„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
heeroldi jutud Vaata, millised 400 aasