaldatud videos.

Praegu käib surnud võitlejate tehasest välja viimine, lisas ta.

Nädalaid hiiglaslikus tehasekompleksis Vene vägedega võidelnud sõduritest on saanud Ukraina vastupanu sümbol.

Vene kaitseminister Sergei Šoigu ütles reedel, et esmaspäevast alates on alistunud 1908 Azovstali kaitsjat.

Prokopenko ütles, et nüüd on kõige tähtsam langenud sõdurid tehasest välja viia.

“Me oleme alati öelnud, et meie jaoks on kõige tähtsamad kolm tingimust: tsiviilisikud, haavatud ja surnud,” sõnas ta.

Tsiviilisikud evakueeriti tehase maa-alustest tunnelitest ÜRO operatsiooni tulemusena ja Prokopenko sõnul on ka haavatud võitlejad abi saanud.

Alles on jäänud ainult “tapetud kangelased”, ütles ta.

“Ma loodan, et varsti on peredel ja kogu Ukrainal võimalik oma võitlejad auga maha matta.”

Ukraina loodab vahetada Azovstali võitlejad, kes praegu on Moskva käes, Vene vangide vastu.

10:09

Mariupoli vallutanud Vene sõdurid viiakse tõenäoliselt Donbassi

Lõuna-Ukraina sadamalinna Mariupolit piiranud Vene sõdurid viikse tõenäoliselt tugevdama vägesid Ida-Ukrainas Donbassis, ütles Briti sõjaväeluure reedel avaldatud hinnangus, vahendab BNS.

Vene väed paigutatakse ümber siis, kui positsioonid Mariupolis on kindlustatud.

Sõjaväeluure hinnangul andis Mariupoli Azovstali terasetehases alla umbes 1700 Ukraina sõdurit.

Ukraina väed on venelaste relvastust Mariupolis tublisti hävitanud, nii et Venemaal tuleb sõdurid enne Donbassi saatmist uute relvadega varustada.

09:45

Odessa: okupandid hakkavad tunnistama oma kaotusi Zmijinõi saarel

Vene sissetungijad hakkasid tunnistama oma kaotusi Ukrainas Zmijinõi saarel, vahendab BNS.

“Rašistid hakkasid tunnistama oma kaotusi Zmijinõi saarel… nad alustasid oma surnute matmist,” ütles sõjakuberner Sergei Bratšuk hommikuses videosõnumis.

Samuti märkis ta, et Musta mere laevastiku laevad jätkavad Odessa sadama blokeerimist, takistades Ukraina teravilja eksporti ja tekitades maailmas kunstliku toidukriisi.

Bratšuk kutsus Odessa elanikke ka Musta mere mineeritud rannikul ja Odessa randades turvameetmeid järgima.

08:50

Vene sõdurid panevad Ukrainas toime jõhkraid seksuaalkuritegusid – kahe mehe poolt vägistatud üheaastane poiss suri

“Ukraina ombudsmani psühholoogilise abi telefonile laekub iga päev teateid verdtarretavatest seksuaalkuritegudest, mis näitavad, et vene sõdurite julmustel pole piire,” sõnas Ukraina ülemraada inimõigusvolinik Ljudmõla Denisova sotsiaalmeediapostituses.

Ukraina relvajõud vabastavad Harkivi oblastis linnu ja külasid ning viimase nädala jooksul on enamik kõnesid abiliinile tulnud just sealt, ohvritelt endilt ja nende lähedastelt.

“Eile esitas vaid tunni jooksul seksuaalvägivalla tõttu avalduse 10 inimest, neist 8 olid vägistatud alaealised, sealhulgas kaks 10-aastast poissi. Viimase 24 tunni jooksul saime 56 kõnet,” kirjeldas Denisova.

Mõned võikad näited:
• 9-aastased kolmikud tüdrukud, keda venelased Izjumi piirkonnas ema silme all vägistasid, said suguelunditele ränki vigastusi.

• Ema pöördus abiliinile ,kuina tema üheksakuune tütar vägistati, küünal silme ees.
• Üheaastase poisi vägistasid kaks sõdurit, ta suri.
• Kaheaastane tüdruk, kelle vägistasid kaks sõdurit, jäi ellu.
• Vägistati ka kaks täiskasvanud meest, nad olid 67- ja 78-aastased.
“See on eriti julm genotsiid Ukraina rahva vastu! See ei ole mitte ainult rahvusvahelise humanitaarõiguse reeglite, vaid ka selle olemuse, tsiviliseeritud maailma moraali rikkumine!” sõnas Denisova.

02:41

Kuleba: Ukraina otsustab ise sõja lõpetamise aja ja viisi üle

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles neljapäeval, et Ukraina võtab iseseisvalt vastu otsused sellest, kus ja mis tingimustel lõpetada sõda Venemaaga, vahendab BNS.

“Meie, Ukraina rahvas ja Ukraina võimud, määrame ise oma võidu parameetrid… Ukraina määrab, mis, kus ja millal see lõpeb. See on meie maa. Me oleme sõjas, aga oleme ka läbirääkimisteks valmis,” ütles Kuleba.

Minister väljendas tänu lääneliitlastele antud abi eest, ent rõhutas, et “ühelgi partneril pole moraalset ega poliitilist õigust meid murda ega sundida meid järeleandmisi tegema”.

Kuleba täpsustas riigitelevisiooni eetris esinedes, et hetkel ei avalda teised riigid Ukraina võimudele survet sõja peatamise küsimuses mis tahes geograafiliste piirideni jõudmisel.

05:50

“Viie silmapaari” peaprokurörid toetavad Kiievit sõjaroimade uurimisel

Niinimetatud “Viie silmapaari” ühenduse liikmesriigi peaprokurörid avaldasid neljapäeval tugevat toetust Ukraina jõupingutustele uurida Venemaa sõjategevuse käigus Ukrainas toime pandud sõjaroimasid, vahendab BNS.

Suurbritannia, Ühendriikide, Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa peaprokurörid ütlesid, et toetavad täielikult oma Ukraina kolleegi Irõna Venediktovat nende sõjakuritegude kohtu ette toomiseks, mis pandi toime pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril.

Ukraina võimud on teatanud tuhandete menetluste alustamist Moskva väeüksuste arvatavate sõjaroimade kohta.

“Me toetame õiguse taotlust Ukrainalt ja läbi teiste rahvusvaheliste juurdluste, seal hulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja teiste asutiste omi,” ütlesid prokurörid avalduses.

Samuti mõistsid peaprokurörid ühiselt hukka Kremli võimud nende tegevuse eest ja kutsusid peatama kõik rahvusvahelise õiguse rikkumised, lõpetada oma ebaseaduslik sissetung ning teha koostööd kõigi kurjategijate vastutusele võtmiseks.

Ukraina on juba alustanud kohtupidamisi arvatavate sõjakurjategijate üle.

03:51

Zelenskõi: Ukraina taastamine võib saada uueks rahvuslikuks mõtteks

Riigi taastamisest võib saada uus rahvuslik mõte, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi neljapäeval veebikohtumisel üliõpilastega, vahendab BNS.

“Riigi taastamine ei ole ainult ehitus, vaid kogu taristu, sealhulgas hariduse taastamine. Suur hulk maju, kortereid, kortereid riigisiseselt ümberasustatud isikutele, strateegilisi ettevõtteid… Tööd jätkub kõigile. See saab olema rahvusliku mõtte tasemel – ehitada võimsaim riik,” ütles Zelenskõi.

“Me peame terveid linnu uuesti üles ehitama – need on täielikult hävitatud,” lausus ta.

Zelenskõi sõnul arutas ta neljapäeval telefonivestluses Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga taastamisprogrammi, mis ulatub “sadadesse miljarditesse dollaritesse”.

02:31

Pentagon hoiatab Ukraina edule vaatamata sõjategevuse laienemise eest

USA kaitseministeeriumi kõrge ametnik ütles neljapäeval, et Ukraina sõda võib jätkuda pikka aega, seda vaatamata Kiievi väeüksuste edule Harkivi oblasti tagasivallutamisel ja märkimisväärse osa USA suurtükiabi kasutamisele, vahendab BNS.

Ametnik manitses ettevaatlikkusele selliste analüütikute eest, kes ütlevad, et Vene sõjajõud on kurnatud viimse piirini ning võivad lähinädalatel jõuda punkti, millest edasi ei ole nad enam võimelised edenema.

“Väga keeruline on teada, kuhu see aja jooksul liigub,” ütles nimetuks jääda soovinud allikas.

Ametnik kiitis ülivõrdes Ukraina väeüksuste võitlusvõimet ja käsuliini kontrollimist, koostööd ja vaimsust, nimetades seda “ajalooliseks” võrreldes Vene okupatsiooniväega.

Sellele vaatamata on tema sõnul venelastel arvuline ülekaal ning “märkimisväärne kogus” lahinguvõimekust reservides ning nad suudavad hoida positsioone mööda pikka rinnet alates Donbassi lõuna- ja lääneosast kuni Mõkolajivi suunani välja.

“Kõik see, lisaks fakt, et me räägime Ukraina piirkonnast, kus need kaks poolt on sõdinud üle kaheksa aasta, viib meid jätkuvalt uskuma, et sellest tuleb pikk võitlus,” ütles ametnik.

Nii mitmedki tunnustatud sõjandusanalüütikud on viidanud hiljuti võimalusele, et Vene väel saab lähinädalatel jaks otsa.

Pentagoni ametnik aga märkis, et Vene väel on jätkuvalt probleeme pealetungi surve jätkusuutlikkusega.

“Lahinguvõime iseenesest ei võida sõdu. Peab olema võitlustahet, peab olema hea juhtkond. Peab olema juhtimine ja kontroll ning neil on sellest kõvasti puudu,” ütles ta.

Ent ta tõi esile, et vaatamata Ukraina väe hiljutisele edule riigi suuruselt teise linna Harkivi ümbruses, kust venelased suures osas tagasi löödi, ei ole kumbki vaenupool suutnud piki rinnet teha märkimisväärseid edusamme.

“See on noavõitlus,” ütles ta viitega lähivõitluse taktikale, Donbassi suurtükkidest tulistamisele ja lahingujoontele Hersoni ja Mõkolajivi juures.

19. mai 2022

22:57

Zelenskõi vahetas välja relvajõudude territoriaalkaitseväe juhataja

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi vahetas neljapäeval välja relvajõudude territoriaalkaitseväe juhataja, uueks juhiks määrati kindralmajor Ihor Tantsjura, vahendab BNS.

Presidendikantselei veebi üles riputatud määrustest selgub, et territoriaalkaitseväe juhataja ametist vabastati Juri Galuškin, kes asus kohta täitma 1. jaanuaril.

22:16

USA ja Vene kõrgeimad kindralid vestlesid esimest korda alates sõjast

USA kõrgeim kindral Mark Milley rääkis neljapäeval telefonis oma Vene ametivenna Valeri Gerassimoviga, tegemist oli nende esimese vestlusega pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse veebruaris, vahendab BNS.

USA staabiülemate ühendkomitee esimees Milley ja Vene relvajõudude peastaabi ülem Gerassimov arutasid “mitmeid julgeolekuküsimusi”, ütles ühendkomitee pressiesindaja muid üksikasju lisamata.

Vene kaitseministeeriumi kontrolli all olev telekanal TV Zvezda märkis, et kõne leidis aset Milley palvel ning kindralid rääkisid olukorrast Ukrainas.

Viimati kõnelesid Milley ja Gerassimov omavahel 11. veebruaril, kui Washington hoiatas avalikult maailma Vene kavatsuste eest tungida sisse Ukrainasse ning lootis, et nende sõnum heidutab Moskvat piisavalt oma plaanidest loobumiseks.

“Nad ei ole kõnelenud alates sellest hetkest kuni tänaseni,” ütles staabiülemate ühendkomitee pressiesindaja Sean Riordan.

USA kaitseminister Lloyd Austin ja tema Vene kolleeg Sergei Šoigu rääkisid omavahel esimest korda pärast sissetungi algust 13. mail, kui Austin kutsus venelasi kehtestama “viivitamatult relvarahu”.

Pentagoni pressiesindaja ütles veidi hiljem siiski, et nende kõne “ei lahendanud ühtegi teravat teemat ega viinud otseste muutusteni, mida venelased teevad või mida nad ütlevad”.

Washington on värskelt võtnud vastu uue abipaketi, mille 40 miljardit dollarit aitab Ukrainal seista vastu Venemaa agressiooniga.

18:43

Severodonetskis hukkus Vene mürsurünnakus vähemalt 12 inimest

Ida-Ukrainas Severodonetski linnas sai Vene vägede mürsurünnakus surma vähemalt 12 ja viga 40 inimest, ütles neljapäeval Luhanski oblasti kuberner Sergei Gaidai, vahendab BNS.

Vene väed jätkavad aeglast pealetungi Donbassis ning kuberneri sõnul tulistasid nad linna huupi raskerelvadest.

Ohvrite arv võib tõusta, ütles Gaidai sotsiaalmeedias.

Rünnakud algasid neljapäeva varahommikul ja kestsid õhtuni, ütles kuberner.

“Informatsiooni hukkunute ja haavatute kohta alles kogutakse, sest tulealust territooriumi on võimatu uurida.”

Severodonetsk, kus enne sõda elas üle 100 000 inimese, on üks Vene vägede sihtmärke Donbassi vallutamisel.

Tööstuskeskus Severodonetsk ja tema kaksiklinn Lõssõtšansk on viimased Ukraina vastupanu keskused Luhanskis.

16:32

Vene sõdurile nõutakse Ukraina sõjaroimade eest eluaegset vangistust

Prokurörid nõudsid esimese Vene sõdurina Ukrainas Moskva invasiooni aegsete sõjakuritegude eest kohtu alla antud Vadim Šišimarinile eluaegset vanglakaristust, vahendab BNS.

Prokurör palus kohtunikul anda 21-aastasele Vene relvajõudude seersandile “karistus eluaegse vangistuse näol”.

Šišimarinit süüdistatakse 62-aastase mehe tapmises Kirde-Ukrainas 28. veebruaril, neli päeva pärast Vene invasiooni algust, ja ta tunnistas kolmapäeval end süüdi.

16:09

Venemaa kohus vahistas Aidari pataljoni asekomandöri

Venemaa Doni-äärse Rostovi kohus saatis Ukraina pataljoni Aidar asekomandöri Denõss Murõga kaheks kuuks vahi alla, vahendab BNS:

“Murõgale valiti tõkendmeede vahi all pidamise näol kuni 16. juulini 2022 (kaasa arvatud),” ütles allikas.

Varem teatati allikale viidates, et Murõga võeti kinni, kui ta üritas Rostovi oblastis ületada Venemaa piiri.

Kohtu pressiteenistus teatas avalduse saamisest tema suhtes piirangumeetme valimiseks, täpsustades, et Murõga peeti kinni Vene kriminaalkoodeksi artikkel 208 2. osa alusel (osalemine ebaseadusliku relvarühmituse tegevuses).

Rostovi oblasti kohtute ühise pressiteenistuse andmeil on Murõgal Venemaa ja Ukraina topeltkodakondsus.

14:41

Ukrainas sõjaroimade eest kohtu alla antud Vene sõdur palus andestust

Esimese Vene sõdurina Ukrainas Moskva invasiooni aegsete sõjakuritegude eest kohtu alla antud Vadim Šišimarin rääkis neljapäeval üksikasjalikult, kuidas ta relvitu tsiviilelaniku tappis, ja palus oma teo eest andestust, vahendab BNS.

“Ma tean, et te ei suuda mulle andestada, aga sellegipoolest palun ma teilt andestust,” ütles 21-aastane Vene seersant Kiievi kohtus oma ohvri naise poole pöördudes.

Vadim Šišimarin. Foto: Scanpix

Šišimarin võttis kolmapäeval omaks talle esitatud süüdistused, mille seas on sõjakuriteod ja ettekavatsetud tapmises.

Sõdurit süüdistatakse 62-aastase mehe tapmises Kirde-Ukrainas 28. veebruaril, neli päeva pärast Vene invasiooni algust.

Sõjakuritegudes ja ettekavatsetud tapmises süüdimõistmise korral ootab Šišimarinit eeldatavasti eluaegne vanglakaristus.

Prokuröride sõnul juhtis Šišimarin tankidiviisi üksust, kui tema konvoi sattus rünnaku alla. Tema ja veel neli sõdurit varastasid auto ning sattusid teel Tšupahhivka asulasse Sumõ oblastis kokku 62-aastase mehega, kes sõitis jalgrattaga. Šišimarinile anti käsk mees tappa ning ta avas tema pihta Kalašnikovi automaadist tule.

“Me tahtsime pääseda sinna, kus oli meie sõjavägi ja minna tagasi Venemaale,” rääkis süüalune ise.

“Kui me sõitsime, nägime teel meest. Ta rääkis telefoniga. Ta ütles, et annab meid üles.”

Šišimarini sõnul käskis üks teine autos olnud Vene sõjaväelane, kes ei olnud tema ülem ja keda ta nimetas “tundmatuks” sõduriks, meest tulistada.

“Ta ütles, et ma sean nad ohtu, kui ma ei tulista. Ma tulistasin teda lähedalt. Ma tapsin ta.”

Lähemalt ajal peaksid Ukrainas kohtu ette astuma ka teised Vene sõdurid, sest Kiiev on avanud tuhandeid sõjakuritegude kohtuasju.

13:51

Moskalkova kutsus jätkama Vene-Ukraina läbirääkimisi

Vene-Ukraina läbirääkimisi tuleb jätkata, ütles neljapäeval Vene inimõiguste õigusvahenaine Tatjana Moskalkova, vahendab BNS.

“Mulle tundub äärmiselt ebasoodne, et läbirääkimised on praegu külmutatud, külmutatud Ukraina süül. Ja sellel läbirääkimisplatvormil saaks lahendada kõik humanitaarküsimused, kuid tänaseks on see praktiliselt lakanud olemast ja sel on äärmiselt halb mõju vahetusküsimustele, humanitaarabile, mõlema poole laste vanematele tagastamisele, seega oleks ülimalt oluline naasta läbirääkimistele,” ütles Moskalkova ringhäälingule.

Õigusvahenaise sõnul ei tee ta praegu koostööd ka Ukraina ametiõe Ljudmõla Denõssovaga, sest “peale solvangute ja hüsteeriahoogude suhtlemiseks konstruktiivseid toiminguid” ei olevat.

Vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskov ütles kolmapäeva õhtul, et Vene-Ukraina läbirääkimised ei edene, nentides “Ukraina läbirääkijate täielik soovimatust seda protsessi jätkata”.

Venemaa asevälisminister Andrei Rudenko väitis neljapäeval, et Ukraina algatusel on Vene-Ukraina kõnelused peatatud, kuid Venemaa olevat valmis neid taasalustama.

13:00

Moskva väitel ollakse valmis jätkama Kiieviga läbirääkimisi

Venemaa on valmis naasma läbirääkimistele Ukrainaga, kui Kiiev selleks valmisolekut avaldab, väitis Vene asevälisminister Andrei Rudenko neljapäeval, vahendab BNS.

“Läbirääkimiste protsessi ei katkestanud meie, vaid pausi tegid meie Ukraina partnerid. Niipea kui nad väljendavad valmisolekut läbirääkimiste laua taha naasta, vastame loomulikult positiivselt. Peaasi, et oleks, mida arutada,” ütles Rudenko Moskvas ajakirjanikele, vastates Interfaxi küsimusele, millistel tingimustel saab läbirääkimisi jätkata.

12:15

Kiiev heidab EL-i riikidele ette Ukraina teisejärgulisena kohtlemist

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kritiseeris neljapäeval Euroopa Liidu riike Kiievi teisejärgulisena kohtlemise eest, kui Saksa kantsler Olaf Scholz oli öelnud, et liitumist EL-iga ei saa kiirendada, vahendab BNS.

“Strateegiline ebamäärasus seoses Ukraina Euroopa perspektiiviga, mida osa EL-i pealinnasid on viimastel aastatel praktiseerinud, on ebaõnnestunud ja peab lõppema,” ütles Kuleba Twitteris, märkides, et see on julgustanud Vene riigipead Vladimir Putinit.

Ta sarjas Ukraina kohtlemist teisejärgulisena ja lisas, et see on ukrainlaste tundeid riivanud.

11:56

Pentagon: Venemaa ambitsioonid Ukrainas on visa vastupanu tõttu tagasihoidlikumaks muutunud

Ukraina vastupanust ja oma armee organisatsioonilistest probleemidest häiritud Vene komandörid on nihkunud väiksemate üksuste rünnakute kasutamise suunas Ukraina lahinguväljal, vahendab Ukrinform.

Anonüümse USA kaitseametniku sõnul võib see olla märk sellest, et Venemaa ambitsioonid on muutunud tagasihoidlikuks isegi taktikalises plaanis.

Ülemad on tavaliselt kasutanud lahinguväljal manööverdamiseks pataljoni taktikalisi vägesid, mille koosseisus on mitusada sõdurit. Ametnik ütles, et kestvad lahingud Ida-Ukrainas Donbassi piirkonnas ja Venemaa pealetungi seiskumine on aga väiksemad Vene üksused välja löönud.

Ametnik ütles, et mõnikord on rünnakuid juhtinud armeekompaniid, mille arv jääb paarikümnest kuni umbes sajani.

Need väiksemad üksused on ka oma eesmärke vähendanud, keskendudes teatud linnadele, küladele ja isegi ristmikele, ütles ametnik.

Samal ajal ei ole muutunud ka muu Venemaa taktika, näiteks suurtükiväega pommitamine, millele järgnesid maavägede pealetungid, mis on olnud vähem tõhusad, sest nad ei manööverda alati koos tankide ja muude üksuste toetusega.

11:51

Kindralstaap: Venemaa on Ukrainas kaotanud juba umbes 28 500 sõdurit

Ukraina relvajõud on relvajõudude peastaabi värskete andmete kohaselt pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse 24. veebruaril tapnud juba umbes 28 500 Vene sõdurit, vahendab Ukrinform.

Ajavahemikus 24. veebruarist 19. maini kaotas vaenlane 1254 tanki, 3063 soomustatud lahingumasinat, 595 suurtükisüsteemi, 199 mitmikraketisüsteemi, 93 õhutõrjesüsteemi, 203 lennukit, 167 helikopterit, 2157 mootorsõidukit ja kütusetankerit, 13 laeva / kaatrit, 455 mehitamata õhusõidukit, 43 ühikut eritehnikat ja 103 tiibraketti.

Avalduse kohaselt kandis vaenlane möödunud ööpäeva jooksul suurimaid kaotusi Slovjanski, Krõvõi Rihi ja Zaporižžija suunal.

11:35

Punane Rist on registreerinud mitusada Ukraina sõjavangi Mariupolist

Rahvusvaheline Punane Rist teatas, et on võtnud arvele sadu Ukraina sõjavange, kes on lahkunud Mariupoli Azovstali terasetehasest, vahendab BNS.

Punase Risti teatel jätkus operatsioon neljapäeval. Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) teatel ei transpordi organisatsioon sõjavange kinnipidamispaika separatistide kontrollitud alal Ida-Ukrainas.

“Registreerimisprotsess ICRC asutustes näeb ette, et isik täidab avalduse koos isikuandmetega nagu nimi, sünniaeg ja sugulased,” teatas Punane Rist. “See info lubab ICRC-l vangi langenuid jälgida ja aidata neil peredega ühendust hoida.”

11:30

Tšehhis töötab juba üle 50 000 Ukraina pagulase

Tšehhi töö- ja sotsiaalministeeriumi teatel on Tšehhis tööd alustanud juba üle 50 000 Ukrainast pärit põgeniku, vahendab Ukrinform.

Väljaandes öeldakse, et 24 kuud kehtivad humanitaarviisad tagavad pagulastele sama staatuse tööturul kui Tšehhi kodanikele või alalistele elanikele.

“Enamik neist on väidetavalt täitnud pikaajalisi vabu töökohti,” märgitakse aruandes.
Siseministeeriumi andmetel on Tšehhis seni eriviisad antud umbes 345 200 põgenikule. Ligi 40% neist on lapsed.

11:08

Venemaa väitel on Azovstalis alla andnud 1730 Ukraina võitlejat

Venemaa kaitseministeeriumi väitel on sel nädalal Ukrainas Mariupoli Azovstali terasetehases andnud alla 1730 Ukraina võitlejat, vahendab BNS.

“Viimase 24 tunniga andis alla 771 Azovi pataljoni võitlejat,” ütles neljapäeval Vene kaitseministeerium. “Alates 16. maist on alla andnud ühtekokku 1730 võitlejat, seal hulgas 80 haavatut.”

10:46

Kishida: Tokyo eraldab Ukrainale veel 300 miljonit dollarit finantsabi

Jaapan eraldab Ukrainale veel 300 miljonit dollarit finantsabi, teatas neljapäeval peaminister Fumio Kishida, vahendab BNS.

“Ukrainast kostusid üleskutsed eraldada talle lühiajalist abi ajal, mil finantsolukord seal halvenes. Jaapan kui G7 ja rahvusvahelise kogukonna liige peab sellistele üleskutsetele vastama,” ütles Kishida Tokyos ajakirjanikele.

Jaapani abi Ukrainale suureneb selle otsusega 600 miljoni dollarini. Esmaspäeval allkirjastas Jaapani valitsus kokkuleppe esimese väljamakse tegemiseks Ukrainale mahus 100 miljonit dollarit.

Kishida ütles, et kavatseb rääkida Jaapani edasisest abist Ukrainale kohtumisel USA presidendi Joe Bideniga järgmisel esmaspäeval Tokyos ning niinimetatud QUAD-i (USA, Austraalia, India ja Jaapani) julgeolekukõnelustel teisipäeval.

10:40

Ajakirjanikud tuvastasid Vene Föderatsiooni sõjaväelase abikaasa, kes tahtis SBU pealtkuulamisel Ukraina lapsi piinata

Hiljuti avaldas Ukraina julgeolekuteenistus SBU katkendi pealtkuulatud vestlusest Vene sõjaväelase ja tema naise vahel. Selles kaebas naine mehele Venemaale sattunud ukrainlaste üle, kes keeldusid 9. maid tähistamast. Naine kirjeldas mehele üksikasjalikult, kuidas ta neid selle eest karistab. Naine rääkis sellest, kuidas ta lõiguks terariistaga nende suguelundeid ja lõikaks selgadele tähed.

Julia Kopõtova ja Vladimir Kopõtov. Foto: Censor.net

“Süstiksin neile narkootikume, kui need tööle hakkaksid, vaataksin neile silma ja ütleksin: “Sure, kannata!”, et see neile veel rohkem haiget teeks,” rääkis ta.

Nüüd õnnestus ajakirjanikel need abikaasad SBU töötajate esitatud andmete põhjal tuvastada. Sellest teatas Censor.NET viitega Radio Libertyle.

Vestlus Vene sõjaväelase ja tema abikaasa vahel leidis aset 29. aprilli hommikul ja selle salvestasid Ukraina julgeolekuteenistuse töötajad Harkivi oblastis – Vene okupant suhtles selles piirkonnas viibides oma naisega. Kirje avaldas SBU 11. mail.

Julia Kopõtova. Foto: Censor.net


Julia Kopõtova – neiupõlvenimega Tsõgankova – on 30 aastat vana. Ta on pärit Venemaalt Smolenski oblastist Prževalskaja külast. Sarnaselt abikaasale ei näita ta oma elu sotsiaalvõrgustikes. Seda teevad aga aktiivselt tema sugulased.

Vladimir Kopõtov. Foto: Censor.net



Julia abikaasa on Vladimir Kopõtov. Tema numbri järgi leiab sotsiaalvõrgustikest mitu peaaegu tühja profiili. Tänu eriteenustele õnnestus ajakirjanikel leida kaks fotot, mille ta kunagi sellel lehel avaldas, kuid seejärel kustutas. Ta on 31-aastane, ta on pärit Smolenski oblastist Jartsevo linnast.

05:21

USA taasavas saatkonna Kiievis

USA avas kolmapäeval taas oma saatkonna Kiievis pärast selle kolmekuulist sulgemist Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse, teatas USA välisministeerium, vahendab BNS.

“Ukraina rahvas on meie julgeolekuabiga kaitsnud oma kodumaad Venemaa mõistusevastase ja vastutustundetu sissetungi eest ning selle tulemusena lehvib USA lipp nüüd taas saatkonna kohal,” ütles USA välisminister Antony Blinken.

“Seisame uhkusega Ukraina valitsuse ja rahva kõrval ning toetame neid jätkuvalt, kui nad kaitsevad oma riiki Kremli jõhkra agressioonisõja eest,” jätkas Blinken.

USA välisministeerium sulges Kiievi saatkonna 14. veebruaril ehk 10 päeva enne seda, kui Vene väed valgusid üle piiri Ukraina valitsuse kukutamiseks. USA diplomaadid jätkasid teenuste osutamist Ukraina lääneosas asuvast Lvivist ja ööbides mõnikord turvalisuse eesmärgil ka naaberriigis Poolas.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba rõhutas kolmapäeval, et Ukraina kaalub võitu alles siis, kui tagastada õnnestub kõik okupeeritud alad, mille seas Krimm ja venelastelt saadakse hüvitist sõjakahjude eest, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

05:10

Kuleba sõnul kaalub Ukraina võitu alles kõigi alade tagasisaamisel

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba rõhutas kolmapäeval, et Ukraina kaalub võitu alles siis, kui tagastada õnnestub kõik okupeeritud alad, mille seas Krimm ja venelastelt saadakse hüvitist sõjakahjude eest, vahendab BNS.

Kuleba rääkis teemal intervjuus Hollandi väljaandele NRC.

“Me peame iga hinna eest võitma, sest kui kaotame, siis kaob Ukraina ja tekib hoopis teistsugune Euroopa. Võit selles sõjas võib tähendada mitut asja. Okupeeritud alade, sealhulgas Krimmi ja Donbassi vabastamist. Reparatsioonid Venemaalt. Kohtuprotsess Venemaa sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude üle. Ukraina kursi tugevdamine eurointegratsiooni suunas. Need on neli elementi, mida pean võiduks,” selgitas Kuleba.

Samas kinnitas Ukraina välisminister, et läbirääkimisi Venemaaga peetakse igal juhul, sest iga sõda lõpeb diplomaatiaga.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on varem öelnud, et kõik praegu ajutiselt okupeeritud linnad ja kogukonnad peaksid teadma, et Ukraina naaseb.

03:12

Zelenskõi: Vene propagandaavaldused näitavad sissetungi nurjumist

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi märkis kolmapäevaõhtuses videopöördumises, et Venemaa värsked propagandaavaldused “uue imelise relva” kasutamise kohta annavad tunnistust Ukraina invasiooni täielikust läbikukkumisest, vahendab BNS.

“Täna teatas üks Vene riigi esindajatest, et väidetavalt hakkasid okupandid Ukrainas kasutama laserrelvakomplekse. Väidetavalt rakettide kokkuhoidmiseks,” rääkis president.

“Esiteks tõmbab tähelepanu asjaolu, et neil oli vaja rakette säästa ja seda kuidagi selgitada,” tõi Zelenskõi välja.

“See tähendab, et enam kui 2000 raketti, mille Vene armee on Ukrainasse tulistanud, moodustasid suurema osa nende raketivarudest. Ehk siis on järel ainult riismed,” ütles president.

“Teiseks on kõik juba näinud, kuidas Venemaa sõdib – kogenematud ajateenijad, keda visatakse lahingusse kahurilihaks, marodöörid, kes näevad esimest korda võõral maal normaalseid kodumasinaid ja vanad nõukogude soomukid, mis on ilma igasuguste uuenduste ja moodsa kaitseta,” märkis Zelenskõi. 

“Ja keelustatud fosforipommid, millega nad hävitavad koole ja elumaju. Ja siis kõik need raketid, millest suurema osa Vene armee kulutas absoluutselt tsiviilotstarbelise infrastruktuuri hävitamiseks ilma igasuguse sõjalise või strateegilise tulemuseta. Ja nüüd hakatakse rääkima imerelvadest. Ka Natsi-Saksamaa propagandas oli selline termin “wunderwaffe” ehk imerelv,” tõi Zelenskõi välja.

Venemaa asepeaminister Juri Borissov teatas varem päeval, et Vene vägi relvastatakse seeriaviisiliselt lasersüsteemidega Peresvet ning uus laser on peaaegu valmis masstootmiseks.

01:35

Ukraina teatel tulistati Kupjanski lähedal alla vaenlase hävitaja

Ukraina relvajõudude teatel hävitasid nende sõdurid 18. mai õhtul Venemaa hävitaja Su-34, vahendab BNS.

Uniani andmetel juhtus see Harkivi oblastis asuva Kupjanski linna lähedal. Suhtlusvõrgustikus Twitter kirjutas sellest Ukraina sõjaväelane Juri Kotševenko.

“Just praegu hävitasid Ukraina relvajõud Harkivi oblastis asuva Kupjanski lähedal Vene hävitaja-pommitaja Su-34. Sest see oli meie taevas,” kirjutas Kotševenko.

Kotševenko avaldas ka pealtkuulatud raadiovestluse allatulistatud lennukist, millest võis järeldada, et süttis vasakpoolne mootor. Ehmunud piloodid olid katapulteerumas ja pole teada, kas see neil õnnestus.

18. mai 2022

22:43

Grozev: Vene julgeolekueliit mõistab kehva seisu Ukrainas

Venemaa julgeolekueliit mõistab, et sõda Ukraina vastu on kaotatud, avaldas kolmapäeval Radio Libertys arvamust Bellingcati ajakirjanik Hristo Grozev, vahendab BNS.

“Vene julgeolekujõudude eliit mõistab, et sõda Ukraina vastu on tegelikult kaotatud ja seetõttu ei anna Venemaa president Vladimir Putin neile ka käsku tuumarelva kasutada, sest mõistab, et nad ei pruugi seda käsku täita ja see võib saada riigipööre vallandajaks,” rääkis Grozev.

“Arvan, et just julgeolekujõudude teadlik eliit mõistab, et sõda on kaotatud. Sest see sõda oli kujundatud millegi sellisena, mis tuleb ühe nädala jooksul lõpetada. See, mis praegu toimub, on juba mingi täiesti teine sõda, mis pole veel täielikult kaotatud. Kuid esimene on juba kaotatud. See on kindel. Aga ka selle teise sõja võiduvõimalus pole garanteeritud. Näeme piisavalt informeeritud inimeste prognoose, mida Venemaa vaatenurgast optimistlikuks nimetada ei saa,” selgitas Grozev.

20:36

Separatistide liidri sõnul on Azovstali jäänud üle 1000 Ukraina sõduri

Ukraina sadamalinnas Mariupolis asuvasse Azovstali terasetehasesse on jäänud rohkem kui 1000 Ukraina sõdurit, sealhulgas kõrged komandörid, ütles kolmapäeval venemeelsete separatistide liider.

Vene kaitseministeeriumi teatel on alates esmaspäevast Ukraina vastupanu sümboliks saanud tehases alistunud 959 Ukraina sõdurit, vahendab BNS.

Isehakanud Donetski rahvavabariigi juht Deniss Pušilin ütles Mariupolis ajakirjanikega vesteldes, et tööstuskompleksis oli umbes 2000 võitlejat ja sinna on jäänud neist “veidi üle poole”.

2014. aastal loodud endine poolsõjaväeline üksus Azovi pataljon on integreerunud Ukraina relvajõududesse. Venemaa on nimetanud pataljoni neonatslikuks.

Venemaa võttis aprillis pärast nädalaid kestnud piiramist Mariupoli oma kontrolli alla, kuid sajad Ukraina sõdurid jäid Azovstali tohutu tööstusvööndi maa-alustesse tunnelitesse.

Pušilin ütles, et tehases olevatel võitlejatel hakkasid varud otsa saama ja neil ei jäänud muud üle kui alistuda.

“Esimene variant on heisata valge lipp ja panna relvad maha. Teine variant on seal surra, lihtsalt surra. Nemad valisid esimese variandi,” rääkis ta.

Vene kaitseministeerium teatas, et alates esmaspäevast alistunute seas on 80 haavatut ja mõnda neist ravitakse Venemaa kontrolli all oleva Novoazovski linna haiglas.

Pušilini sõnul ravitakse osa haavatuid ka Donetski linnas ja ülejäänud tehasest väljunuid hoitakse valve all vanglakoloonias.

Kiiev loodab vahetada alistunud Ukraina võitlejad vangi võetud Vene sõdurite vastu, aga Venemaa ei ole veel kinnitanud, et nõustub sellise vangidevahetusega.

Pušilini sõnul võidakse mõned ukrainlased võivad kohtu alla anda.

“Mis puudutab sõjakurjategijaid ja natsionaliste, siis kui nad relvad maha panevad, on nende saatus kohtu kätes,” ütles ta.

Ukraina kaitseministeerium on lubanud teha kõik endast oleneva, et veel tehasesse jäänud sõdurid päästa, kuid tunnistab, et sõjaline lahendus ei ole enam võimalik.

16:13

Sõjakuritegudes süüdistatud Vene sõdur tunnistas enda kohtus süüdi

Esimene Vene sõdur, kes on Ukrainas Moskva invasiooni aegsete sõjakuritegude eest kohtu alla läinud, tunnistas end kolmapäeval süüdi, vahendab BNS.

21-aastane seersant Vadim Šišimarin vastas jaatavalt kohtu küsimusele, kas ta võtab omaks süüdistused, mille seas on sõjakuriteod ja ettekavatsetud mõrv.

Vadim Šišimarin. Foto: Scanpix

Sõdurit süüdistatakse 62-aastase tsiviilelaniku tapmises Kirde-Ukrainas 28. veebruaril, neli päeva pärast Vene invasiooni algust.

Irkutskist pärit Šišimarin oli Kiievi ringkonnakohtus sinihalli pusaga. Kui prokurörid süüdistuspunkte ukraina keeles ette lugesid, pööras noor sõjaväelane pilgu maha.

Prokuröride sõnul juhtis Šišimarin tankidiviisi üksust, kui tema konvoi sattus rünnaku alla.

Tema ja veel neli sõdurit varastasid auto ning sattusid teel Tšupahhivka asulasse Sumõ oblastis kokku 62-aastase mehega, kes sõitis jalgrattaga.

Šišimarinile anti käsk mees tappa ning ta avas tema pihta Kalašnikovi automaadist tule, ütlesid prokurörid.

Kreml väitis kolmapäeval, et nemad ei tea kohtuasjast midagi.

15:52

Meedia: Ukrainast saab Davosi foorumi peaküsimus

Tänavu 22.-26. maini Davosis peetava maailma majandusfoorumi üheks keskseks teemaks on olukord Ukrainas, vahendab BNS.

Märgitakse, et pärast koroonaviiruse pandeemia põhjustatud kaheaastast pausi toimub Davosi foorum silmast silma.

Üritusel osaleb umbes 2000 inimest, sealhulgas umbes 50 maailma riigijuhti.

Esimest korda üle aastate toimub tänavu foorum Venemaata, vahendab Šveitsi meedia.

Samuti juhitakse tähelepanu, et foorumile kutsutute nimekiri ei näe välja nii muljetavaldav kui varasematel aastatel. Davosi ei tule tänavu ei USA president Joe Biden ega asepresident Kamala Harris. Ka Hiina ei ole laialdaselt esindatud.

15:00

Kiievis algab esimene sõjakuritegude protsess Vene sõduri üle

Ukraina pealinnas Kiievis algab kolmapäeval relvitu tsiviilelaniku tapmises süüdistatud Vene sõduri üle esimene sõjakuritegude protsess alates Moskva invasiooni algusest, vahendab BNS.

Kohtuprotsess, millele peaks peagi järgnema ka teised, paneb Ukraina õigussüsteemi proovile ajal, mil Vene vägede roimadega seoses on oma juurdlusi alustanud ka rahvusvahelised institutsioonid.

Vadim Šišimarin (21) astub kell 14.00 Kiievis ringkonnakohtu ette seoses 62-aastase mehe tapmisega Kirde-Ukrainas 28. veebruaril, vaid neli päeva pärast Vene invasiooni algust.

Irkutskist pärit sõdurit süüdistatakse sõjakuritegudes ja ettekavatsetud mõrvas. Süüdimõistmisel on ta silmitsi eluaegse vabadusekaotusega.

Kreml teatas kolmapäeval, et nemad ei tea kohtuasjast midagi.

“Meil ei ole ikka veel mingit informatsiooni. Ja võimalused abi anda on meie diplomaatilise esinduse puudumise tõttu ka väga piiratud,” ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov.

Šišimarini advokaat Viktor Ovsjannikov ütles AFP-le, et Vene sõdur mõistab, milles teda süüdistatakse.

Ukraina võimude teatel teeb ta uurijate koostööd ning on tsiviilelaniku tapmise üles tunnistanud.

Prokuröride sõnul juhtis Šišimarin tankidiviisi üksust, kui tema konvoi sattus rünnaku alla.

Tema ja veel neli sõdurit varastasid auto ning sattusid teel Tšupahhivka asulasse Sumõ oblastis kokku 62-aastase mehega, kes sõitis jalgrattaga.

“Üks sõduritest käskis süüalusel tsiviilelaniku tappa, et ta neid ära ei annaks,” teatas prokuratuur.

Šišimarin avas mehe pihta sõiduki aknast Kalašnikovi automaadist tule ning mees suri kohapeal, paarikümne meetri kaugusel oma kodust.

Ukraina võimud teatasid kahtlusaluse vahistamisest mai alguses, avaldades ka video, milles Šišimarin ütles, et tuli Ukrainasse toetamaks rahaliselt oma ema.

Ta selgitas oma tegusid öeldes: “Mulle anti käsk tulistada, tulistasin teda korra. Ta kukkus ja me jätkasime oma teed.”

Tema advokaat märkis, et kohtuasi on keeruline.

“See on esimene sellise süüdistusega juhtum Ukrainas. Asjaomast õiguslikku praktikat või otsuseid selliste juhtumite kohta ei ole. Me lahendame selle ära,” ütles ta.

Ovsjannikovi sõnul ei ole ta pannud tähele mis tahes õiguste rikkumisi võimude poolt.

Ukraina peaprokurör Irõna Venediktova juhtis Twitteris tähelepanu, et kaasus on tema riigile äärmiselt oluline.

“Meil on üle 11 000 käimasoleva sõjakuritegude juhtumi ja juba 40 kahtlusalust,” säutsus ta.

“Selle esimese kohtuasjaga anname me selge signaali, et iga kurjategija, iga inimene, kes andis käsu või aitas sooritada kuritegusid Ukrainas ei pääse vastutusest.”

Ukraina Helsingi Grupi juht Oleksandr Pavlitšenko märkis, et kohtuasjas on kaalul, kas Ukrainas “toimub tõeline õigusprotsess või näitemäng avalikkusele”.

See sõltub Pavlitšenko sõnul Šišimarini saatusest kohtuotsuse järel: kas ta jääb karistust kandma Ukrainasse või vahetatakse vangidevahetuses.

Neljapäeval lähevad kohtu alla veel kaks Vene sõjaväelast, keda süüdistatakse rakettide tulistamises tsiviiltaristu vastu Harkivi oblastis.

13:36

Zelenskõi esitas algatuse sõjaseisukorra pikendamise kohta

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esitas ülemraadale seadusalgatuse riigis sõjaseisukorra pikendamiseks, vastav seaduseelnõu registreeriti kolmapäeval, vahendab BNS.

Dokumendi teksti ei ole parlamendi veebilehel veel avaldatud.

24. veebruaril allkirjastas president seadluse “Sõjaseisukorra kehtestamise kohta Ukrainas”, rahvasaadikud kinnitasid dokumendi samal päeval. Seadluse kohaselt kehtestati sõjaseisukord 24. veebruaril 2022 kella 5.30-st 30 päevaks.

Ülemraada pikendas 15. märtsil sõjaseisukorda 26. märtsi kella 05.30-st 24. aprillini. 21. aprillil pikendati sõjaseisukorda veel 30 päeva võrra, kuni 25. maini.

11:50

Siseministri nõunik: Ukraina sõjavägi alustab suvel vasturünnakut kõigil rinnetel

Ukraina sõjavägi võib juuni lõpus või juuli alguses alustada vasturünnakut kõigil rinnetel, vahendab Ukrinform.

“Peame mõistma, et me alustame lähiajal vasturünnakut kõigil rinnetel. Aga siiski, see ei alga homme ega ülehomme,” ütles Ukraina siseministri mittekoosseisuline nõunik Rostõslav Smirnov üleriigilises telesaates.

Smirnovi sõnul on praegu peamine strateegiline ülesanne tekitada vaenlasele võimalikult palju kahju: “Peame aru saama, et meil on inimreservid, saame varustust, õpime kasutama uut tehnikat, samal ajal kui Venemaal seda pole. Ja kui meie seda strateegiat järgides, hakkame varsti märkimisväärselt domineerima, sest meil on pidevalt kõik tulemas, aga neil mitte.”

Rääkides Ukraina olulisest eelisest kõigi nende tegurite koosmõjus, avaldas siseministri nõunik arvamust, et vaenlane tunnetab meie vasturünnakut üsna tõsiselt juuni lõpus või juuli alguses.

Smirnov rõhutas, et Ukraina on strateegilisel tasandil juba võitnud, kuid see ei tähenda, et “sõda homme lõpeb”.

Ta märkis, et Venemaa üldmobilisatsiooni küsimust praegu päevakorras ei ole. Ministri nõunik hindas selle väljakuulutamise tõenäosust mitme asjaolu tõttu üsna madalaks.

Esiteks kardavad tema sõnul Venemaa kodanikud sõda. “Kui võtta sotsioloogilisi uuringuid, siis nad toetavad erioperatsiooni, kuid on sõja vastu Ukrainaga. Teiseks on üle 80% kodanikest samade sotsioloogiliste uuringute andmetel mobilisatsiooni vastu, sest mobilisatsioon on seotud sõjaga. Ja kolmas tegur – marvan, et Putinil oli ainus võimalus massilisest mobilisatsioonist välja kuulutada 9. mail. Ta ei teinud seda ja ma olen veendunud, et ta ei kuuluta seda ka edaspidi välja,» selgitas Smirnov.

Samas lisas ta, et Putinil on endiselt nn varjatud mobilisatsiooni võimalus.

11:27

Venemaa: Azovstalis on alistunud 959 Ukraina sõdurit

Ukraina sadamalinna Mariupoli Azovstali terasetehases on sel nädalal alla andnud 959 Ukraina sõdurit, ütles kolmapäeval Venemaa kaitseministeerium, vahendab BNS.

“Viimas 24 tunni jooksul andis alla 649 võitlejat, nende hulgas 29 haavatut,” ütles ministeerium.

“Kokku on 16. maist alates alistunud 959 võitlejat, neist 80 haavatud.”

09:31

Briti luure raport : Mariupoli kaitsjad tekitasid Vene vägedele kulukaid personalikaotusi

Mariupolis üle kümne nädala piiramisrõngas olnud Ukraina väed tekitasid linna kaitstes Vene sissetungijatele kulukaid kaotusi, vahendab Ukrinform.

“Hoolimata sellest, et Vene väed olid Mariupoli piiranud üle kümne nädala, lükkas Ukraina usklik vastupanu Venemaa suutlikkust saavutada linna üle täielik kontroll. See nurjas tema varajased katsed vallutada oluline linn ja põhjustas Vene vägedele kulukaid personalikaotusi,” seisis Ühendkuningriigi kaitseministeerium Twitteri-postituses.

Nagu märgitud, kasutas Venemaa Ukraina vastupanu ületamiseks märkimisväärselt “abipersonali”, sealhulgas mitu tuhat tšetšeeni võitlejat, kes olid peamiselt koondunud Mariupoli ja Luganski sektorisse.

“Nii erineva isikkoosseisu lahingusse paigutamine näitab Venemaa olulisi ressursiprobleeme Ukrainas ja aitab tõenäoliselt kaasa lahkarvamusele, mis takistab jätkuvalt Venemaa operatsioone,” seisab raportis.
Mariupoli linnapea ütles varem, et pärast Venemaa sissetungi on linnas hukkunud kuni 20 000 tsiviilisikut. Praegu viibib blokeeritud Mariupolis umbes 100 000 tsiviilisikut. Mariupolil puudub energia-, vee- ja gaasivarustus.

08:44

Sõdurite evakueerimine Azovstalist jätkub, aga nende saatus pole selge

Ukraina üritab kolmapäeval evakueerida viimaseid Mariupolisse Azovstali terasetehasesse jäänud sõdureid, kinnitas president Volodõmõr Zelenskõi öösel edastatud videosõnumis, vahendab BNS.

“Evakuatsioonimissioon jätkub ja seda juhivad meie sõjaväe- ja luureohvitserid. Kaasatud on mõjukamad rahvusvahelised vahendajad,” ütles Zelenskõi.

Ukraina kaitseministeerium lubas teha kõik võimaliku, et päästa endiselt terasetehasesse jäänud teadmata hulk sõdureid.

Ukraina presidendi nõuniku Oleksi Arestovitši sõnul ei kommenteeri nad toimuvat täpsemalt, kuna operatsioon alles käib. “Kõik on seal liiga habras ja üks ettevaatamatu sõna võib kõik purustada,” rääkis ta usutluses kohalikule televisioonile.

Need, kes on Azovstalist lahkunud, on võetud Vene poole pantvangistusse, sealhulgas 51 raskelt haavatut, kinnitas Venemaa kaitseministeerium.

Vene ministeerium avaldas pilte, millel on kujutatud kanderaamil sõdureid, ning teatas, et vigastatud toimetati Kremli-meelsete mässuliste kontrolli all olevasse Donetski oblasti idaosas asuvasse haiglasse.

Ukraina kaitseministeerium on kinnitanud, et loodab vangide vahetamisele ja tahab tuua Ukraina kangelased koju niipea, kui see on võimalik.

Kremli kõneisik Dmitri Peskobv keeldus aga vastamast, kas Azovstalist välja tulnud Ukraina sõdureid käsitletakse kui kriminaale või kui sõjavange. Tema sõnul tagab Venemaa president Vladimir Putin, et “neid koheldakse vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele seadustele”.

05:27

USA ja Euroopa töötavad Ukrainast vilja väljaviimise plaanide kallal

USA ja Euroopa töötavad Ukrainast vilja väljaviimise plaanide kallal, teatasid teisipäeval telekanal CNN ja ukrainlaste meediaportaal Unian viidates diplomaatilistele allikatele.

USA presidendi Joe Bideni administratsioon on sel teemal olnud tihedas ühenduses Euroopa Liiduga ja usutakse, et vilja väljaviimine saab teoks. On välja käidud mitmeid võimalikke stsenaariume kavatsuste elluviimiseks, vahendab BNS.

Sellele ülesandele keskendub ka USA välisminister Anthony Blinken, kui ta kutsub kolmapäeval ja neljapäeval New Yorgis kokku toiduga kindlustatust käsitleva ministrite kohtumise ja juhib selleteemalist arutelu ÜRO-s, teatasid diplomaadid.

04:15

Zelenskõi sõnul Ukraina kangelaste evakueerimine Azovstalist jätkub

President Volodõmõr Zelenskõi ütles teisipäevases videosõnumis, et Ukraina kangelaste evakueerimine Azovstalist jätkub ja sellesse on kaasatud mõjukaid rahvusvahelisi vahendajaid, vahendab BNS.

“Evakuatsioonimissioon jätkub ja seda juhivad meie sõjaväe- ja luureohvitserid. Kaasatud on mõjukamad rahvusvahelised vahendajad,” ütles Zelenskõi.

Rääkides äsjasest telefonivestlusest Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, ütles Zelenskõi, et muu hulgas räägiti Euroopa Liidus (EL) ettevalmistamisel olevast kuuendast sanktsioonidepaketist, läbirääkimiste protsessist Venemaaga ja Ukraina kangelaste evakueerimisest Azovstalist.

Zelenskõi sõnul rääkis Macron eurointegratsiooni sammudest ja Ukraina taotluse läbivaatamisest EL-i kandidaadi staatuse saamiseks.

Zelenskõi märkis, et tänasel vestlusel Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga räägiti ennekõike kaitsetoetusest Ukrainale ja koostööst EL-i tasandil.

“Ma jätkan Ukraina jaoks võimalikult suure rahvusvahelise publiku kogumist, et meie riiki toetataks kõikidel tasanditel ja et Venemaa oleks surve all kõigil tasanditel. Infosurve, diplomaatiline ja samuti kultuuriline – seda me vajame,” ütles Zelenskõi.

President tõi välja, et tuletas varem päeval Cannesi filmifestivali avatseremoonial meelde, et vabadust tuleb avalikult ja julgelt kaitsta ning diktatuuri vastu võidelda.

Zelenskõi esines teisipäeval Cannesi filmifestivali avatseremoonial üllatusliku videokõnega.

“Lõpuks vihkamine kaob ja diktaatorid surevad,” ütles ta publikule, kes talle aplodeeris.

Zelenskõi viitas kino suurele mõjule Teise maailmasõja ajal, mille seas Charlie Chaplini filmile “Suur diktaator”, mis mõnitas natside juhti Adolf Hitlerit.

“Me vajame uut Chaplini, kes tõestaks täna, et kino ei ole tumm,” ütles Zelenskõi.

“Kas kino vaikib või võtab sõna? Kas kino võib sellest väljapoole jääda?” küsis president.

Rahvahulk kuulas presidenti püstijalu.

03:15

Venemaa võib WTO-st ja WHO-st välja astuda

Vene välisministeerium saatis riigiduumale nimekirja Venemaa lepingutest rahvusvaheliste organisatsioonidega nende võimalikuks tühistamiseks, vahendab BNS.

Muu hulgas kaalutakse Maailma Kaubandusorganisatsioonist (WTO) ja Maailma Terviseorganisatsioonist (WHO) väljaastumist.

Väljaande Kommersant anmetel teatas sellest Vene riigiduuma asespiiker Pjotr Tolstoi.

Tolstoi sõnul analüüsitakse kõiki ettepanekuid koos föderatsiooninõukoguga. Asespiiker ütles, et on vaja üle vaadata lepingud, mis “toovad riigile mitte kasu, vaid otsest kahju”.

“Venemaa astus välja Euroopa Nõukogust, nüüd on järgmise sammuna kavas väljaastumine WTO-st ja WHO-st, kes on jätnud tähelepanuta kõik kohustused meie riigi ees,” rääkis Tolstoi.

WHO kaalub võimalust kontor Moskvast ära kolida ning on keeldunud ka seminaridest, konverentsidest ja muudest üritustest Venemaal.

02:15

Zelenskõi: Venemaa kompenseerib oma ebaõnnestumisi raketirünnakutega

Venemaa üritab raketirünnakutega kompenseerida oma ebaõnnestumisi Ukraina ida ja lõunaosas, teatas teisipäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

Zelenskõi märkis, et päev algas Ukrainale “Venemaa rünnakute tõsise kombinatsiooniga”.

President tõi välja raketirünnakud Lvivi oblastile, Sumõ oblastile, Tšernihivi oblastile ja õhulööke Luhanski oblastis.

Zelenskõi andmetel toimus samal ajal Ukraina piirialadel spetsiifiline sabotaažitegevus.

“Kõik see pole ainult meie riigile pingete loomine ja mitte ainult meie jõuproov. See on omamoodi katse kompenseerida Vene armee mitmeid suuri ebaõnnestumisi meie riigi ida- ja lõunaosas,” ütles Zelenskõi.

Presidendi sõnul püüavad okupandid oma rakettide ja muu tegevusega edu näidata, kuid eriti see neil ei õnnestu.

“Aga ka tulutult. Need õhulöögid, nagu ka paljud varasemad, ei muuda põhimõtteliselt midagi. Pealegi muutuvad meie õhutõrje ja sabotaaživastased meetmed aina tugevamaks ja paremaks,” rõhutas Ukraina president.

01:28

ICC saatis kõigi aegade suurima uurijate meeskonna Ukrainasse

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) saatis teisipäeval 42 uurijat, kohtueksperti ja tugitöötajat Ukrainas sooritatud sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid uurima, ütles kohtu prokurör, vahendab BNS.

“See on minu büroo kõigi aegade suurim välilähetus selle asutamisest saati,” ütles ICC prokurör Karim Khan ja lisas, et meeskond teeb tööd koos Ukraina võimudega.

Uuritakse kuritegusid, mis langevad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni alla ja antakse toetust Ukraina riiklikele võimudele, ütles Khan.

Ta tänas kohtu asukohamaad Hollandit, kes saatis palju oma eksperte missioonile appi. Samuti saatis Ukrainasse oma sõjakuritegude uurijad Suurbritannia, kes töötavad koos ICC meeskonnaga.

ICC prokurör kuulutas arvatavate sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude uurimise välja neli päeva pärast 24. veebruari, mil Venemaa Ukrainale kallale tungis.

Khan ütles, et “Ukraina on kuriteopaik”, ning külastas hiljem Butša linna Kiievi lähedal, kus pärast Vene vägede taandumist märtsi lõpus vedelesid tänavatel tapetute surnukehad.

ICC uurijad koguvad pealtnägijate tunnistusi rünnakute kohta, uurivad juhtumeid ning teevad ka koostööd Ukraina võimudega.

ÜRO peasekretär António Guterres kutsus möödunud kuul Venemaad üles koostööle Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga (ICC) Ukraina sissetungi ajal toime pandud võimalike sõjakuritegude uurimisel.

“Toetan täielikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimist ja pöördun Venemaa poole palvega aktsepteerida ICC-d ja teha sellega koostööd. Kui aga räägime sõjakuritegudest, siis ei saa me unustada, et kõige hullem kuritegu on sõda ise,” ütles ÜRO juht.

17. mai 2022

22:02

Ukraina saab Saksamaalt 150 miljonit eurot krediiti

Ukraina valitsuskabinet kiitis teisipäevasel istungil heaks otsuse Saksamaa riiklikult arengupangalt KfW kuni 150 miljoni euro suuruse sooduslaenu võtmise kohta, vahendab BNS.

Valitsusportaali andmetel antakse laenuperioodiks 15 aastat arvestades esimese makse ajatamist viie aasta võrra alates tehingu tegemise kuupäevast.

Ukraina peaministri Denõss Šmõhali sõnul on Ukraina rahvusvaheliste partnerite rahaline toetus alates selle aasta 24. veebruarist ulatunud juba enam kui viie miljardi dollarini.

“Ukraina saab Saksamaalt täiendavalt 150 miljonit eurot rahalist toetust, mis suurendab Saksamaa toetuse kogusummat 300 miljoni euroni. Neid vahendeid kasutatakse koheselt meie kodanike toetamiseks ja kriitilise infrastruktuuri taastamiseks,” sõnas peaminister.

20:34

Macron lubas Zelenskõile relvasaadetiste kasvatamist

Prantsuse president Emmanuel Macron lubas Ukraina riigipeale Volodõmõr Zelenskõile teisipäeval relvatarnete kasvatamist, vahendab BNS.

“Ta kinnitas, et Prantsuse relvasaadetised jätkuvad ning kasvavad lähipäevadel ja -nädalatel, sama kehtib humanitaarvarustuse tarnetele,” seisis Prantsuse presidendi kantselei avalduses.

Prantsusmaa kõhkles esialgu Kiievile raskerelvade tarnimisel, kuna Macron positsioneeris end kriisis vahendajana, kes vestles regulaarselt Venemaa liidri Vladimir Putiniga.

Kuid Macroni kõnelused Kremliga on minevikku jäänud ja Prantsuse sõjaline toetus Ukrainale on viimastel kuudel jõudsalt suurenenud.

Macron teatas aprilli lõpus, et Prantsusmaa tarnib Ukrainale nii tankitõrjerakette ja ka haubitsaid Caesar, mis on kõrgelt hinnatud nende täpsuse poolest. Prantsusmaa avalduse kohaselt on alates veebruarist tarnitud ka humanitaarabi kokku 800 tonni.

Kaks liidrit arutasid ka Ukraina teravilja, näiteks nisu, eksportimise viise, millest paljud vaesed riigid sõltuvad. Venemaa mereblokaadi tõttu on Ukrainal raskusi oma toodangu ekspordiga ja ka tänavune saak väheneb eeldatavasti poole võrra.

“Kaks presidenti arutasid ka julgeolekugarantiisid, mida Prantsusmaa saaks Ukrainale rahvusvahelise lepingu raames anda, et need tagaksid riigi suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus,” seisis Prantsusmaa avalduses.

16:34

Podoljak: Vene-Ukraina kõnelused peatati

Ukraina ja Venemaa delegatsiooni läbirääkimised sõja lõpetamiseks on peatatud, kuivõrd Venemaa sõjalis-poliitiline juhtkond mõtleb endiselt stereotüüpides ega võta arvesse muutusi Ukraina olukorras, mis on toimunud alates sõja algusest, ütles Ukraina presidendi kantselei juhi nõunik Mõhhailo Podoljak, vahendab BNS.

“Läbirääkimised sõltuvad sellest, kuidas kulgevad Ukrainas sündmused. Need on sõja algusest peale oluliselt muutunud… Tänaseks on see peatatud. Peatatud, sest pärast Istanbuli kommünikeed olulisi muudatusi ega edusamme ei ole. Venemaa on ikka veel kinni oma stereotüüpses mõtlemises. 82 sõjapäeva jooksul ei ole Venemaa mõistnud, et olukord Ukrainas tervikuna ei ole selline, nagu nad algusest peale arvasid… Nad elavad endiselt maailmas, kus Ukrainas valitseb väidetavalt natsism,” ütles Podoljak teisipäeval teleusutluses.

Samuti ei ole presidendikantselei juhi nõuniku sõnul muutunud ka Venemaa direktiivid Ukraina kohta.

“See tähendab, et nad jätkavad innukalt väljapressimist. Ja nad räägivad sellest avalikult. Kuuleme Vene välisministrit Sergei Lavrovi või Vene presidendi pressisekretäri Peskovi pildumas Ukrainale nõudmisi, kuigi nad ei ole läbirääkimisprotsessi osalised,“ märkis ta.

“Aga ma rõhutan: igasugune sõda lõpeb ikkagi läbirääkimistelaua taga,” rõhutas ta.

Podoljak märkis, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi lähtub läbirääkimiste protsessi moderaatorina adekvaatsest hinnangust sellele, millest delegatsioonide läbirääkimistel täpselt räägitakse ja mida seal saab arutada.

Teadupoolest toimus Ukraina ja Venemaa läbirääkimiste delegatsioonide viimane näost näkku kohtumine 29. märtsil Istanbulis. Pärast läbirääkimisi anti välja Istanbuli kommünikee.

Venemaa ja Ukraina läbirääkimised ei käi mitte mingil kujul, Kiiev on läbirääkimistelt täielikult taandunud, ütles Vene asevälisminister Andrei Rudenko teisipäeval, edastas Unian

“Ei, läbirääkimisi ei käi. Ukraina on läbirääkimisprotsessist tegelikult taandunud,” ütles ta Nižni Novgorodis ajakirjanikele.

Rudenko rõhutas, et läbirääkimisi ei peeta “mingil kujul”.

14:01

Ukraina mees: Vene sõdurid tapsid mu vennad, tulistasid mind näkku ja matsid elusalt

“Nad peksid metallvardaga kogu mu keha ja pistsid mulle relvatoru suhu,” rääkis Mõkola Kulitšenko, kellel on raske jutustada lugu, mille jutustaja ei saaks loogiliselt võttes kuidagi elus olla. Kuid see Ukraina mees usub, et tal lubati surma petta, et ta võiks rääkida kõigi nende eest, kes seda teha ei saa, vahendab CNN.

Mõkola näitab Ukraina põhjaosas Tšernihivi oblastis kõrvalise maantee ääres tähistamata hauda, ​​kuhu tema ja ta kaks venda maeti kolm ja pool nädalat pärast sõja algust Vene vägede poolt vallutatud maal. Kõik kolm olid maha lastud; ta jäi ainsana ellu.

“See on nagu surnust üles tõusmine,” ütles 33-aastane Mõkola CNN-ile.

Kuni 18. märtsini oli Kulitšenko pere elu vähe muutunud, hoolimata sellest, et venelased okupeerisid nende Dovžiki küla sõja algusest peale. Siis, kui vene kolonni pommitati, otsisid Vene sõdurid vastutajaid. Nad jõudsid majja, kus Mõkola elas koos oma kahe venna, Jevheni ja Dmõtroga ning koos õe Irõnaga – kes pole siiani endale andestanud, et ta sel päeval kodus polnud.

Kolm sõdurit käskisid vendadel eesõues põlvitada, kui nad maja läbi otsisid, otsides midagi, mis võiks neid pommitatud konvoiga seostada, ütles Mõkola. Mõkola sõnul olid sõdurid pärast vanaisale kuulunud sõjaväemedalid ja langevarjurina olnud 30-aastasele Jevhenile kuulunud sõjaväekoti leidmist veendunud, et neil on midagi varjata.

Ta ütles, et Mõkola, Jevhen ja Dmõtro sõidutati keldrisse, kus neid kolm päeva üle kuulati. Mõkola lootis, et venelased vabastavad nad, kuid neljandal päeval nende meeleolu tema sõnul muutus.

Külmavereline hukkamine

“Nad peksid metallvardaga kogu mu keha ja pistsid mulle relvatoru suhu,” rääkis ta.

Koos vendadega piinati ka Mõkolat, kuni ta kaotas teadvuse. Ta ütleb, et neil seoti silmad kinni, nende käed ja jalad olid teibiga seotud ning viis Vene sõdurit sõidutasid nad sõjaväeautos kõledale maatükile. Mõkola rääkis, et nad pandi põlvili, silmad kinni, samal ajal kui kaevati süvend.

Esiteks kuulis ta enda sõnul lasku ja 36-aastane Dmõtro, neist kolmest vanim, kukkus maha. Järgmisena tundis ta, kuidas Jevhen, noorim, tema kõrvale vajus.

“Ma mõtlesin, et olen järgmine,” ütles ta. Kuid kuul tungis Mõkola põske ja väljus parema kõrva kõrvalt. Ta teadis, et tema ainus ellujäämislootus on mängida surnut.

Sõdurid lõid Mõkola sõnul vendade surnukehad jalaga auku, katsid need mullaga ja lahkusid. Ta ei oska öelda, kui kaua ta elusalt maetuna lamas, ainult seda, et endiselt seotud käte ja jalgadega suutis ta kuidagi end vanema venna surnukeha alt välja manööverdada ja tagasi elavate maale pääseda.

“Mul oli raske hingata, kuna Dima (Dmõtro) lamas mu peal, kuid käte ja põlvede abil suutsin oma vanema venna augu äärde lükata ja siis ronisin välja. “

Pimedas koperdas ta läbi põldude lähimasse majja, kus naine võttis ta enda juurde ja hoolitses tema eest üleöö, enne kui ta jõudis tagasi oma õe juurde, kes oli päevi ärevalt isakodus oodanud.

“Tulin koju ja seal oli Mõkola. Vaatasin talle silma ja küsisin, et kus teised on? Ta ütles, et teisi pole,” meenutab Irõna nuttes.

Mõkola ütleb, et see on ime, et ta ellu jäi. Armid põsel ja kõrva taga on näha ka täna.

“Mul vedas… ja nüüd pean lihtsalt edasi elama,” ütles ta. “Seda lugu peavad kuulma kõik, mitte ainult Ukrainas, vaid kogu maailmas, sest selliseid asju juhtub ja see on vaid üks miljardist.”

Haudade leidmine võttis aega

Tšernihivi oblasti prokuratuur on nüüdseks alustanud sõjakuritegude uurimist. Uurijad kinnitasid CNN-ile, et vendade käed ja jalad olid seotud ning nende silmad olid kinni seotud. Kogu Ukrainas on kohalike võimude teatel seni registreeritud üle 11 600 väidetava sõjakuriteo. CNN pöördus ka Venemaa kaitseministeeriumi poole, kuid ei saanud vastust.

Nagu paljude teiste Vene vägede väidetavate sõjakuritegude puhul, sai ka Mõkola ja tema vendade lugu rääkida alles siis, kui aprilli alguses algas Venemaa taandumine Tšernihivi oblastist.

Samuti võis Mõkola alles siis hakata otsima auku, millest ta oli vastu igasuguseid takistusi eluga välja pääsenud. Ta teadis, et peab leidma oma vennad, et võimaldada neile vääriline matmine, mida nad väärivad.

21. aprillil, üks kuu pärast seda, kui Mõkola teatas, et tema vennad hukati, sängitati Dmõtro ja Jevhen lõpuks hästi hooldatud hauda viimistletud hauakivide alla maale, mis on taas ukrainlaste käes.

13:16

Vereštšuk: Ukraina töötab humanitaaroperatsiooni järgmiste etappide kallal Azovstalis

Ukraina töötab Mariupoli Azovstali terasetehases humanitaaroperatsiooni järgmiste etappide kallal, vahendab Ukrinform.

„Azovstali humanitaaroperatsioon käib. Elude päästmiseks evakueeriti eile 52 raskelt haavatud Ukraina sõjaväelast. Pärast nende tervisliku seisundi stabiliseerumist vahetame nad välja Vene sõjavangide vastu,” postitas Telegrami asepeaminister ja Ukraina ajutiselt okupeeritud alade taasintegreerimise minister Irõna Vereštšuk.

“Töötame humanitaaroperatsiooni järgmiste etappide kallal. Kui jumal annab, siis kõik saab korda,” lisas ta.

Ukraina kaitsjate evakueerimine Mariupoli Azovstali terasetehasest algas 16. mail. 53 raskelt haavatud sõjaväelast viidi Novoazovski meditsiiniasutusse. Veel 211 kaitsjat evakueeriti läbi humanitaarkoridori Olenivkasse ja naasid seejärel vahetusprotseduuri kaudu Ukraina kontrollitavale territooriumile.

12:54

Vene kaitseministeerium: Azovstalis andis alla 265 Ukraina sõdurit

Vene kaitseministeerium väitis teisipäeval, et ümberpiiratud Mariupoli sadamalinna Azovstali terasetehases on alla andnud 265 Ukraina sõdurit, kellest mitukümmend on haavatud, vahendab BNS.

“Viimase 24 tunniga on relvad maha pannud ja alla andnud 265 võitlejat, kellest 51 on raskelt haavatud,” teatas ministeerium, lisades, et arstiabi vajanud toimetati haiglasse Novoazovski linnas.

President Vladimir Putini pressiesindaja ei soostunud vastama ajakirjanike küsimusele, kas Ukraina sõdureid koheldakse sõjakurjategijate või sõjavangidena.

Putin “garanteerib, et neid koheldakse vastavate rahvusvaheliste seaduste kohaselt”, ütles pressiesindaja Dmitri Peskov.

Vene riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin ütles, et “natsidest kurjategijad ei tohiks kuuluda vangidevahetuse alla”.

Ta ei maininud küll otseselt Azovstali, kuid Moskva on varem korduvalt öelnud, et terase tehasesse lõksu jäänud sõdurite hulgas on Azovi pataljoni liikmeid, keda Vene võimud nimetavad natsideks.

“Natside suhtes ei ole meie positsioon muutunud: nad on sõjakurjategijad ja me peame tegema kõik, et nad kohtu ette tuua,” ütles Volodin Telegramis.

Moskva väitis läinud kuul, et on saanud nädalaid kestnud lahingute järel Mariupoli üle täieliku kontrolli, kuid sajad Ukraina sõdurid redutasid endiselt Azovstali tööstuskompleksi maa-alustes tunnelites.

Ukraina kaitseministeerium teatas esmaspäeval, et Azovstalist evakueeriti Vene vägede kontrollitud territooriumile 264 Ukraina võitlejat, kellest 53 olid raskelt haavatud.

Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar ütles, et nende vabastamiseks korraldatakse “vahetusprotseduur”.

Venemaa teatas pärast nädalaid kestnud Mariupoli piiramist aprillis, et linn on nende kontrolli all, Sajad Ukraina sõdurid jäid aga Azovstali tööstustsooni maa-alustesse tunnelitesse ja jätkasid vastupanu.

10:20

Kanada on valmis aitama Ukrainal teravilja eksportida, pakkudes oma laevu

Kanada valmistub saatma oma kaubalaevu Ida-Euroopasse, et aidata Ukrainal vilja eksportida, nii ütles Kanada välisminister Melanie Joly pärast G7 ja NATO tippkohtumisi, vahendab Ukrinform.

“Euroopa ametivõimud, Ameerika võimud ja Kanada võimud arutavad paljusid marsruute ning loomulikult räägime erinevate jurisdiktsioonidega Poolast Rumeeniani, Balti riikide ja […] Türgini,” ütles Joly.

Ta märkis, et Kanada on asjakohaste teadmistega üks suurimaid nisu eksportijaid maailmas.

“Peame tagama Ukraina nisu vabastamise,” ütles Joly ja lisas, et jõupingutuste eesmärk on tagada selle  saatmine Lähis-Itta ja Aafrikasse, et hoida ära toidukriisi nendes piirkondades.

Teatavasti ei pääsenud Venemaa poolt Ukraina meresadamatele kehtestatud blokaadi tõttu maailmaturule 7 miljonit tonni nisu, 14 miljonit tonni maisi, 3 miljonit tonni päevalilleõli ja 3 miljonit tonni päevalilli. See on juba viinud maailmahindade rekordilise tõusuni ning toob vältimatult kaasa ülemaailmse toidukriisi ja inflatsiooni kasvu.

Canada ready to help Ukrainian grain exports by offering its ships

09:33

Kindralstaap: Mariupoli garnison “on täitnud oma lahinguülesande”

Ukraina viimast tugipunkti Mariupolis – Azovstali terasetehast – kaitsvate üksuste komandörid said kõrgeimalt sõjaväejuhatuselt käsu “päästa personali elusid”. Nii seisab Ukraina relvajõudude peastaabi avalduses, vahendab Ukrinform.

“Sõjaväe ülemjuhatus andis Azovstalis paiknevate üksuste ülematele korralduse päästa isikkoosseisu elud. Käimas on operatsioon tehase territooriumil blokeeritud Ukraina kaitsjate päästmiseks,” seisab ööl vastu teisipäeva avaldatud avalduses.

Kindralstaap tuletas meelde, et 53 raskelt haavatud teenistust evakueeriti Novoazovskis asuvasse meditsiiniasutusse, samas kui veel 211 kaitsjat viidi Olenivkasse humanitaarkoridori kaudu ja nad saadetakse tagasi valitsuse kontrollitavale territooriumile sõjavangide vahetuse korras.

“Meetmed Azovstalisse jäänud kaitsjate päästmiseks on käimas,” teatas peastaap.
Esmaspäeva hilistel tundidel avaldas Azovi rügemendi ülem Denys Prokopenko videoavalduse, kus ta rääkis oma sõdurite edukatest jõupingutustest ülekaaluka vaenlase vägede tähelepanu kõrvale juhtimiseks, mis võimaldas teistel Ukraina kaitsejõudude üksustel end kokku võtta.

“Peamine on aru saada, kas kõik riskid on arvestatud, kas plaan B on välja töötatud, kas olete täielikult pühendunud sellele plaanile, mis peaks ühendama ülesande täitmise ja lõppkokkuvõttes hoidma personali elusid ja tervist,” ütles Prokopenko.
“Sõda on kunst, mitte teadus,” rõhutas ta.

“See on vägede juhtimise ja kontrolli kõrgeim tase, eriti kui teie otsuse kinnitab kõrgeim sõjaväeline juhtkond,” lisas Aasovi rügemendi ülem.

Esmaspäeval algas Ukraina kaitsjate evakueerimine Azovstali tehasest. Reuters teatas, et Azovstali alalt sõitis välja umbes tosin bussi, mis võisid Ukraina sõdureid vedada. Täpset arvu ei suudetud kinnitada.
Lisati, et erinevatel hinnangutel jäi tehasesse ligi 600 sõdurit, sealhulgas kümneid haavatuid.

7. mail ütles asepeaminister ja ajutiselt okupeeritud alade taasintegreerimise minister Irina Vereštšuk., et kõik tsiviilnaised, lapsed ja vanurid on Azovstalist evakueeritud.
Terasetehase varjendites oli umbes 600 raskelt haavatud sõdurit, kes ei saanud ravimite ja arstide puudumise tõttu korralikku arstiabi. Tehase ruume tulistasid sissetungijad pidevalt igasuguste relvade abil.
Ukraina on teinud Venemaale ettepaneku vahetada raskelt haavatud Azovstali võitlejad Venemaa sõjavangide vastu vastavalt vangide vahetamise korrale.

08:16

Pentagon: peaaegu 2/3 M777 haubitsate mürskudest on juba Ukrainasse tarnitud

USA on juba tarninud Ukrainale üle 130 000 155-mm mürsu haubitsate M777 jaoks, mis on peaaegu kaks kolmandikku kavandatud arvust. Sellest teatas Pentagoni kõrge ametnik telefonibriifingul, vahendab Ukrinform.

Mis puutub 155 mm mürskudesse, siis 64% kogusummast on tarnitud, ütles ametnik ajakirjandusele, meenutades, et pärast viimast 150 miljoni dollari suuruse abipaketi väljakuulutamist on 155 mm kaliibriga kokku 209 000, seega rohkem kui 130 000 mürsku on juba Ukrainasse tarnitud.

Ta märkis, et tarned jätkuvad iga päev ja mitte ainult USAst.
Viimase 24 tunni jooksul on piirkonda saabunud kümme lendu seitsmest erinevast riigist, ütles ametnik ja lisas, et USA jätkab rahvusvaheliste jõupingutuste koordineerimist selle nimel.
Samuti teavitas ta, et Ukraina sõjaväelased läbivad väljaõppe M777 haubitsate, aga ka Puma mehitamata süsteemide kasutamiseks.

Lisaks kinnitas Pentagoni pressiesindaja, et üheteistkümnest Mi-17 kopterist kolm on juba Ukrainasse üle viidud. Ja üks neist on Ukraina poolelt juba täitnud kaks lahingumissiooni.
USA esindaja Kaitseministeerium märkis ka, et praegu tegutseb Ukraina territooriumil vähemalt 106 Vene pataljoni taktikalist rühma. Veelgi enam, venelaste põhijõud on koondatud Izjumi lähedale ja Lymanist põhja pool.
Nagu Ukrinform teatas, on Ukraina väed viimase 24 tunni jooksul jätkanud vaenlase tööjõu ja varustuse hävitamist. Suurimaid kaotusi kandis vaenlane Bahmuti ja Zaporižžja suunas.

02:56

Lvivi raputas öösel mitu tugevat plahvatust

Ukraina lääneosas asuvat Lvivi raputas ööl vastu teisipäeva mitu tugevat plahvatust, vahendab BNS.

Linnas viibiv uudisteagentuuri AP meeskond nägi mitut eredat plahvatust linna lääneosas veidi peale keskööd.

Lvivis, kus kehtib kella 23-st õhtul 6-ni hommikul liikumiskeeld, kostis vähemalt kaheksa plahvatust.

Piirkonna kuberner Maksõm Kozitski postitas Telegramis sõnumi, öeldes, et esialgse info kohaselt tegutses õhutõrje.

Esialgu pole teatatud võimalikest raketitabamustest linnas.

“Täname neid, kes kaitsevad meie taevast selle eest,” ütles Lvivi linnapea Andri Sadovõi. Ta kutsus inimesi jääma varjenditesse.

01:50

Zelenskõi: naftaembargo peab olema osa kuuendast sanktsioonipaketist

Embargo Vene toornafta impordile peab olema osa kuuendast sanktsioonipaketist Venemaa vastu, ütles esmaspäeva õhtul Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

“Töötame selle kallal, et Euroopa Liit siiski lepiks kokku kuuendas sanktsioonipaketis Venemaa vastu. Naftaembargo peab olema selle osa,” ütles Zelenskõi, lisades, et see on kogu Euroopa huvides.

Zelenskõi sõnul on ta “tänulik neile kontinendi liidritele, kes seda mõistavad ja aitavad vastava vajaliku otsusega edasi liikuda”.

EL-i välisministrid ei jõudnud esmaspäevasel kohtumisel veel kokkuleppele naftaembargos.

01:16

Kiiev: Azovstalist evakueeriti üle 260 Ukraina sõjaväelase

Vene vägede ümberpiiratud Azovstali terasetehasest Ukraina sadamalinnas Mariupolis evakueeriti üle 260 Ukraina sõjaväelase, vahendab BNS.

“53 raskelt haavatut evakueeriti Azovstalist meditsiiniasutusse Novoazovski lähedal,” ütles asekaitseminister Hanna Maljar esmaspäevaõhtuses avalduses.

Veel 211 sõjaväelast toimetati humanitaarkoridori kaudu Olenivkasse, lisas ta.

Nii Novoazovsk kui ka Olenivka on praegu Vene vägede ja Moskva-meelsete separatistide kontrolli all.

“Korraldatakse vahetusprotseduur nende naasmiseks koju,” ütles Maljar.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas esmaspäeva õhtul: “Me loodame päästa meie poiste elud.”

“Ma tahan rõhutada: Ukraina vajab oma Ukraina kangelasi elusana. See on meie põhimõte,” ütles ta videopöördumises.

Ukraina kindralstaap ütles, et sõjaväelased täitsid Mariupolis oma lahingülesande ja nüüd on peamine eesmärk “päästa isikkoosseisu elusid”.

“Mariupoli kaitsjad on meie aja kangelased,” ütles kindralstaap Facebooki postituses.

Vene kaitseministeerium teatas varem esmaspäeval, et Ukraina poolega jõuti kokkuleppele relvarahus, mille ajal on võimalik Azovstali terasetehasest evakueerida sinna lõksu jäänud haavatud sõjaväelased.

00:41

Kiiev: Vene vägede rünnakutes hukkus Donbassis 20 inimest

Vene väed tulistasid esmaspäeval Donetski ja Luhanski oblastis 25 asustatud punkti, mille tagajärjel hukkus 20 inimest, nende seas üks laps, teatas Ukraina ühendjõudude operatiivstaap, vahendab BNS.

Rünnakutes hävines või sai kahjustada 42 elumaja, kool, üks kõrgem õppeasutus, hotell ja kuus tööstushoonet.

Ukraina väed lõid esmaspäeval tagasi 11 vaenlase rünnakut ja veel kolmes kohas jätkuvad lahingud.

16. mai 2022

22:28

EL-i välisministrid leppisid kokku Ukrainale 500 miljoni euro andmises

Euroopa Liidu välisministrid leppisid esmaspäeval kokku täiendavalt 500 miljoni euro eraldamises Ukrainale, millega ühenduse kogutoetus kerkib kahe miljardi euroni, ütles EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell, vahendab BNS.

“Me leppisime kokku täiendavalt 500 miljoni euro eraldamises Euroopa rahufondist relvade tarnimiseks. See, mis algas 500 miljonist, läheneb nüüd kahele miljardile,” ütles Borrell pärast ministrite kohtumist pressikonverentsil.

Borrelli sõnul on see “ainult jäämäe tipp”, kuna EL-i liikmesriigid annavad Ukrainale abi ka iseseisvalt.

Täiendava finantsabi eraldamise plaanist teatas Borrell eelmisel nädalal.

21:48

Kiiev väljendas pettumust seoses EL-i suutmatusega naftaembargo asjus

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba väljendas esmaspäeval pettumust Euroopa Liidu suutmatuse üle leppida kokku embargos Vene toornafta impordile ning kutsus ühendust ületama Ungari vastuseisu, vahendab BNS.

“Me pole rahul asjaoluga, et naftaembargot ei ole,” ütles Kuleba pärast kohtumist EL-i välisministritega Brüsselis.

“On selge, kes seda teemat üleval hoiab. Aga aeg hakkab otsa saama, kuna Venemaa teenib iga päev raha ja investeerib seda raha sõtta,” ütles ta.

Kuleba sõnul on ta veendunud, et naftaembargo tuleb.

“Ainus küsimus on see, millal ja milline on hind, mida Euroopa Liidul tuleb selle teoks tegemiseks maksta,” lausus ta.

Ta kutsus 27-liikmelist EL-i liikuma edasi seitsmenda sanktsioonipaketi juurde, mis “tapaks Vene ekspordi”, ning andma purustava hoobi president Vladimir Putini riigikassale.

EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell ütles pärast ühenduse välisministrite istungit, et ummikseisu lahendamine läheb taas EL-i suursaadikute kätte.

“Ma ei saa teile öelda, kas see võtab aega nädala või kaks,” lausus ta.

Ungari välisminister Péter Szijjártó ütles esmaspäeval, et riigi majanduse ettevalmistused Vene toornaftast loobumiseks võivad minna riigile maksma 15-18 miljardit eurot.

Ta ütles, et vaja on Ungari energiataristu täielikku kaasajastamist.

20:13

Kuberner: Sjevjerodonetskis hukkus Venemaa mürsurünnakus 10 inimest

Ukraina idaosas Sjaverodonetskis hukkus viimases mürsurünnakus vähemalt kümme inimest, Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul on linn peaaegu Vene vägede poolt ümber piiratud, vahendab BNS.

Vene väed “pommitavad Sjevjerodonetskit peatumatult”, ütles Haidai esmaspäeval sõnumirakenduses Telegram.

“Vähemalt kümme inimest sai surma. Praegu on uute mürsurünnakute tõttu piirkonda äärmiselt raske kontrollida,” lisas ta ja kutsus kohalikke üles varjenditest mitte lahkuma.

16:57

Venemaa: haavatute evakueerimiseks Azovstalist sõlmiti relvarahu

Vene kaitseministeerium teatas esmaspäeval, et Ukraina poolega on jõutud kokkuleppele relvarahus, mille ajal on võimalik ümberpiiratud Mariupolis asuvast Azovstali terasetehasest evakueerida sinna lõksu jäänud haavatud sõjaväelased, vahendab BNS.

Ministeeriumi andmeil kehtestati “vaikuse režiim” evakuatsiooni ajaks ning sõdurid viiakse haiglasse lähedalasuvasse Novoazovski linna.

Esialgu ei ole Ukraina ametnikud Venemaa teadet veel kinnitanud.

Sajad, kui mitte tuhatkond Ukraina sõdurit on jätkuvalt kaitses tohutu tehase all paiknevates maa-alustes tunnelites. Vene väeüksused on ümber piiranud ja halastamatult pommitanud Azovstali tehast mitu nädalat pärast seda, kui Moskva saavutas Mariupoli linnas kontrolli.

Ukraina Azovi pataljon, mis on ennastsalgavalt kaitsnud Mariupoli, on postitanud viimase nädala jooksul meeleheitest kantud videolõike, milles öeldakse, et haavatud sõdurid on suremas.

AFP – Baltic News Service

14:42

Vene sissetungijad soovivad taasalustada tegevust Mariupoli sadamas varastatud metalli eksportimiseks

Vene okupandid on jätkanud jõupingutusi Mariupoli sadama taasavamiseks, kuid tulutult, uppunud Meotyda laev nurjas katsed. Sellest teatas Mariupoli linnapea nõunik Petro Andriuštšenko Telegramis, vahendab Ukrinform.

“Okupandid on taasalustanud katseid sadamas tegevust taastada, sest pole muud võimalust varastatud metalli välja viimiseks ja Vene sõjaväele elementaarse logistika tagamiseks. Tõepoolest, demineerimine on tänaseks peaaegu lõppenud. Eile uppunud  piirivalvekaater tõsteti üles vana “värava” juurest merepõhjast. Ukraina lipu all sõitev Meotyda laev aga blokeerib uhkelt ” uue värava” sissepääsu , mis on tegevuse jätkamise jaoks võtmetähtsusega,” kirjutas Andriuštšenko.

Ta avaldas ka video sadamast, kus on näha uppunud laeva tekipealset osa, mille veepinna kohal lehvib Ukraina lipp.Meotyda laev lebab Mariupoli sadama seina ääres merepõhjas.

Teadaolevalt on Venemaa agressioon esile kutsunud Mariupolis ühe suurima humanitaarkatastroofi. Linn on ilma normaalse elektri-, vee- ja gaasivarustuseta. Mariupoli linnapea ütles, et alates Venemaa sissetungi algusest on linnas hukkunud kuni 20 000 tsiviilisikut. Tänase seisuga on blokeeritud Mariupolis umbes 100 000 tsiviilisikut.

Vene sissetungijad määrasid Mariupoli “linnapeaks” kaastöötaja Kostiantin Ivaštšenko, et luua pilt normaalse olukorra taastumisest linnas.

Russian invaders seek to relaunch operations in Mariupol port to export stolen metal

13:20

Luure kinnitab Venemaa 1. tankiarmee ulatuslikke kaotusi Ukrainas

Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat on saanud oma valdusesse dokumendid, mis tõendavad, et Venemaa 1. tankiarmee on oma operatsioonide käigus Ukrainas kandnud tohutuid kaotusi inimjõus ja tehnikas, vahendab Ukrinform.

Uurimistöö ja dokumentide analüüs võimaldas koostada nimekirja Ukraina invasioonis osalenud üksustest, sõjaväe auastmetest ja sissetungijate nimedest, kes jäid teadmata kadunuks, tabati või said haavu ja vigastusi.

Juba 15. märtsi seisuga oli 1. tankiarmee kaotusi kokku 409. Ukraina väed likvideerisid 61 ja haavasid 209 sissetungijat.
“Ainuüksi sõja esimese kahe nädalaga jäi kadunuks 44 Vene tankisti, 96 sellest armeest sissetungijat otsustas oma elu päästa ja andis alla,” lisas luure peadirektoraat.

Ukraina kaitsjad hävitasid ja konfiskeerisid sama aja jooksul nimetatud armeelt 308 ühikut sõjatehnikat.
Nagu Ukrinform teatas, osales luureandmetel Venemaa täiemahulises sissetungis Ukrainasse umbes 2500 nn kadõrovlast – Venemaa Tšetšeeni Vabariigi sõjaväelast.

11:09

Territoriaalkaitsejõud jõudsid Harkivi oblastis Venemaa piirini

Harkivi oblastis surusid ühe territoriaalkaitsepataljoni Ukraina kaitsjad Vene sõjaväe tagasi ja jõudsid Ukraina-Venemaa riigipiiri ossa, vahendab Ukrinform.

“Harkivi linna Ukraina relvajõudude territoriaalkaitseväe 127. brigaadi 227. pataljon tõukas venelased tagasi ja jõudis ühele lõigule riigipiirist,” postitas Ukraina kaitseministeerium Facebooki.
Nagu teatatud, jätkavad Ukraina kaitsjad edukat vastupealetungi Harkivist põhja pool Venemaa piiri suunas.

10:21

Venemaa rünnakute tõttu on Ukrainas hukkunud juba 229 last

 Ukrainas on Venemaa täiemahulise relvastatud agressiooni tagajärjel hukkunud 229 last ja veel 421 saanud vigastada, vahendab Ukrinform.

«2022. aasta 16. mai hommiku seisuga mõjutas Venemaa täiemahuline relvastatud agressioon Ukrainas enam kui 650 last. Alaealiste prokuröride ametlikel andmetel hukkus 229 last ja sai viga üle 421,“ postitas Ukraina peaprokuratuur Telegramis.

Nagu märgitud, ei ole need arvud lõplikud, kuna käimas on töö ohvrite tuvastamiseks aktiivse vaenutegevuse piirkondades, ajutiselt okupeeritud ja vabastatud aladel.

Enim kannatas lapsi Donetski oblastis – 140, Kiievi oblastis – 116, Harkivi oblastis – 100, Tšernigovi oblastis – 68, Hersoni oblastis – 48, Luganski oblastis – 45, Mõkolaivi oblastis – 44, Zaporižži oblastis – 28, Sumõ oblastis – 17, Kiievi linn – 16, Žõtomõri piirkond – 15.

14. mail sai 15-aastane poiss haavata vaenlase rünnakus Harkivi oblasti Tšuhuivi rajooni Lebyazhe külale.

Ühtlasi sai teatavaks, et 8. märtsil hukkus Vene õhurünnakus Donetski oblastis Mariupolile 15-aastane tüdruk. 18. märtsil hukkus linna Vene armee tulistamises 16-aastane poiss.

Kokku on Venemaa Föderatsiooni relvajõudude poolt Ukraina linnade, alevite ja külade pommitamises ja pommitamises kannatada saanud 1748 õppeasutust. Neist 144 on täielikult hävinenud.

09:30

Ukraina väed õhkisid Luhanski oblastis Vene vallutatud raudteesildu

Luhanski oblastis lasid Ukraina kaitsjad õhku Vene sissetungijate kätte võetud Rubižne ja Sievierodonetski vahelised raudteesillad, vahendab Ukrinform.

“Ukraina relvajõudude erioperatsioonide vägede sõdurid koostöös teiste Ukraina kaitseväe üksustega hävitavad sideliine vastase tagalas. Eduka operatsiooni käigus Luhanski oblastis lasti õhku raudteesillad linnade vahel. Rubižne ja Sievierodonetsk langesid varem venelaste kätte,” postitas Ukraina relvajõudude peastaap Facebookis.
Kindralstaap märgib, et operatsiooni eesmärk oli takistada Vene kallaletungijatel Lõssõtšanski ja Sievierodonetski ründamist.

Nagu teatati, kontrollib Luganski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Haidai sõnul Ukraina 10% Luhanski oblasti territooriumist: Sievierodonetsk, Lõssõtšansk, Rubižne eeslinnad ja Hirske territoriaalkogukond.

08:24

Ukraina valmistub Donbassis Venemaa uueks pealetungiks

Ukraina valmistub Donbassis Vene vägede uueks pealetungiks, Kiievi vastupealetung Harkivi ümbruses on olnud edukas, vahendab BNS.

Kontrolli saavutamine Donbassi üle on muutunud Moskva üheks peaeesmärgiks, kuid lääne luure hinnangul võib pealetung seal Vene vägede suurte kaotuste ja Ukraina jõudude ägeda vastupanu tõttu seiskuda.

“Valmistume Venemaa uuteks katseteks rünnakuteks Donbassis ja liikumise intensiivistamiseks Ukraina lõunaosas,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pühapäeva õhtul. “Okupandid ei taha ikka veel tunnistada, et nad on tupikus ning et nende niinimetatud erioperatsioon on juba nurjunud.”

Ukraina presidendi nõuniku Oleksii Arestovitši sõnul viiakse Vene vägesid pärast Harkivi ümbrusest taandumist Donbassi.

Harkivi piirkonnas on Ukraina väed jõudnud siseministeeriumi nõuniku Vadim Denisenko sõnul peaaegu Vene piirini, kuigi esmaspäeva hommikul kõlasid Harkivis endiselt õhuhäiresireenid. Arestovitš lisas, et taganevaid Vene vägesid saadetakse Luhanski poole. “Nende ülesanne on vallutada Severodonetsk,” lisas presidendi nõunik.

Severodonetsk langemine annaks Kremlile de facto kontrolli Luhanski oblasti üle, kuid Vene vägede katsed linn sisse piirata on tagasi löödud, ütles Luhanski kuberner Serhi Gaidai. Ukraina armee teatas pühapäeva õhtul kahe Severodonetskisse viiva Vene vägede poolt hõivatud raudteesilla õhkimisest.

05:35

Vene sissetungijad omastavad ukrainlaste vara Mariupolis

Vene okupandid on “natsionaliseerimise” sildi all asunud omastama ukrainlaste vara Mariupolis, vahendab BNS.

Sellest kirjutas suhtlusvõrgustikus Telegram teiste seas Mariupoli linnapea nõunik Petr Andrjuštšenko.

“Mariupol. Alates eilsest on Donetski banaanivabariigist pärit “ametliku” dokumendi alusel alustatud “natsionaliseerimise” sildi all ukrainlaste kogu kinnisvara, muude varade ja väärtasjade omastamist. Muu hulgas näiteks raudteetranspordi ning elektri- ja veevarustuse valdkonnas. Käimas on ametlik rüüstamine. Järgmise sammuna antakse “natsionaliseeritud” vara Venemaa omandisse,” seisis postituses.

Andrjuštšenko sõnul paljastab see tegevus tõe “Donbassi rahva” kohta.

“Üldiselt näeb Mariupolis Nõukogude Liidu algusaegu Ukrainas peaaegu samadel eelmise sajandi aastatel. Võõraste võimukandjate peremehetsemine ja püssidega inimesed. Ainus erinevus on see, et praegu astub kirik kommunistidega ühte sammu,” lisas linnapea nõunik.

05:01

Ukraina võitlejad hävitasid vaenlase varustuskolonni

Ukraina 59. eraldiseisva motoriseeritud jalaväebrigaadi suurtükiväelased hävitasid vaenlase varustuskolonni, vahendab BNS.

Video rünnakust Vene sissetungijate kolonnile postitati brigaadi Facebooki lehele.

Kaadritelt on näha, kuidas Ukraina kaitsjad tabasid vaenlase kolonni, kui see parajasti üle välja liikus.

“Jälle ei jõudnud üks Vene kolonn sihtkohta. Jälle reostasid nad oma vanametalliga meie viljakaid põlde. No ei leia nad kuidagi koduteed. Seetõttu näitavad meie omad neile ainuõiget suunda – oma laevale järele,” märgiti brigaadi teadaandes viidates ilmselt põhjalastud Vene ristlejale Moskva.

04:15

Vene sissetungijad jätkavad Ukrainas põletatud maa taktikat

Oma plaanides edutud Vene sissetungijad jätkavad Ukrainas põletatud maa taktikat ja rahumeelsete asulate massilist pommitamist, vahendab BNS.

“Kogu möödunud nädala ja nüüd pühapäeva õhtupoolikul on olukord Krõvõi Rihis ja selle ümbruses pingeline, kuid stabiilne ning täielikult Ukraina relvajõudude ja sõjaväevalitsuse kontrolli all. Rindejoon asub lõunasuunal ja läbib Hersoni piirkonda,” ütles Krõvõi Rihi sõjaväevalitsuse juht Oleksander Vilkul.

Vilkuli sõnul kannab vaenlane tõsiseid kaotusi nii elavjõus kui ka tehnikas.

“Linna sõjaväevõimud jätkavad süstemaatilist tööd meie väeosade varustamisel. Lisaks esmavajaliku – kuulivestide, kiivrite ja laskemoona – hankimisele soetame ka kaasaegseid sidevahendeid, öövaatlusseadmeid ja sülearvuteid. Sõda käib 21. sajandil ja me mõistame, kuidas selline varustus suurendab lahinguülesannete efektiivsust,” ütles rääkis ametnik.

Samuti jätkub pidev töö linna kaitseliinide ehitamisel ja tugevdamisel.

“Oma plaanides eduta jäänud okupandid jätkavad põletud maa ja rahumeelsete asulate massilise pommitamise taktikat. Sel nädalal ei olnud ühtegi päeva möödunud pommitamiseta ja täna toimus mürsurünnak kogu kokkupuutejoonel. Okupandid kasutavad igasuguseid relvi alates lennukitest ja rakettidest ja lõpetades suurtükiväe ja miinipildujatega. Nad kasutavad eriti barbaarseid vahendeid nagu kobar- ja fosforpomme, mis on kogu maailmas keelatud. Nad tabavad rahulikke külasid, tsiviilinfrastruktuurirajatisi, elumaju ja isegi kolonne sõjapõgenikega,” kinnitas Vilkul.

03:15

Zelenskõi: Ukraina valmistub Venemaa uuteks rünnakukatseteks Donbassis

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas pühapäevaõhtuses videopöördumises, et riik valmistub uuteks Venemaa rünnakukatseteks Donbassis, vahendab BNS.

“Valmistume Venemaa uuteks katseteks Donbassis kuidagi edasi liikuda ja mingitki edu saavutada. Okupandid ei taha ikka veel tunnistada, et nad on ummikseisus ja nende “erioperatsioon” on juba pankrotti läinud,” rääkis president.

“Kuid kindlasti tuleb aeg, mil Ukraina rahvas surub sissetungijatele nii tugevasti peale, et nad reaalsuse täielikult ära tunnevad,” rõhutas president.

President lisas, et see juhtub olenemata sellest, kuidas iganes okupandid oma “võimu” Hersonis, Mariupolis ning Aasovi mere ja Donbassi okupeeritud piirkondades kujutavad või oma propaganda jaoks välja mängivad.

“Nende viibimine seal on ajutine. Ukraina lipp, Ukraina seadused, Ukraina elu jäävad alles,” toonitas Zelenskõi.

President võttis pöördumises sõna ka Venemaa vastu suunatud sanktsioonide teemal. Zelenskõi sõnul peavad Ukraina partnerid iganädalaselt langetama otsuseid, mis piiravad Venemaa sidemeid maailmaga.

“Sel nädalal toimub palju rahvusvahelist tegevust, milles ma osalen. Võtmeks on relvad ja rahaline toetus Ukrainale ja uued sanktsioonid Venemaale. Rahandus ei ole mitte ainult stabiilsuse hoidmine, vaid ka Venemaa hävitatu taastamise alustamine,” märkis riigipea.

“Ühtlasi on vaja, et partnerid võtaksid vastu iganädalasi otsuseid, mis piiravad Venemaa sidemeid maailmaga. Okupandid peavad tundma, kuidas sõda nende jaoks pidevalt aina kallimaks muutub. Tunnetama seda kogu aeg,” lisas Zelenskõi.

Presidendi sõnul on prioriteediks naftaembargo.

“Ükskõik, kuidas Moskva üritab seda otsust nurjata, kuid Euroopa Venemaa energiaressurssidest sõltuvuse aeg hakkab läbi saama. Ja seda ei saa muuta,” rääkis president.

Zelenskõi hinnangul on äärmiselt tähtis ka maailma tähelepanu sõjal hoidmisel.

“Informatsioon meie vajaduste kohta peaks olema kõigi meile oluliste riikide uudistes. See peaks olema seal kogu aeg ja iga päev,” rõhutas president.

13. mai 2022

15:55

Kaitseminister: Ukraina jõuab sõja keerulisse järku

Pärast seda, kui Venemaale sai 9. maiks osaks strateegiline kaotus ja see alandas oma eesmärkide ulatuse operatiiv-taktikalisele tasemele, on Ukraina jõudmas sõja uude pikaajalisse järku, vahendab BNS.

“Käimas on strateegiline pööre Ukraina kasuks. See protsess kestab veel mõnda aega. Pikemas vaates muudavad need suundumused Venemaa lüüasaamise vältimatuks. Samas tahan rõhutada järgmist: meid ootavad ees ülirasked nädalad,” kirjutas Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov Facebookis.

“Kui palju neid tuleb – keegi ei oska kindlalt öelda. Sel ajal hoiame kaitset peamiselt oma jõududega raevust hullunud agressori vastu,” lisas ta.

Reznikovi sõnul õpib juba praegu Ukraina partnerite varustust kasutama või hakkab lähipäevil õppima üle 1500 Ukraina sõduri, et naasta hiljem instruktorina, osa neist läheb aga kohe lahingusse.

“Kuni välismaalt saadavad raskerelvad tasakaalustavad jõude ja tagavad olude Ukraina kasuks pöördumise, läheb aeg edasi. Praegu on (välisrelvade jõdmine Ukraina rindele – IF) kohatine, tuleb sellest aru saada,” rõhutas minister.

Reznikovi sõnul töötavad Ukraina juhtkond, diplomaadid ja paljud teised inimesed ööpäevaringselt, et abivoogu kiirendada ja suurendada.

“On märkimisväärseid õnnestumisi, kuid ka raskusi,” ütles kaitseminister.

Samas märkis ta, et “aeg läheb kirjeldamatult pikalt” ja kõik mäletavad, et Ukraina sõdurid surevad Ukraina eest rindejoonel piki Siverski Donetsi, Azovstalis ja sissetungijate kätte langenuna ning et vaenlase poolt ajutiselt okupeeritud alal on Ukraina kodanikud ohus.

“Seetõttu teeme kõik võimaliku ja võimatu, et oma maa vabastamine lähemale tuua,” rõhutas kaitseminister.

Tema sõnul peaks sanktsioonisurve kasv Venemaale ja Ukrainale antava välisabi suurenemine lähikuudel looma tingimused, mille korral Kreml kaotab võimaluse mingitki edu saavutada.

“Siis peaks Ukrainale avanema uus võimaluste aken. Praegusel üliraskel ajal vajame ühtsust, solidaarsust, tahet ja kannatlikkust. Ukraina võidab!” võttis Reznikov oma jutu kokku.

15:00

Zelenskõi: Ukraina ei tunnusta iial Krimmi Venemaa osana

Venemaa ei tunnusta mitte kunagi Krimmi Venemaa osana ega Donbassi “vabariikide” iseseisvust, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi reedel usutluses Itaalia telekanalile, vahendab BNS.

“Me ei tunnusta kunagi Krimmi Venemaa osana. Me oleme valmis Venemaaga rääkima ja ütlema, et praegu ei ole õige aeg otsusteks Krimmi kohta,” ütles Zelenskõi RAI 1-le.

“Sõda käib ja küsimus on inimeludes. Paneme selle asja kõrvale, kui see on tundlik ja kui see komplitseerib läbirääkimisprotsessi ning Ukraina ja Vene presidendi kohtumise protsessi,” lisas ta.

“Meie delegatsioon Türgis tegi ettepaneku see kõrvale jätta, aga mitte alatiseks. Me pakkusime, et riigid võiksid lahendada Krimmi küsimuse kümne aasta jooksul. Me ei ole sellele küsimusele vastust saanud.”

Zelenskõi kinnitas, et Ukraina ei tunnusta ka isehakanud Donetski ja Luhanski rahvavabariigi iseseisvust.

“Venemaa on tunnustanud neid eraldi vabariikidena, mis ei ole Ukraina osa. Nemad on nad eraldanud,” sõnas Zelenskõi vastuseks küsimusele, kas Kiiev võiks Donbassi vabariike tunnustada.

“Me ei tunnusta mitte kunagi nende autonoomiat,” rõhutas Ukraina president.

14:49

Scholz Putinile: Venemaa vastutab üleilmse toidutarnekriisi eest

Saksa kantsler Olaf Scholz ütles reedel Vene presidendile Vladimir Putinile, et Moskva vastutab häirete eest ülemaailmses toiduga varustatuses, mille on põhjustanud kallaletung Ukrainale, vahendab BNS.

“Kantsler ja Vene president rääkisid ka ülemaailmsest toiduolukorrast, mis on Venemaa agressioonisõja tõttu eriti pingeline,” ütles Scholzi kantselei pärast liidrite telefonivestlust.

“Kantsler tuletas talle meelde, et Venemaa on selle eest iseäranis vastutav.”

12:54

EL lubab Ukrainale veel 500 miljonit eurot sõjalist abi

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell lubas reedel Saksamaal maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 kohtumisel anda Ukrainale veel 500 miljonit eurot sõjalist abi, vahendab BNS.

Sellega kasvab EL-i sõjaline abi Ukrainale kahe miljardi euroni, ütles ta.

“Retsept on lihtne: veel sedasama,” ütles Borrell ja kutsus liitlasi säilitama survet Venemaale.

12:37

Peaprokurör: Vene vägi on tapnud 226 ukraina last

Vene väe tegevuse tõttu on saanud kannatada vähemalt 646 Ukraina last, neist 226 hukkus, vahendab BNS.

“Venemaa relvastatud rünnaku tagajärjel on Ukrainas saanud kannatada üle 646 lapse. 13. mai hommiku seisuga ei ole ametlik lapsohvrite arv – 226 – muutunud. Vigastatute arv on kasvanud 420-ni. Need arvud ei ole lõplikud, sest jätkub töö nende tuvastamiseks kohtades, kus ajutiselt okupeeritud ja vabastatud aladel käib sõjategevus,” ütles Ukraina peaprokurör Irõna Venediktova Telegramis.

Venemaa relvajõudude Ukraina linnade ja külade igapäevase pommitamise tagajärjel on saanud kannatada 1721 haridusasutust, neist 139 hävis täielikult.

11:19

Senaator Paul blokeerib Ukrainale 40 miljardi dollari suuruse abipaketi kiire vastuvõtmise

Vabariiklasest senaator Rand Paul blokeeris Ukrainale 40 miljardi dollari suuruse abiarve vastuvõtmise. Varem astusid senati enamusliider Chuck Schumer ja vabariiklaste liider Mitch McConnell senati istungisaali, et harvanähtava üksmeelsusega pakett vastu võtta, vahendab Ukrinform.

Teadaolevalt võivad menetlustoimingud tema vastuväidetest ülesaamiseks võtta mitu päeva, kuid lõpuks viivad võetakse täiendavate kulutuste seaduse vastu ikkagi millalgi järgmisel nädalal.

Paul soovib luua spetsiaalse peainspektori, kes jälgiks Ukraina sõjalise abi kulutamist. Mõlema partei liikmed nõustuvad üldjoontes selle mõttega, kuid seaduseelnõu muutmise sundimine praeguses etapis oleks väga aeganõudev ja aeglustaks Ukrainale vajaliku abi saamist.

“Me ei saa päästa Ukrainat sellega, et mõistame hukule USA majanduse,” ütles Paul, keda peetakse oma vaadete poolest venemeelseks.
“Kõik, mida ta täna siin oma tegudega saavutab, on abi andmise edasilükkamine. Mitte selle peatamine,” ütles senati enamusliider Chuck Schumer.

Neljapäeval kutsus McConnell üles kiiresti otsustama ja 40 miljardi dollari suuruse abipaketi päeva lõpuks Ukrainale vastu võtma.
Varem on Esindajatekoda eelnõu vastu võtnud. Presidendi administratsioon ja Ukrainat toetavad mõjukad ameeriklased on korduvalt kutsunud senatit üles kiirendama selle dokumendi vastuvõtmist.

10:50

Briti luure: Venemaa kaotas Severski Donetsi jõeületuskatsel palju varustust

Ukraina sõjavägi on edukalt nurjanud Vene sissetungijate katse ületada Donetski oblastis Severski Donetsi jõgi. Ukrinformi andmetel ütles Ühendkuningriigi kaitseministeerium seda oma viimases Twitterisse postitatud luureuuenduses.

“Ukraina väed hoidsid edukalt ära Venemaa jõeületuskatse Donbasis. Piltidelt on näha, et Sjevjerodonetsk läänes asuva Severski Donetsi jõe ületamisel kaotas Venemaa vähemalt ühe pataljoni taktikalise rühma märkimisväärsed soomusmanöövrielemendid ja ka sinna paigutatud pontoonsilla varustuse,” teatas ministeerium.

Samuti lisati, et jõeületus vaidlusaluses keskkonnas on väga riskantne manööver ja näitab survet, mida Venemaa komandörid avaldavad, et teha edusamme oma operatsioonides Ida-Ukrainas.

Värske info kohaselt ei ole Venemaa väed saavutanud olulisi edusamme, hoolimata vägede koondamisest sellesse piirkonda pärast üksuste väljatõmbamist ja ümberpaigutamist Kiievi ja Tšernihivi piirkondadest.

10:11

Vene vägi püüab jätkuvalt Azovstali vallutada

Venemaa jätkas reedel suurtüki- ja õhurünnakutega Mariupolile ning püüab taas rünnata Azovstali terasetehast, kus hoiab positsioone tuhatkond võitlejat, vahendab BNS.

“Vene vägi ei jäta Azovstali vallutamise katseid, 13. mai hommikul üritati tungida tehase alale,” kirjutas Mariupoli linnapea nõunik Petro Andruštšenko.

Nõuniku sõnul üritavad venelased ägeda tule varjus maad mööda Azovstali tehase keskossa tungida. Ta avaldas foto, millel on näha, kuidas Vene sõdurid tehases ringi liiguvad.

“Peaaegu otse-eetris. Olukord läheb iga päevaga keerulisemaks,” kirjutas ta.

Hommikuses teates edastas peastaap, et Venemaa jätkas suurtüki- ja õhurünnakutega Mariupolile, samas keskendus vaenlane endiselt Ukraina väe blokeerimisele Azovstali tehase piirkonnas.

“Arvestades meetmeid kohalike elanike evakueerimiseks, peaksime lähiajal ootama tulejõu suurenemist,” hoiatas peastaap.

Uniani teatel ei peata Vene vägi pärast tsiviilisikute evakueerimist Mariupoli Azovstali katakombidest rünnakuid, püüdes vallutada tehast, mida kaitsevad Ukraina sõdurid. Okupandid ründavad tehase ala rakettide ja pommide, suurtükkide ja tankide abil.

President Volodõmõr Zelenskõi sõnul on Azovstalis viibivate Ukraina sõjaväelaste päästmiseks kaasatud mõjukaid vahendajaid ja riike. Ukraina peastaap väidab, et tehase vabastamise operatsioon nõuab märkimisväärseid jõupingutusi ja suurt hulka sõdureid.

Ukraina asepeaminister ja ajutiselt okupeeritud alade taaslõimimisminister Irina Vereštšuk ütles kolmapäeval, et Azovstali alal võib olla veel umbes tuhat võitlejat, kellest pooled on tõsiselt haavatud. Neljapäeval märkis ta, et käimas on läbirääkimised vaid 38 raskelt haavatu ära toomiseks.

08:57

CNN: Venemaa jätkab okupeeritud Melitopoli lennuvälja kasutamist

Vene väeüksused kasutavad okupeeritud Melitopoli lähistel Ukraina sõjaväelennuvälja, mis on nende jaoks oluline, arvestades selle strateegilist asukohta okupeeritud Hersoni ja Mariupoli linnade ning Venemaa toetatud Donbassi piirkonna osade vahel, vahendab BNS.

Satelliidipildid näitavad, et Vene armee jätkab okupeeritud Melitopoli linna lähedal asuva Ukraina õhuväebaasi kasutamist, kirjutas CNN viitega BlackSky fotodele.

Väljaanne kirjutab, et kuigi lennubaas asub sügaval Venemaa okupeeritud territooriumi tagaosas, ei tähenda see, et lennukid oleksid seal väljaspool ohtu. Märtsi lõpus ründasid Ukraina väed edukalt sama lennujaama, hävitades mitu Vene kopterit.

Ukraina eduka rünnaku tulemusena olid vene sõjaväelased sunnitud lennujaama osaliselt hülgama.

Varem ilmusid veebis uued satelliidipildid, mis näitavad Venemaa sõjajõu tugevnemist Ukraina piiril ja okupeeritud Krimmis.

07:45

Pentagon: Ukraina ja USA kaitseministrid arutasid olukorda rindel

USA kaitseminister Lloyd Austin ja tema Ukraina kolleeg Oleksii Reznikov arutasid neljapäeval telefonis olukorda rindel ja sõjalise abi andmisega seonduvat, vahendab BNS.

Ministrid puudutasid ka küsimusi, mis on seotud “USA ja rahvusvahelise üldsuse jõupingutustega Ukraina julgeoleku edendamisel”.

Nad vahetasid arvamusi eelseisva “Ukraina kaitse kontaktrühma” virtuaalse kohtumise üle, esimene kohtumine 26. aprillil leidis aset Saksamaal Ramsteinis.

Pentagon märkis, et Austin ja Reznikov lubasid hoida püsivalt teineteisega kontakti.

05:55

USA süüdistas taas Venemaad ukrainlaste küüditamises

USA süüdistas neljapäeval Venemaad taas kümnete tuhandete ukrainlaste sunniviisilises viimises oma kontrolli all olevale territooriumile, vahendab BNS.

Süüdistused toetavad Ukraina valitsuse väiteid, mille kohaselt on Venemaale või Venemaa kontrolli all olevatele aladele küüditatud ligi 1,2 miljonit inimest. USA ja Ukraina on mõistnud hukka ka nõndanimetatud filtreerimislaagrid, kus Moskva kinnipeetavaid üle kuulab.

USA suursaadik Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) juures Michael Carpenter ütles, et tunnistajate ütlused annavad pildi “julmadest ülekuulamistest” laagrites.

“Seda jõhkrust ja sunniviisilist ümberasutamist teostatakse praegu, kui me räägime. Sellised tegevused on sõjakuriteod,” ütles Carpenter Viinis.

“Me ei tohi lasta sellel kurjusel võimutseda,” toonitas Carpenter.

“USA hinnangul on Venemaa väed paigutanud nendesse “filtreerimislaagritesse” töötlemiseks ümber vähemalt mitu tuhat ukrainlast ja vedanud veel vähemalt kümneid tuhandeid Venemaale või Venemaa kontrolli all olevale territooriumile. Mõnikord inimestele nende lõppsihtpunktist üldse teatamata,” jätkas suursaadik.

Carpenter ütles, et tuhandeid viidi minema ainuüksi vaid Mariupolist, mis maatasa tehti.

“Kõik kartsid, et meid viiakse Donetskisse,” sõnas üks tunnistaja viidates Ukraina idapoolsesse piirkonda, mida kontrollivad venemeelsed separatistid.

“Kui inimest süüdistatakse Ukraina natsiks olemises, mis on Venemaa presidendi Vladimir Putini lemmikväljend, siis viiakse ta Donetskisse edasiuurimiseks või mõrvamiseks,” tsiteeris Carpenter ellujäänu sõnu.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles juba aprilli alguses, et tuhanded ukrainlased on sunniviisiliselt veetud Venemaa territooriumile.

“See arv on sellest ajast alates tõusnud enam kui 1,19 miljonini, kelle seas vähemalt 200 000 last,” ütles hiljuti Ukraina inimõiguste ombudsman Ljudmõla Denisova.

05:42

Ukrainast varastatud teraviljaga Vene laev jõudis Süüriasse

Uudisteagentuuri Associated Press ja telekanali CNN analüüsitud satelliidifotodelt nähtub, et Süüria sadamasse jõudis Vene laev, mille trümmides on arvatavasti Ukrainast varastatud teravili, vahendab BNS.

Planet Labs PBC teisipäeval tehtud fotol on Süüria Latakia sadamas seisev alus Matros Pozõnitš, mis seilab Vene lipu all.

Fotol nähtav alus vastab nii mõõtudelt kui muudelt tunnustelt puistlastilaevale Matros Pozõnitš, mis lülitas ligi nädala eest Küporse lähedal transponderid välja.

Interneti uuringufirma TankerTrackers.com kaasasutaja Samir Madani ütles AP-le, et ka tema arvates on Latakia sadamas seisev laev Matros Pozõnitš.

Ukraina väitel on laeva trümmides 27 000 tonni teravilja, mille Venemaa varastas. Esialgu püüdsid venelased Ukraina väitel toimetada vilja Egiptusesse, too aga keeldus lasti vastu võtmast.

Ukraina diplomaadid on palunud teistel riikidel teravilja mitte vastu võtta.

Laeva registreeritud omanik Crane Marine Contractor LLC asukohaga Venemaal Astrahanis ei ole kommentaarisoovile vastanud.

Alus asus Krimmi ranniku lähedalt teele 27. aprillil ja lülitas transponderi välja. Fotode ja satelliidipiltide järgi nähti laeva järgmisel päeval Sevastopoli sadamas.

Ukraina võimude ja telekanali CNN uurimiste kohaselt on kõnealune kaubalaev üks vähemalt kolmest varastatud viljaga kauplemisega seotud laevast. Aluse omanikfirma ei ole telekanali andmetel rahvusvaheliste sanktsioonide nimekirjas.

04:10

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunasuunal üle viiekümne sissetungija, Donbassis hävitati 13 tanki, järjekordne Vene laev sai tõsiseid kahjustusi

Ukraina kaitsjad hävitasid lõunasuunal ööpäevaga üle viiekümne sissetungija ja hulga varustust, vahendab BNS. .

“Hersoni oblastis mõistsid okupandid, et langesid pseudoreferendumi ja piirkonna kaasamisega Venemaa koosseisu seadusandlikku lõksu. Samal ajal kui võltsvalitsuse kaastöötajad otsivad võimalusi oma kuritegude legaliseerimiseks ilmuvad ajutiselt okupeeritud Hersoni tänavatel igal pool välja Ukraina lipud, mis on tõend selle kohta, et elanikkond ei taha vaenlase pealesurutud sümboleid, võimu ega elustiili,” seisis sõnumis.

“Tööstusrajatisi, linna- ja eeslinnade taristut tulistades avaldab vaenlane muuhulgas psühholoogilist survet asulates asuvatele tsiviilelanikele, keda püütakse sundida “Vene maailmaga” leppima. Kuid meie kaitseväeüksused andsid samal ajal vaenlase positsioonidele üle saja löögi. Okupantide kaotused olid 57 sõjaväelast, kuus soomusüksust ja kolm muud sõidukit,” teatas väejuhatus.

Donetski ja Luhanski idasuunal tõrjuti samal ajal 18 Vene sissetungijate rünnakut.

Ukraina relvajõud hävitasid Donbassis 13 Vene tanki

Ukraina relvajõud hävitasid idasuuna rindel Donbassis 13 Vene tanki ja tõrjuti 18 vaenlase rünnakut.

“Kaitseväelased hävitasid 13 tanki, kaheksa suurtükiväesüsteemi, 27 lahingusoomukit, kaks ühikut eritehnikat ja viis muud masinat,” edastati väejuhatuse teadaandes.

“Donetski ja Luhanski suunal tõrjuti 18 Vene okupantide rünnakut,” lisati raportis.

“Olukord on keeruline, kuid kontrolli all. Kogu kaitsetsoonis kasutab vaenlane lahingulennukeid, raketisüsteeme, suurekaliibrilisi suurtükke, tanke, miinipildujaid ning raketi- ja pommirünnakuid tsiviilinfrastruktuuriobjektidele ja rahumeelsetele elurajoonidele. Hävitatakse administratiivhooneid, haiglaid, koole ja lasteaedu,” täpsustati teadaandes.

Donbassi taevas tulistasid õhutõrjeüksused alla ühe okupantide mitmeotstarbelise helikopteri Ka-52 ja neli mehitamata õhusõidukit Orlan-10.

Arestovõtši kinnitusel sai tõsiseid kahjustusi veel üks Vene laev

Vene laeva Vsevolod Bobrovi pihta avati tuli, kui see üritas Maosaarele toimetada õhutõrjesüsteemi, ütles ööl vastu reedet Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš.

Arestovõtši andmetel on tegemist Venemaa Põhjalaevastikust saadetud logistika toetuslaevaga.

Nõuniku sõnul viitavad esialgsed andmed, mida tuleb täpsustada, et laev ei uppunud, vaid sai tõsiselt kannatada.

“Ronivad ja ronivad sinna. No võtke see nelja jalgpalliväljaku suurune õnnetu saar, millel ei saa kuhugi midagi peita,” sõnas Arestovõtš.

02:36

Butšas paigaldasid Vene vallutajad granaadi lapse klaverisse

Kiievi oblastis asuvas juba kurikuulaks saanud Butšas paigaldasid Vene vallutajad granaadi kümneaastase tüdruku klaverisse, vahendab BNS.

Sellest teatas Ukraina siseministri nõunik Anton Geraštšenko.

“Butša elanik Tatjana Monko avastas lõpuks koju naastes kõigele muule lisaks ka surmalõksu, mis imekombel ei töötanud,” ütles nõunik.

Geraštšenko sõnul panid sissetungijad Monko kümneaastase tütre klaverisse granaadi VOG-25P.

“Tänu naise valvsusele keegi viga ei saanud ja tema kohale kutsutud sapöörid tegid lõhkeseadeldise kahjutuks,” ütles siseministri nõunik.

02:24

Zelenskõi sõnul on Vene väed hävitanud ligi 600 tervishoiuasutust

Venemaa väed on Ukraina sõja ajal hävitanud 570 tervishoiuasutust, mille seas 101 haiglat, ütles neljapäevases videopöördumises Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, vahendab BNS.

Zelenskõi nimetas taolist tegevust barbaarseks.

Zelenskõi rääkis värskes pöördumises ka koolide ründamisest Tšernigivi oblastis.

“Täna õhtul lasti Tšernigivis taas ka koolide pihta. Muidugi on Vene riik sellises seisus, et igasugune haridus ainult segab. Aga mida on võimalik saavutada Ukraina koolide hävitamisega? Kõik Venemaa komandörid, kes selliseid käske annavad, on lihtsalt haiged. Ja parandamatult,” tõdes president.

Ukraina presidendi kinnitusel ehitab riik uuesti üles kõik Venemaa poolt hävitatud haiglad ning kõik koolid, ülikoolid, majad, sillad ja ettevõtted.

“Aga kõik haiglad, mille okupandid hävitasid, kõik koolid, kõik ülikoolid, mida nad pommitasid, kõik majad, sillad, ettevõtted – me taastame need kõik. Okupandid ründasid täna taas Poltavas tehast, et inimestel poleks bensiini. Tõesti haige. Pommitati külasid Zaporižžjas ja Donbassis. Aga mida see neile annab?” küsis riigipea.

Zelenskõi sõnul on Venemaa strateegiline lüüasaamine juba ilmselge kõigile maailmas ja isegi neile, kes endiselt Venemaaga suhtlevad.

“Ainult seda ei ole Venemaal veel julgust seda tunnistada. Nad on argpüksid. Ja nad üritavad varjata tõde raketi-, õhu- ja suurtükirünnakute taha. Seetõttu on meie ülesanne võidelda seni, kuni saavutame oma eesmärgid. Vabastada meie maa, meie rahvas ja tagada usaldusväärselt meie julgeolek,” rõhutas Zelenskõi.

ÜRO lastefond UNICEF kõrge ametnik Omar Abdi ütles neljapäeval ÜRO Julgeolekunõukogus, et Ukrainas tapeti aprillikuus peaaegu sada last, edastasid teiste seas ukrainlaste meediakanal Unian ja telekanal CNN.

“Ainuüksi viimase kuu jooksul on ÜRO kinnitanud, et umbes 100 last on tapetud ja me usume, et tegelikud arvud on palju suuremad,” ütles Abdi.

Abdi kinnitas ka, et sõjalistel eesmärkidel rünnatakse ja kasutatakse haridusasutusi.

“Eelmise nädala seisuga on Ida-Ukrainas 89-st UNICEF-i toetatud koolist vähemalt 15 kannatada saanud või hävinenud. Sadu koole üle riigi tabanud raskekahurvägi, õhurünnakud ja muud relvad. Need rünnakud peavad lõppema,” jätkas ametnik.

“Teisi koole kasutatakse teabekeskuste, varjupaikade, tarnekeskustena või sõjalistel eesmärkidel, millel on pikaajaline mõju laste haridustee juurde naasmisele,” lisas ametnik.

“Ukraina sõda, nagu kõik sõjad, on lastekaitse ja laste õiguste kriis,” tõdes Abdi.

Julgeolekunõukogu istung kutsuti kokku Mehhiko ja Prantsusmaa palvel, kes rõhutasid, et rünnakud koolide vastu on humanitaarõiguse räige rikkumine.

“Vene armee jätkab tsiviilisikute, kelle seas laste tapmist,” süüdistas tuliselt Prantsusmaa suursaadik Nicolas de Riviere.

00:02

UNICEF: Ukrainas tapeti aprillikuus peaaegu sada last

ÜRO lastefond UNICEF kõrge ametnik Omar Abdi ütles neljapäeval ÜRO Julgeolekunõukogus, et Ukrainas tapeti aprillikuus peaaegu sada last, vahendab BNS.

“Ainuüksi viimase kuu jooksul on ÜRO kinnitanud, et umbes 100 last on tapetud ja me usume, et tegelikud arvud on palju suuremad,” ütles Abdi.

Abdi kinnitas ka, et sõjalistel eesmärkidel rünnatakse ja kasutatakse haridusasutusi.

“Eelmise nädala seisuga on Ida-Ukrainas 89-st UNICEF-i toetatud koolist vähemalt 15 kannatada saanud või hävinenud. Sadu koole üle riigi tabanud raskekahurvägi, õhurünnakud ja muud relvad. Need rünnakud peavad lõppema,” jätkas ametnik.

“Teisi koole kasutatakse teabekeskuste, varjupaikade, tarnekeskustena või sõjalistel eesmärkidel, millel on pikaajaline mõju laste haridustee juurde naasmisele,” lisas ametnik.

“Ukraina sõda, nagu kõik sõjad, on lastekaitse ja laste õiguste kriis,” tõdes Abdi.

Julgeolekunõukogu istung kutsuti kokku Mehhiko ja Prantsusmaa palvel, kes rõhutasid, et rünnakud koolide vastu on humanitaarõiguse räige rikkumine.

“Vene armee jätkab tsiviilisikute, kelle seas laste tapmist,” süüdistas tuliselt Prantsusmaa suursaadik Nicolas de Riviere.

12. mai 2022

22:33

ÜRO: Ukrainast on põgenenud üle kuue miljoni inimese

Pärast Venemaa sissetungi algust 24. veebruaril on Ukrainast põgenenud üle kuue miljoni inimese, teatas neljapäeval ÜRO pagulasamet (UNCHR), vahendab BNS.

Ukrainast oli 11. mai seisuga põgenenud kokku 6 029 705 inimest.

Organisatsiooni internetikülje kohaselt on paljud ukrainlased läinud naaberriikidesse ja osa liikunud sealt edasi. Kõige enam ukrainlasi on põgenenud Poolasse.

Naised ja lapsed moodustavad 90 protsenti põgenikest, Ukraina mehed vanuses 18–60 ei saa sõjaväekohustuse tõttu riigist lahkuda.

ÜRO Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) uuringu kohaselt on veel kaheksa miljonit inimest riigisiseselt ümberasustatud.

Igapäevased põgenikevood üle Ukraina piiri on pärast sõja puhkemist siiski tunduvalt vähenenud.

Ainuüksi märtsis põgenes oma riigist ligi 3,4 miljonit ukrainlast. See arv langes aprillis umbes 1,5 miljonini.

ÜRO hinnangul võib sel aastal Ukrainast põgeneda üle kaheksa miljoni inimese.

20:06

Ukraina kahtlustab Vene vägesid tankiga tsiviilelanike tulistamises

Ukraina võimud ja pealtnägijad süüdistasid neljapäeval Vene vägesid sõjakuriteos Harkivi lähistel, mille käigus tapeti tankiga kuni neli tsiviilisikut, vahendab BNS.

Intsident leidis aset 27. märtsil Stepanki külas Harkivi linna lähistel. Vene tank avas tule hoone pihta, kus hukkus kaks meest ja naine, teatas Ukraina peaprokuratuur Telegramis.

Harkivi politsei ja pealtnägijate sõnul tapeti neli inimest ja vigastati kahte. Erinevust andmetes hetkel selgitada pole võimalik.

Prokuratuuri teatel on alustatud juurdlus ettekavatsetud mõrva ja sõjakuriteo suhtes.

Pealtnägijad ütlesid uudisteagentuurile AFP, et kuus majaelanikku jõid siseõues teed, kui ilmus Vene tank. Tsiviilelanikud jooksid majja varju, ütles Olga Karpenko, kelle tütar on tapetute seas. Tank võttis hoone sihikule ja tulistas nende pihta, kui nad hoonesse sisenesid.

Kohalik elanik Denõss ütles, et nägi, kuidas tanki kahur tema suunas pöördus.

“Keegi ütles, et lähme peidame ennast majja… Ma sisenesin viimasena ja kohe, kui ma sisse sain, tank tulistas. Kõik varises kokku. Ma ei näinud midagi. Ma tulin välja nii kiiresti, kui sain ja jooksin maja taha.”

Naabrid matsid surnukehad tagaaeda ning kuna küla on taas Ukraina kontrolli all, siis need kaevati kolmapäeval üles.

19:49

Kiiev peab kõnelusi 38 haavatud sõduri evakueerimiseks Azovstalist

Kiiev teatas neljapäeval, et peab Venemaaga keerulisi läbirääkimisi 38 raskelt haavatud sõduri evakueerimiseks Azovstali terasetehasest Mariupolis, mis on Vene vägede piiramisrõngas, vahendab BNS.

“Peame väga keerulisi läbirääkimisi raskelt haavatud võitlejate evakueerimiseks Azovstalist vangi võetud venelaste eest,” ütles asepeaminister Irõna Vereštšuk sotsiaalmeedias.

Ta lisas, et läbirääkimised käivad 38 raskelt haavatud sõduri vabastamise üle ja edenevad “samm-sammu kaupa”.

Vereštšuk ütles varem sel nädalal AFP-le, et terasetehase all tunnelites on üle tuhande Ukraina sõduri, kellest sajad on haavatud. Ukraina peab evakuatsiooni võimaldamiseks kõnelusi ka Türgiga, märkis ta.

Azovstali terasetehas on viimane Ukraina vastupanu kants puruks pommitatud sadamalinnas ning selle saatus on omandanud sümboolse väärtuse.

19:34

Kiiev konfiskeerib Vene Sberbanki kohalikud varad

Kiiev asus neljapäeval vastusena Moskva kallaletungile konfiskeerima Venemaa suurima laenuandja Sberbanki varasid Ukrainas, vahendab BNS.

Ukraina parlament avaldas toetust julgeolekunõukogu otsusele konfiskeerida 100 protsenti Sberbanki aktsiatest.

Seadusandjad andsid ka heakskiidu arestida 99,8 protsenti Prominvestbanki aktsiatest. Prominvestbank baseerub Kiievis, kuid selle omanik on Venemaa riiklik Vnešekonombank (VEB).

Lisaks kiitsid Ukraina võimud heaks kahe panga finantsvarade arestimise, kuid summat ei täpsustatud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas teisipäeval korralduse arestida Vene varad seoses 24. veebruaril alanud Vene invasioonist tingitud “üldsuse vajadusega”.

16:55

Ukraina ÜRO inimõigusnõukogule: Vene kallaletung on puhas kurjus

Kiiev nimetas neljapäeval ÜRO inimõigusnõukogu erakorralisel istungil Venemaa kallaletungi Ukrainale puhtaks kurjuseks, vahendab BNS.

Ukraina asevälisminister Emine Džaparova ütles, et Venemaa paneb toime kõige jõhkramaid inimõiguste rikkumisi, mida Euroopas viimastel aastakümnetel on nähtud.

Inimõigusnõukogu hääletab resolutsiooni üle, milles kutsutakse uurima Venemaa arvatavaid rikkumisi 24. veebruaril alanud invasiooni käigus.

Kiievi palvet korraldada erakorraline istung, kus uuritakse “Vene agressioonist tulenevat inimõiguste olukorra halvenemist Ukrainas”, toetas üle 50 riigi. Venemaa jättis istungile minemata.

“Need on olnud minu riigi jaoks kümme nädalat puhast õudust,” ütles Džaparova. “Piinamine ja sunniviisilised kadumised, seksuaalne- ja soopõhine vägivald; Venemaa kuritegude nimekiri on lõputu.”

“Ainult maailm, mis jääb Ukraina rahvaga kindlalt solidaarseks, suudab selle puhta kurjuse alistada.”

Venemaa oli ÜRO Inimõiguste Nõukogu liige kuni ÜRO Peaassamblee otsustas 7. aprillil riigi liikmesuse peatada.

Venemaa on olnud sestsaati nõukogus tavaline vaatlejariik. Neljapäeval pakuti talle ka sõnaõigust, kuid riigi esindajat kohal ei olnud.

Vene välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova ütles teisipäeval, et “Vene delegatsioon ei legitimiseeri oma kohaloluga poliitilist näitemängu, mida erakorralise istungi varjus korraldatakse”.

15:20

Zelenskõi  tervitab Soome valmisolekut NATO liikmeks saamiseks

Ukraina President Volodõmõr Zelenskõi arutas Soome presidendi Sauli Niinistoga kaitsealast koostööd ja Ukraina lõimumist Euroopa Liiduga.Riigipea tervitas ka Soome valmisolekut taotleda NATO liikmestaatust, vahendab Ukrinform.

“Mul oli just telefonivestlus Soome presidendiga. Tunnustasin Soome valmisolekut NATO liikmeks astumiseks. Arutasime ka Ukraina eurointegratsiooni ja Ukraina-Soome kaitsekoostööd,” kirjutas Zelenskõi.

Soome president Sauli Niinisto ja peaminister Sanna Marin toetasid ühisavalduses tugevalt oma riigi NATO liikmelisuse plaane.

Pärast Venemaa täiemahulise Ukraina-vastase agressiooni algust hääletas enamik soomlasi esimest korda ajaloos NATOga liitumise poolt. Yle küsitluse järgi tõusis toetus liikmelisusele 76%-ni. Praegu näeb 84% soomlastest Venemaad olulise sõjalise ohuna.

Ukraina President Volodõmõr Zelenskõi. Foto: Scanpix

15:09

Venelased pommitasid Ukrainas taas koolimaju, surma sai vähemalt kolm inimest

Tšernihivi oblastis Novhorod-Siverskyis keskkoolile ja internaatkoolile suunatud Venemaa õhurünnakus hukkus ööl vastu neljapäeva kolm inimest ja veel 12 sai vigastada, edastas Ukraina esimene leedi Olena Zelenska Telegramis, vahendab Ukrinform.

«Täna (kolmapäeval, toim.) tulistas Vene sõjalennuk Tšernihivi oblastis Novhorodi-Siverski kesk- ja internaatkoolide pihta rakette. Hetkel töötavad päästjad sündmuskohal, kuid kolm kannatanut ja 12 vigastatut on juba kinnitatud. See oli tahtlik pommitamine. Venelased, kes väidavad, et ründavad ainult sõjalisi objekte, peavad sõda meie laste vastu. Tegelikult peavad nad sõda meie tuleviku vastu,» ütles Olena Zelenska.

Presidendiproua meenutas, et mai alguses põletasid Vene sissetungijad Luhanski oblastis Lõssõtšanskis maha ajaloolise gümnaasiumi, mille belglased üle saja aasta tagasi ehitasid. Ta mainis ka õhurünnakut Luganski oblastis Bilohorivka koolile, mis väidetavalt nõudis 60 tsiviilisiku elu. Kooli kelder oli kohalikele ainsaks säilinud peavarjuks.

Presidendi leedi lisas, et Ukraina haridusministeeriumi andmetel sai pommitamiste ja pommirünnakute tõttu kannatada 1635 haridusasutust Ukrainas ning 126 asutust hävis täielikult. Ta märkis, et haridusministeerium on koostanud selliste rajatiste kaardi. “Kas Venemaa tegevus Ukrainas on genotsiid, seda arutatakse praegu üle maailma. Vastamise asemel vaadake seda kaarti. Iga päev ilmub siia mõni uus kool või lasteaed, mille venelased enneolematu küünilisusega teadlikult hävitasid, varem kuulmatut,” ütles ta. ” rõhutas esimene leedi.

13:40

Ukraina luure: Venemaa ei suuda taastada Ukrainast välja viidud üksuste lahinguvõimet

Seoses Venemaa kaitsetööstuse olulise allakäiguga kehtestatud sanktsioonide tagajärjel ei suuda Venemaa täielikult taastada Ukrainast välja viidud väeosade lahinguvõimet, vahendab Ukrinform.

“Maailma juhtivate suurriikide poolt agressorriigile kehtestatud majandussanktsioonide tagajärg on Venemaa sõjalis-tööstusliku kompleksi märkimisväärne allakäik. Olles kaotanud suure osa oma sõjalisest ja tehnilisest potentsiaalist Ukraina sõja käigus, on venelased sunnitud tarnima 1950.-1960. aastatel toodetud varustust ja relvastust,” teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat.

Nagu märgitud, ei hoia olukord Kremli juhtkonda tagasi, sest see ei hooli oma “kahurilihast”.

“Alati on midagi, mis on ladudes aastakümneid roostetanud ja mida isegi kolmanda maailma riigid ei tahtnud omal ajal osta,” seisab avalduses.

Sõjaväeluure teatel on enamasti probleeme isegi varustuse pikaajalistest ladudest vastavatesse üksustesse toimetamisel. Kohalikud komandörid on aga sunnitud teatama, et nad on täielikult varustatud ja lahinguvalmis.
Aprillis viidi üle Venemaa laobaasidest välja järgmine relvastus: 28 iseliikuvat haubitsat Akatsi (94. arsenalist (Omsk); 15 iseliikuvat haubitsat Msta-S, viis iseliikuvat haubitsat Akatsia ja 20 iseliikuvat haubitsat Gvozdika). -mootorhaubitsad (Sverdlovski oblasti Gagarinski arsenalist); 15 Uragani MLR süsteemi ja 11 taktikalist raketiheitjat Tochka-U (109. arsenalist (Batareyna, Irkutski oblast).

Lisaks taastatakse Venemaa lahinguvõimet muuhulgas 239. mobilisatsioonikeskuse (Boguchar) depoost eemaldatud relvade ja sõjatehnikaga.
“Nüüd on Kremli “suure mineviku” roostes ja mäda sõjatehniline kaja saamas Venemaa “oleviku” aluseks,” lisas sõjaväeluureagentuur.

Teadaolevalt likvideerisid Ukraina relvajõud 24. veebruarist 12. maini umbes 26 650 (viimasel päeval +300) Vene sõjaväelast.

Vene sõdurite surnukehad Vilkhivka külas Harkivi ligidal 9. mail 2022.

12:06

Medvedev: Ukraina relvastamine võib viia kokkupõrkeni NATO-ga

NATO riikide relvatarned Ukrainale suurendavad alliansi ja Venemaa otsese kokkupõrke, sh selle täiemahuliseks tuumasõjaks paisumise ohtu, ütles Vene julgeolekunõukogu aseesimees, endine president ja peaminister Dmitri Medvedev, vahendab BNS.

“NATO pumpab Ukrainasse relvi, valmistab selle sõjaväge ette Lääne relvastuse kasutamiseks. Palgasõdurite saatmine ja alliansi riikide õppuste korraldamine meie piiri lähedal suurendab NATO-Vene otsese ja avaliku tüli tõenäosust varisõja asemel. Sellise tüliga kaasneb alati oht minna üle täiemahuliseks tuumasõjaks,” kirjutas Medvedev Telegramis.

Ta rõhutas, et see “oleks kõigi jaoks katastroofiline stsenaarium”.

12:00

Vene vägede rünnakus Tšernihivi oblasti linnale sai surma kolm inimest

Vene vägede rünnakus Põhja-Ukraina Tšernihivi oblasti Novhorod-Siverskõi linnale sai kolm inimest surma ja 12 vigastada, vahendab BNS.

“Meil on rünnaku tagajärjel kolm surnut ja 12 haavatut,” teatas kohaliku päästeteenistuse pressiesindaja.

11:20

Venelased blokeerivad maa-aluste käikude väljapääsusid Azovstalis, Mariupoli kaitsjad sooritavad vasturünnakuid

Vene väed blokeerivad Mariupolis asuva Azovstali tehase maa-aluste käikude väljapääsusid, kuid Ukraina kaitsjad alustavad vasturünnakuid. Sellekohase avalduse tegi Mariupoli linnapea nõunik Petro Andriuštšenko Telegramis, vahendab Ukrinform.

«Eile vaenlane maapealseid rünnakukatseid ei peatanud. Peamine eesmärk on blokeerida väljapääsud maa-alustest käikudest, mida reeturid on vaenlasele näidanud. Sellest hoolimata teevad Mariupoli kaitsjad vasturünnakukatseid, riskides kõigega. Mariupoli kaitsjate kangelaslikkuse kirjeldamiseks pole sõnu,” kirjutas Andriuštšenko.
Tema sõnul on vaenlase droonid üks suuremaid probleeme. Kui oleks olnud võimalus neid pimestada või maha lasta, oleks Mariupoli kaitsjatel palju lihtsam olnud.

Meeldetuletus, et Ukraina on pakkunud Venemaale Vene sõjavangide vabastamist vastutasuks raskelt haavatud Ukraina sõjaväelaste evakueerimise eest Azovstali tehasest.

Ukraina asepeaministri, ajutiste okupeeritud territooriumide taasintegreerimise ministri Irina Vereštšuki sõnul on praegu võimatu Mariupolis asuvat Azovstali tehast sõjaliste vahenditega lahti saada. Mariupoli kaitsjad ei plaani end alla anda ning Venemaa pool ei nõustu väljavõtmismenetlusega.

10:33

Välisminister: Ukraina tahab, et talle reserveeritaks EL-is koht

Ukraina tahab, et talle reserveeritaks Euroopa Liidus koht, isegi kui täisliikmesuse saamine võtab aega, ütles välisminister Dmõtro Kuleba neljapäeval Berliinis, vahendab BNS.

“Küsimus ei ole Ukraina võimalikult kiiresti EL-i liikmeks saamises. Aga meie jaoks on tähtis, et Ukrainale reserveeritaks see koht,” ütles minister Saksa ringhääligule ARD.

“Me kuuleme sageli, et Ukraina kuulub Euroopasse, kuulub Euroopa perekonda, ja nüüd on aeg see koht reserveerida.”

Prantsuse president Emmanuel Macron hoiatas nädala algul, et kandidaadil nagu Ukraina kulub EL-i liikmeks saamiseks aastakümneid.

Ta tegi ettepaneku looa selle asemel laiem Euroopa poliitiline kogukond, kuhu võiksid kuuluda nii Ukraina kui Brexiti-järgne Suurbritannia.

Kuleba kohtub Saksamaal sealsete liidritega ning võtab osa G7 välisministrite kõnelustest. Ta ütles, et arutab täiendavaid sanktsioone Venemaale ning toidupuudust, mille Ukraina sõda on maailmas põhjustanud.

07:42

Mariupoli kaitsjad kutsuvad Elon Muski appi

Ukraina merejalaväelaste ülem Vene vägede piiramisrõngas Mariupolis pöördus kolmapäeval Elon Muski poole, paludes maailma rikkaimal mehel Azovstali terasetehasesse lõksu jäänud inimeste nimel sekkuda.

Vene väed on Lõuna-Ukraina sadamalinna Mariupoli puruks pommitanud, kuid Azovstani terasetehase kompleksi jäänud Ukraina võitlejad osutavad ikka veel visa vastupanu, vahendab BNS.

36. jalaväebrigaadi komandör Serhi Volõna ütles kolmapäeval, et lõi Twitteris konto ainsa eesmärgiga Muskini jõuda.

“Inimesed ütlevad, et te tulete teiselt planeedilt õpetama uskuma võimatusse,” pöördus Volõna Twitteris Muski poole.

“Meie planeedid on üksteise kõrval, aga mina elan kohas, kus on peaaegu võimatu ellu jääda. Aidake meid Azovstalist välja mõnda vahendajariiki. Kui teie seda ei tee, kes siis veel?”

Volõna palub igal maakera inimesel aidata kaasa, et Musk tema pöördumist näeks.

Kiiev ütles nädala algul, et Azovstalis on ikka veel üle 1000 sõduri, kes varjavad end Mariupolis patrullivate Vene sõjavöelaste eest nõukogudeaegsetes punrites ja tunnelites.

Naised, lapsed ja vanurid on ÜRO ja Punase Risti abiga evakueeritud.

Twitteri kasutajate hulk on Ukraina sõjaga plahvatuslikult kasvanud.

Muskil, kel on kavas Twitter 44 miljardi dollari eest ära osta, on platvormil üle 92 miljoni jälgija. Ta esitanud Twitteris Vene presidendile Vladimir Putinile Ukraina asjus väljakutse.

01:40

Kiiev: sõjas on surma saanud 561 Ukraina rahvuskaardi võitlejat

Venemaa valla päästetud sõjas on surma saanud 561 Ukraina rahvuskaardi võitlejat, vahendab BNS.

Alates 24. veebruarist, mil Vene väed Ukrainasse tungisid, on haavata saanud 1697 rahvuskaardi võitlejat, ütles ahvuskaardi üks juhtidest Oleksi Nadtotši veebibriifingul.

Kolmapäevane avaldus on harukordne, kuna nii Ukraina kui ka Venemaa ametnikud on seni olnud väga napisõnalised oma vägede kaotuste kohta.

Aprilli keskel ütles president Volodõmõr Zelenskõi, et sõjas on surma saanud 2500-3000 võitlejat ja haavata umbes 10 000.

Ukraina rahvuskaart, mis allub siseministeeriumile, loodi 2014. aasta märtsis, kui Venemaa hõivas Krimmi ning saatis väed Ukraina idapiirile.

Seaduse kohaselt saab rahvuskaardis olla kuni 60 000 võitlejat. Sinna kuulub ka Azovi pataljon, mis on kuulsust kogunud ägeda vastupanuga Vene vägedele Ukraina lõunapoolses sadamalinnas Mariupolis.

11. mai 2022

23:00

Ukraina: Venemaa on tulistanud 788 tiib- ja ballistilist raketti

Vene väed on 24. veebruaril alanud sõja jooksul tulistanud Ukrainasse ühtekokku 788 tiib- ja ballistilist raketti, teatas kolmapäeval Ukraina relvajõudude kindralstaap, vahendab BNS.

Kindralstaabi operatiivpeavalitsuse ülema asetäitja Aleksi Hromov ütles, et Vene relvajõud on korraldanud Ukraina vastu 487 raketirünnakut, mille raames tulistati välja 788 raketti, nii Venemaa kui ka Valgevene territooriumilt.

Ta lisas, et rakettide seas on 213 operatiivtaktikalist raketti Iskander, 61 operatiivtaktikalist raketti Totška-U ning 213 lennukitel ja sõjalaevadel baseeruvat tiibraketti.

18:09

Hersoni Moskva-meelsed võimud paluvad piirkonna annekteerida

Lõuna-Ukraina Hersoni oblasti võimud, kelle Moskva ametisse pani, teatasid kolmapäeval plaanist paluda president Vladimir Putinil teha piirkonnast Venemaa osa, vahendab BNS.

“Esitatakse taotlus teha Hersoni oblastist Venemaa Föderatsiooni täieõiguslik subjekt,” ütles Moskva kontrolli all oleva piirkonna ametnik Kirill Stremousov Vene uudisteagentuuridele.

Ta lisas, et Herson allutatakse Vene seadustele täielikult veel enne aasta lõppu.

Herson oli esimene suurlinn, mis pärast Vene invasiooni algust 24. veebruaril Vene vägede kätte langes. Moskva sai oblasti üle täieliku kontrolli aprilli lõpus.

Ukraina ametnikud on hoiatanud, et Venemaa võib proovida korraldada Hersonis oma võimu kinnistamiseks nii-öelda referendumi, nagu see tegi ka 2014. aastal Krimmi annekteerides.

Stremousov andis mõista, et palve võidakse esitada Putinile ilma rahvahääletuseta, kuna rahvusvaheline üldsus Krimmi annekteerimist ei tunnustanud.

Kreml näis selle aga välistavat, väites, et Hersoni elanikel on “õigus oma saatuse üle ise otsustada”.

“Sellistel saatuslikel otsustel peab olema õiguslik alus, juriidiline õigustus, et need saaks olla täiesti legitiimsed, nagu see oli Krimmi puhul,” rääkis Kremli pressisekretär Dmitri Peskov ajakirjanikele.

Ukraina presidendi nõunik võrdles Moskva kontrolli all olevate alade võime Natsi-Saksamaa nukurežiimidega Teise maailmasõja ajal.

“Sissetungijad võivad paluda ühinemist kasvõi Marsi või Jupiteriga. Ukraina armee vabastab Hersoni, mängigu nad mis sõnamänge tahes,” säutsus Mõhhailo Podoljak Twitteris.

Kiievi teatel on Kreml oblasti vaikset annekteerimist juba alustanud. Nimelt teatasid Moskva määratud võimud hiljuti plaanist võtta oblastis kasutusele Vene rubla.

Kolmapäeval ütles Stremousov, et Hersonis avatakse lähinädalail üks Vene pank.

Herson jääb Krimmist põhjapoole ning oluline poolsaare varustamisel veega. Samuti on see oluline põllumajanduskeskus, kus kasvatatakse nisu, maisi, päevalilli ja muid produkte.

Ukraina võimud süüdistavad Venemaad nisu varastamises Moskva kontrolli all olevatelt aladelt, eelkõige just Hersonist.

Ehkki Putini väitel ei plaani ta Ukrainat okupeerida, ütles üks Ühtse Venemaa kõrge ametnik läinud nädalal, et Venemaa kavatseb jääda Lõuna-Ukrainasse igaveseks.

16:13

Azovstali tehases lõõmab pärast rünnakut tulekahju

Vene sissetungijad ründavad Mariupoli Azovstali terasetehast lennukite, suurtükiväe ja tankidega, vahendab Ukrinform.

“Mariupol. Azovstal. Praegu… Azovstali ei rünnata mitte ainult taevast ja suurtükiväega, vaid tankidega ja üritatakse rünnata ka inimjõuga. Azovstal põleb pärast pommitamist uuesti,” kirjutas Mariupoli linnapea nõunik Petro Andriuštšenko Telegramis.

Ta märkis, et niinimetatud “Donetski Rahvavabariigi” liider Deniss Pušilin ütles, et tal on vabad käed, kuna Azovstalis polnud ühtegi tsiviilisikut.

“Ma ei tea, mida suuremat ebainimlikkust rünnakutes oodata võib, aga väidet arvestades on see võimalik… Kui maa peal on põrgu, siis see on seal. Oleme kõik Mariupoli kaitsjatele väga tänu võlgu,” rõhutas linnapea nõunik.
Mariupol kogeb Venemaa agressiooni tõttu suurimat humanitaarkatastroofi. Asepeaminister ja ajutiselt okupeeritud alade taasintegreerimise minister Irina Vereštšuk ütles 7. mail, et Azovstali terasetehasest evakueeriti kõik naised, lapsed ja vanurid.

Ukraina sõjaväelased kaitsevad terasetehase territooriumi, mis on pidevate venelaste rünnakute ja kallaletungide all, kaasates kõikvõimalikke relvi, sealhulgas lennukeid ja mereväe suurtükivägi. Mitusada haavatud Ukraina sõjaväelast viibib Azovstali terasetehases. Ravimitest on terav puudus.

President Zelenski sõnul tegelevad Ukraina võimud nüüd diplomaatiliste võimalustega, et päästa Aasovstali kaitsvad Ukraina sõjaväelased.
Mariupoli kaitsmist jätkavad Aasovi rügemendi sõdurid, rahvuskaart, merejalaväelased ja motoriseeritud laskurbrigaad.

15:56

Sumõs astub kohtu ette esimene tsiviilisiku tapnud Vene sõjaväelane

Ukraina peaprokuratuur esitas Venemaa sõjaväelasele süüdistuse Sumõ piirkonnas tsiviilisiku tapmises, vahendab BNS.

“Sumõ oblastis astub tsiviilisiku tapmise eest kohtu ette esimene Vene sõjaväelane. Peaprokuratuur saatis kohtusse Moskva oblasti 4. Kantemirovka tankidiiviisi, väeosa 32010 jaoülema Vadim Šišimarini süüdistusakti,” kirjutas peaprokurör Irõna Venediktova Facebookis.

Peaprokuröri sõnul tuvastas uurimine, et 2022. aasta 28. veebruaril tappis see 21-aastane Vene sõdur Sumõ oblastis Tšupahhivka külas relvastamata elaniku, kes sõitis jalgrattaga mööda teed.

“Enne seda purustasid meie Ukraina relvajõud konvoi, milles oli seersant Šišimarin. Põgenemisel tulistasid tema ja veel neli tema kaaslast kuulipildujatest eraautot ja hõivasid selle. Sissetungijad sõitsid läbilastud kummidega röövitud autoga külla,” kirjutas peaprokurör.

“Nad nägid teel meest, kes naasis koju ja rääkis telefoniga. Üks sõdur käskis seersandil tappa tsiviilisik, et ta ei saaks teatada neist Ukraina kaitsjatele. Too tulistas läbi avatud autoakna Kalašnikovi automaadist mitu sihitud lasku 62-aastasele ohvrile pähe. Mees suri kohapeal vaid mõnekümne meetri kaugusel kodust,” lisas ta.

Peaprokuröri teatel on kahtlustatav Šišimarin praegu vahi all.

“Ukraina julgeolekuteenistuse SBU prokurörid ja uurijad on kogunud piisavalt tõendeid tema seotuse kohta sõjaseaduste ja -tavade rikkumisega ning ettekavatsetud tapmise kohta. Nende tegude eest ootab teda 10–15 aastat vangistust või eluaegne vangistus,” lisas Venediktova.

15:29

Ukraina kohus arestis Medvedtšuki lähedaste vallas- ja kinnisvara

Ukraina kohus arestis ülemraada saadikute Viktor Medvedtšuki ja Tarass Kozaki lähedaste vallas- ja kinnisvara, teatas kolmapäeval juurdlusbüroo.

“Lvivi Lõtšakivi ringkonnakohus rahuldas Ukraina juurdlusbüroo uurijate taotluse arestida Opositsiooniplatvormi Za Zittja rahvasaadikute sugulaste ettevõtetele kuuluv vallas- ja kinnisvara. Nende kuue ettevõtte põhikapital on üle 80 miljoni grivna,” edastas büroo Telegramis.

Juurdlusbüroo teatel on Medvedtšuki ja Kozaki sugulased kriminaalmenetluse all, neid kahtlustatakse võimu kuritarvitamises ja maapõue kaitse või kasutamise reeglite rikkumise ning kuritegelikul teel saadud tulu seadustamises.

“Kohtumääruse alusel arestiti koos vara võõrandamise ja käsutamise õiguse keeluga eelkõige kolm maatükki, 11 mitteeluhoonet ja ruumi, nende hulgas 300 ruutmeetrine ruum Lvivi kesklinnas. Arestiti ka 126 sõiduautot, sealhulgas sõidu- ning veoautod KRAZ ja KAMAZ,” seisis büroo teates.

Edaspidi algatab juurdlusbüroo arestitud vara üleandmise riigivaraametile.

Juurdlusbüroo meenutab, et ennist korraldasid uurimisbüroo Lvivi osakonna töötajad läbiotsimised ligi 30 Medvedtšuki ja Kozaki kinnisvaraobjektil ning kohus arestis ettevõtete õigused ja kontod.

15:18

Ilmselt Ukrainast varastatud teraviljaga Vene laev jõudis Süüriasse

Uudisteagentuuri Associated Press analüüsitud satelliidifotodelt nähtub, et Süüria sadamasse jõudis Vene laev, mille trümmides on arvatavasti Ukrainast varastatud teravili, vahendab BNS.

Planet Labs PBC teisipäeval tehtud fotol on Süüria Latakia sadamas seisev alus Matros Pozõnitš, mis seilab Vene lipu all.

Fotol nähtav alus vastab nii mõõtudelt kui muudelt tunnustelt puistlastilaevale Matros Pozõnitš, mis lülitas ligi nädala eest Küporse lähedal transponderid välja.

Interneti uuringufirma TankerTrackers.com kaasasutaja Samir Madani ütles AP-le, et ka tema arvates on Latakia sadamas seisev laev Matros Pozõnitš.

Ukraina väitel on laeva trümmides 27 000 tonni teravilja, mille Venemaa temalt varastas. Esialgu püüdsid venelased Ukraina väitel toimetada vilja Egiptusesse, too aga keeldus lasti vastu võtmast.

Ukraina diplomaadid on palunud teistel riikidel teravilja mitte vastu võtta.

Laeva registreeritud omanik Crane Marine Contractor LLC asukohaga Venemaal Astrahanis ei ole kommentaarisoovile vastanud.

14:46

ÜRO: Ukrainas on sõjaga kadunud ligi kolmandik töökohtadest

Ukrainas on Vene vägede sissetungist saadik kadunud 4,8 miljonit ehk 30 protsenti töökohtadest ning sõja jätkudes läheb olukord üha hullemaks, vahendab BNS.

“Häired majanduses kombinatsioonis suure sisepaguluse ja põgenikevooluga põhjustavad suuri kaotusi töös ja sissetulekutes,” ütles ÜRO Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO).

ILO esimeses raportis käsitletakse Venemaa alustatud sõja tagajärgi mitte ainult Ukraina ja Venemaa, vaid ka Kesk-Aasia ja ülejäänud maailma jaoks ning pakutakse välja mitu stsenaariumi sõltuvalt sõja kulust.

“Kui sõjategevus lakkaks kohe, järgneks kiire taastumine, tagasi tuleks 3,4 miljonit töökohta ja töökaotus kahaneks 8,9 protsendini,” ütles organisatsioon.

“Sõjalise eskalatsiooni stsenaariumi korral kasvaks töökaotus veelgi ja ulatuks seitsme miljoni ehk 43,5 protsendini.”

ILO kiidab Kiievi püüdeid Ukraina sotsiaalkaitsesüsteem töös hoida.

“Ukraina valitsus toimib täielikult ja nii ka tööandjate ja töötajate organisatsioonid,” ütles ILO Euroopa ja Kesk-Aasia piirkonna direktor Heinz Koller.

“Me jätkame nende toetamist, et olla valmis aitama neid praeguses olukorras, aga loodetavasti ka ülesehitusfaasis, kui see konflikt läbi saab.”

ILO teatas märtsis, et peatab igasuguse tehnilise koostöö Venemaaga, kuni too ei ole sõda Ukrainas lõpetanud.

Venemaa kallaletung Ukrainale vallandas Euroopas suurima põgenikekriisi pärast Teist maailmasõda.

Ukrainast on põgenenud üle 5,9 inimese, peamiselt naised, lapsed ja eakad.

ILO hinnangul on umbes 2,75 miljonit põgenikku tööeas ja otsib tõenäoliselt ajutist tööd vastuvõtvas riigis, aga kui sõda kestab kaua, tuleb neil ka kaua Ukrainast eemal viibida.

Kaks kolmandikku neist on kõrgema haridusega ja ligi pooled tegid enne sõda kõrgelt kvalifitseeritud tööd. Lihttöölisi on põgenike hulgas vaid 15 protsenti.

Suurima tööturu lõimimise väljakutse ees seisab Poola, kuhu on põgenenud üle 3,2 miljoni ukrainlase.

13:40

USA luurejuht: Putin on valmis pikaks sõjaks väljaspool Donbassi

President Vladimir Putin ei lõpeta Ukraina sõda Donbassi kampaaniaga ja on otsustanud ehitada maasilda Venemaa kontrolli all olevale territooriumile Moldovas, ütles USA riikliku luure direktor Avril Haines teisipäeval, vahendab Kyiv Post.

USA luure peab üha tõenäolisemaks ka seda, et Putin mobiliseerib kogu oma riigi, sealhulgas kehtestab sõjaseisukorra, ning loodab oma visadusega õõnestada Lääne toetust Ukraina suhtes.

Avril Haines. Foto: Scanpix

Sõda venib pikemaks

“Meie hinnangul valmistub president Putin Ukrainas pikalevenivaks konfliktiks, mille jooksul ta kavatseb endiselt saavutada eesmärke väljaspool Donbassi,” ütles Haines.

USA luure arvab, et Putini otsus koondada Venemaa väed Donbassi idaosasse on “ainult ajutine nihe” pärast nende suutmatust vallutada põhjaosas Kiiev.

Vene väed kavatsevad endiselt võita endale territooriumi üle Musta mere ranniku, osaliselt selleks, et tagada veevarud Krimmi jaoks, mille Moskva hõivas 2014. aastal, ütles Haines senati relvajõudude komiteele.

“Me näeme viiteid selle kohta, et Vene sõjavägi soovib pikendada maasilda Transnistriani,” ütles Haines, viidates Moskva toetatud Moldova separatistlikule piirkonnale Ukraina edelapiiri ääres.

Võimalik sõjaseisukord Venemaal

Siiski ütles Haines, et praegused Venemaa väed ei ole piisavalt suured ega piisavalt tugevad, et kogu seda territooriumi vallutada ja hoida ilma Vene ühiskonna vägede ja ressursside üldisema mobiliseerimiseta.

Venemaa liider “on silmitsi ebakõlaga tema ambitsioonide ja Venemaa praeguste konventsionaalsete sõjaliste võimete vahel”, ütles ta.”See tõenäoliselt tähendab, et järgmise paari kuu jooksul võime liikuda mööda ettearvamatumat ja potentsiaalselt eskaleeruvamat trajektoori.”

“Praegune suundumus suurendab tõenäosust, et president Putin kasutab oma eesmärkide saavutamiseks vajalikke ressursse vabastamiseks drastilisemaid vahendeid, sealhulgas sõjaseisukorra kehtestamist, tööstusliku tootmise ümbersuunamist või potentsiaalselt eskaleeruvaid sõjalisi võimalusi,” ütles Haines.

Vene väed hakkavad rohkem pingutama, et katkestada Lääne sõjalised tarned Ukrainale ning Moskva võib püüda majandussanktsioonide eest kätte maksta.

Ta ütles, et Venemaa liider loodab, et suudab sõja venimisel ületada läänepoolse toetuse Ukrainale.

“Tõenäoliselt on Putini hinnangul Venemaal on suurem võime ja valmisolek väljakutsetele vastu pidada kui tema vastastel ning tõenäoliselt loodab ta USA ja EL-i majandusmeetmete leevendamisele,  kui toidupuudus, inflatsioon ja energiahinnad süvenevad,” ütles Haines.

13:16

Vene väed korraldasid Azovstali terasetehasele ööpäevaga 38 õhurünnakut

Viimase päeva jooksul korraldasid Vene sissetungijad Azovstali terasetehasele 38 õhurünnakut, sealhulgas neli strateegiliste pommitajate rünnakut.


«Viimase ööpäeva jooksul sooritati Mariupoli kaitsjate valvatud Azovstali terasetehase territooriumile 38 väljalendu, sealhulgas neli rünnakut strateegiliste pommitajate poolt. Pidevalt tulistatakse ka vaenlase suurtükkide, tankide ja muuga. Vaenlane ei lõpeta Ukraina kindluse vallutamist ja teeb igapäevaseid rünnakuid jalaväe toel,» postitas Azovi rügement Telegramis.

Teadaolevalt kutsus Ukraina parlamendi inimõiguste volinik Liudmõla Denisova 11. mail ÜRO-d ja Punast Risti üles rakendama kõiki oma mandaatidele vastavaid meetmeid haavatud sõdurite evakueerimiseks Azovstalist Ukraina turvalistesse piirkondadesse.

Azovstali tehas 10. mail 2022. Foto: Scanpix

13:05

Lavrovi väitel ei taha Venemaa sõda Euroopas

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi väitel ei taha Moskva sõda Euroopas, kuid ta juhtis kolmapäeval tähelepanu lääneriikide avaldustele Venemaa alistamise vajadusest, vahendab BNS.

“Kui olete mures sõja väljavaadete pärast Euroopas, siis me ei taha seda üldse,” ütles Lavrov Omaani pealinnas pressikonverentsil.

Minister juhtis tähelepanu tõsiasjale, et “just Lääs nõuab pidevalt, et praeguses olukorras on vaja Venemaa alistada”.

“Tehke oma järeldused,” ütles Lavrov.

12:17

Vene sõjavägi on alates sõja algusest hävitanud Ukrainas 101 haiglat

Venemaa väed hävitasid Ukrainas täielikult 101 haiglat, kahjustades või röövides endale ligi 200 kiirabiautot, vahendab Ukrinform.

“Vene terroristid on 77 päeva järjest tulistanud elamurajoone ja tsiviilobjekte. Okupantide tulistatud mürsud ja raketid tabasid 600 Ukraina meditsiiniasutust. Umbes 101 haiglat hävis täielikult ja neid ei saa enam taastada,” seisab avalduses.

Vene sõjaväelased hävitasid ka 450 apteeki ning 200 kiirabiautot hävitati või võeti vaenlase kontrolli alla.
Ministeerium tuletas meelde, et “iga selle numbri taga on ukrainlase elu, kellegi elu, kes ei jõudnud õigel ajal haiglasse või kellel polnud kuhugi minna, või kellegi elu, keda Venemaa sõjaväelased ei lubanud läbi. Nad ei saanud õigel ajal abi.”

Ukraina tervishoiuministeerium rõhutas, et Venemaa eirab kõiki rahvusvahelise õiguse norme ja konventsioone.
Ukraina tervishoiuministeerium kutsus 6. mail rahvusvahelisi ravimifirmasid üles vähendama Venemaale imporditavate ravimite valikut, kuna apteekide tulud lähevad agressorriigi eelarvesse.

11:43

Vene vägi hävitas ööpäevaga Donetski oblastis 45 tsiviilehitist

Viimase ööpäeva jooksul tulistas Vene vägi Donetski oblastis Mariupolit, Avdiivkat, Siverskit, Bahmuti ja Kostjantõnivit, on hukkunud ja haavatud tsiviilisikuid, vahendab BNS.

“Donetski oblastis hävitasid venelased ööpäevaga 45 tsiviilrajatist – seal on surnuid ja haavatuid. Sissetungijad tulistasid viit asulat. Hävis elumaju, ettevõtteid, haldushooneid ja taristurajatisi,” teatas Ukraina politsei Telegramis.

Politsei teatel ründas vaenlane tsiviilelanikkonda lennukite, tankide ja raskesuurtükkidega.

10:46

Linnavolikogu: Mariupolisse on jäänud 150 000-170 000 elanikku

Vene vägede piiramisrõngas Ukraina sadamalinnas Mariupolis on praegu 150 000 – 170 000 inimest, vahendab BNS.

“Okupandid on muutnud Mariupoli keskaegseks getoks. Nii et suremus on sellele vastav. Ravimite ja arstiabita, veevarustuse ja hea kanalisatsioonita järgneb linnas epideemia. Suurem osa järele jäänud elanikkonnast on vanad ja haiged inimesed. Ilma nõuetekohaste tingimusteta suureneb haavatavate kategooriate suremus märkimisväärselt,” kirjutas Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko.

“Osa Mariupoli elanikke on lähiküladest linna tagasi pöördunud, sest karmi filtreerimissüsteemi tõttu ei lubata neil minna vaba Ukraina territooriumile. Venelased aga jätkavad 24. veebruaril alustatud genotsiidi. Meie inimesed on surmaohus. Seetõttu vajab linn täielikku evakueerimist,” võttis Boitšenko oma jutu kokku.

09:36

Venelased kasutavad raadiosignaali segamiseks elektroonilise sõjapidamise süsteeme

Vene invasiooniväed viivad läbi pealetungi operatsioone idapoolses operatsioonitsoonis, et saavutada täielik kontroll Donetski, Luhanski ja Hersoni oblasti territooriumi üle ning säilitada maismaakoridor nende territooriumide ja okupeeritud Krimmi vahel, kasutades raadiosignaali mahasurumiseks e-sõja süsteeme, teatas Ukraina relvajõudude peastaap Ukrinformi vahendusel.

Okupantide suurimat aktiivsusust on täheldatatud Slobožanski ja Donetski suunal.
Volõni, Polissja ja Siverski suunal on olukord muutumatu.

Slobožanski suunal tegutsevad venelased grupis, mis koosneb Lääne sõjaväeringkonna 6. ühendrelvastuse armee, kesksõjaväeringkonna 41. ühendrelvaarmee ning Balti ja Põhjalaevastiku rannaväeosadest. Okupandid keskenduvad jätkuvalt oma jõupingutuste tõkestamisele Ukraina vägede edasise edasitungimise takistamiseks Ukraina riigipiiri suunas, viies läbi luureoperatsioone Harkivi linnast põhja- ja kirdeosas.

Izjumi suunal rühm Vene Lääne sõjaväeringkonna 1. tankiarmee ja 20. täissõjaväearmee, 29., 35., 36. täissõjaväearmee ning Ida sõjaväeringkonna 68. armeekorpuse rühm ja Õhudessantväelased keskenduvad oma põhitegevuses Ukraina üksustele tulekahjustuste tekitamisele teatud piirkondades.

Donetski suunal keskendub okupatsioonivägede rühmitus oma põhilised jõupingutused pealetungi jätkamisele, et võtta täielikult enda kontrolli alla Rubižne linn ning vallutada Lymani ja Sjeverodonetski asulad.
Suurtükiväe ja MLR-süsteemide toel jätkuvad rünnakud Lymani, Sjeverodonetski, Bahmuti, Avdiyivka ja Kurakhivi piirkondadele.

Mariupoli linnas blokeerivad venelased Ukraina üksusi Azovstali terasetehase piirkonnas. Suurtüki- ja tankitule toel jätkavad nad rünnakuoperatsioone, korraldades ka raketirünnakuid ja pommitamist.
Lõuna-Buhi ja Tavria suunal püüavad venelased oma taktikalist positsiooni parandada.
Mõkolaivi suunas jätkab vaenlane rünnakuid Ukraina vägede vastu.

Krõvyi Rihi suunas avas vaenlase suurtükivägi tule Ukraina positsioonide pihta.
Valmistatakse ette uusi positsioone Bruskinske ja Velyka Oleksandrivka piirkonnas.
Tavria suunal viib vaenlane läbi demonstratiivseid manöövreid, et ohjeldada Ukraina üksuste tegevust, samuti tegeleb positsioonide kindlustamine ja reservide täiendamine.
Olukord Moldova Vabariigi Transnistria piirkonnas on jätkuvalt pingeline.
Vene armee töörühma üksused on endiselt täielikus lahinguvalmiduses.

Jätkuv pommitamine häirib tsiviilisikute ja haavatute täieõiguslikku evakueerimist sõjapiirkonnast.

Möödunud ööpäeva jooksul tulistasid Ukraina õhutõrjeüksused alla neli mehitamata õhusõidukit Orlan-10. Ukraina õhurünnakväed hävitasid Vene helikopteri Mi-24.
Donetski ja Luhanski oblastis lõid Ukraina kaitsjad tagasi kaksteist vaenlase rünnakut, hävitades 12 peamist lahingutanki, neli suurtükiväesüsteemi, 19 soomus lahingumasinat, seitse veoautot ja kaks ühikut eritehnikat.

05:46

USA tegi esimese sammu 40 miljardi dollari abi eraldamiseks Ukrainale

USA seadusandjad hääletasid teisipäeva õhtul eelnõu poolt saata 40 miljardi dollari väärtuses abi Ukrainasse, Washington hoiatas samas Venemaa veel tõenäoliselt pika sõjakirve viibutamise eest konfliktis oma naaberriigiga, vahendab BNS.

“Antud abipaketiga saadab Ameerika kõlava sõnumi maailmale meie vankumatust pühendumisest seista koos julge Ukraina rahvaga kuni võit on kätte võidetud,” ütles esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi oma demokraatidest kolleegidele hääletuse eel.

Kaitse-, humanitaar- ja majandusabi läbis esindajatekoja häältega 368-57. Mõlema suurpartei liidrid olid varem kokku leppinud leppe üksikasjades ning tõenäoliselt läbib see nädala lõpus või uuel nädalal ka senati hääletuse.

Kõik vastuhääled tulid vabariiklaste seast.

05:03

Arestovõtš: märgid pealetungi ettevalmistamisest Valgevenes puuduvad

Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš ütles teisipäeval Valgevene väe sissetungi võimalust hinnates, et olukord on võrreldes sõja algusega muutunud ning märke Ukraina-vastase pealetungi ettevalmistamisest ei ole, vahendab BNS.

Arestovitš rääkis sellest seoses Valgevene väeüksuste teisipäeval alanud ülevaatusega usutluses vene ajakirjanikule ja inimõigusaktivistile Mark Feiginile.

“Me ei näe mingeid märke ettevalmistamisest sissetungiks Ukraina territooriumile. Erilist muret pole. Esimesel korral ei õnnestunud, teist korda välja minna pole võimalustki. Olukord on muutunud. Siis (veebruaris – BNS) jooksid Kiievile tormi Vene väe väidetavad eliitüksused. Aga nüüd mis – ise lähevad?” ütles ta Valgevene sõdureid silmas pidades.

Arestovõtš tõi välja, et Valgevenes paiknevate Vene sõjaväelaste arv on minimaalne ja lahingüksuseid seal polevatki.

Valgevene autoritaarne president Aleksandr Lukašenko tunnistas hiljuti, et Venemaa “erioperatsioon” Ukrainas on jäänud “venima”.

Lääneriigid ja Ukraina on jätkuvalt ettevaatlikud võimaluse suhtes, et Lukašenko režiim võib siiski otsustada Vene presidendi Vladimir Putini vallandatud sõjas otseselt osaleda ja saata kümned tuhanded oma sõdurid lahingusse Ukraina relvajõududega.

Valgevenes algas teisipäeval ootamatu väekontingendi “kontroll” seoses NATO õppustega alliansi liikmesriikide territooriumil.

Samal ajal ütles Valgevene relvajõudude peastaabi ülem Viktor Gulevitš, et Valgevene paigutas piirile erioperatsioonide üksused, väidetavalt vastuseks Ukraina loodud kuni 20 000 inimesest koosnevale grupile.

03:56

Arestovõtš: Harkivi oblastisse tekkis uus “Tšornobajivka”

Ukraina presidendi nõunik Oleksi Arestovõtš ütles teisipäeval, et Harkivi oblastis on tekkinud uus niinimetatud Tšornobajivka, pidades silmas Ukraina sõjaväe jätkuvat edukat tegevust Venemaa sõjaväelaste kavatsuste nurjamisel ehitada jõele ületuskoht, vahendab BNS.

Uus Tšornobajivka tekkis Harkivi oblastis Severski Donetsi külla, kus Vene tehnikat ei hävitanud mitte ainult Ukraina sõjaväelased, vaid ka sissetungijad ise, edastas ukrainlaste meediakanal Unian.

Arestovõtš ütles usutluses vene ajakirjanikule Mark Feiginile, et Ukraina sõjavägi tegi “lummavate” tulemuste saavutamiseks palju pingutusi.

“Vene Föderatsiooni armee üritas endale jõe ületamiseks pontooni teha. Meie suurtükivägi aga hävitas iga uue katsega ületuskoha. Asi jõudis selleni, et okupandid pidid oma tankid uputama, et nende pealt pontoonsild üle viia. Tõsi, edutult,” märkis ta.

Hersoni oblastis asuvat Tšornobajivka sõjaväelennuvälja kasutavad Vene väed juhtimispunktina ning lennukite ja helikopterite kogunemiskohana. Tšornobajivka oli 2. mai seisuga võetud Ukraina sõjaväe edukaks sihtmärgiks 18 korral.

Herson oli üks esimesi Ukraina linnu, mis langes pärast sissetungi Vene vägede kätte.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles juba varem, et Tšornobajivka läheb sõjaajalukku.

NB!!! Sõjablogi varasemaid sissekandeid saab lugeda SIIT!

Kommentaarid (16)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

versus
27. mai 2022 21:36
https://www.unz.com/pescobar/nato-vs-russia-what-happens-next/
hall pass
25. mai 2022 20:20
Ja need Zaporižžja ja Hersoni oblasti elanikud, kes Vene passi vastu ei võta, saavad välismaalase staatuse, koos kõige sellega kaasnevaga.
olukord
25. mai 2022 20:16
Venemaa taktika on praegu selline, et raskerelvadest lastakse teatud ala sodiks ja alles siis liigub jalavägi edasi. Nii välditakse kaotusi elavjõus. Kuna vastase tulejõudu maha suruda ei suudeta, pealegi on laskemoona kasutamisel limiit, siis peavadki Ukraina väed taganema.
järg
25. mai 2022 19:05
Kui Venemaa vallutab Ukraina, siis Slovakkia on järgmine, ütles Šveitsis Davosis toimuval majandusfoorumil Slovakkia peaminister Eduard Heger. Heger märkis, et liiga kaua on Euroopa riigid vahetanud oma väärtusi odava nafta ja gaasi vastu. https://eestinen.fi/2022/05/slovakkia-valitsusjuht-kui-venemaa-vallutab-ukraina-on-slovakkia-jargmine/
Z & V
25. mai 2022 17:51
h ttps://www.youtube.com/watch?v=plbzI1L_yH4 h ttps://www.youtube.com/watch?v=gDA7DqHses4 h ttps://unworld.ru/konspirologiya/znak-z-i-v-v-masonstve-i-satanizme/
tendents
23. mai 2022 16:46
Tuleviku sõdades suureneb linnavõitluse osakaal. Nagu rääkis Mariupoli linnapea Vadim Boitšenko, oli maapind Mariupolis kaetud Ukraina sõdurite ja tsiviilisikute laipadega. https://eestinen.fi/2022/05/usa-vaejuht-hoiatas-sojakooli-lopetajaid-maailmasoja-eest/
ei keegi
22. mai 2022 18:57
Itaalia on esitanud ÜRO-le 4 etapilise rahuplaani, mis Krimmi, Donbassi ning Luganski küsimust puudutavas osas meenutab paljuski Minski kokkuleppeid, samuti nähakse ette läbirääkimised Ukraina neutraliteedi ning laiaulatuslike kokkulepete üle Venemaa ja Lääne tulevastest suhetest.
eesmärk
22. mai 2022 08:32
https://www.err.ee/1608605029/saksa-saadik-putin-tahab-laane-survestamiseks-tekitada-uue-uleilmse-pogenikelaine Putini kalkulatsioon seisneb selles, et pärast teraviljavarude hävinemist põgenevad nälgivad inimesed Aafrikast ja Lähis-Idast ning püüavad pääseda Euroopasse – nii nagu tegid omal ajal miljonid süürlased põgenedes sealsete sõjakoleduste eest.
meedik
21. mai 2022 17:59
Sõjas vigastatud isikud. https://www.aljazeera.com/gallery/2022/5/19/photos-in-ukraine-limbs-lost-and-lives-devastated-in-an-instant
vaatleja
21. mai 2022 10:05
h ttps://www.newsru.co.il/mideast/21may2022/syria_il_101.html Damaskus: Israeli lennuvägi vs Süüria - Vene väed. h ttps://detaly.co.il/hronika-vtorzheniya-rossiya-signaliziruet-zapadu-o-zhelanii-zafiksirovat-tekushhie-rezultaty-vojny/ Venemaa märguanne Ukrainast peale Azovstali.
ei keegi
21. mai 2022 09:02
välisabist äärmiselt tugevas sõltuvuses Ukraina iseotsustamisvõime on juba sel põhjusel tugevalt piiratud
vasar
20. mai 2022 20:11
https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/soda-ukrainas-kelle-soda-see-on/
grandmaster
19. mai 2022 19:04
Henry Kissinger olukorrast maailmas. https://www.youtube.com/watch?v=6b89jcNqgJo
ei keegi
18. mai 2022 23:45
paistab olevat nõnda, et nood Azovstali kaitsjad "evakueeritakse" otseteed Vene sõjavangi
temaatik
17. mai 2022 19:25
Zbigniew Brzezinski Ukraina teemal. https://www.youtube.com/watch?v=jnXaFMFU3v4
lugeja
12. mai 2022 19:22
Oligarh Kolomoiski arvamused. h ttps://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/03/3/7017368/ h ttps://www.liga.net/politics/articles/printsipy-kolomoyskogo-kak-izmenilis-vzglyady-oligarha-za-5-let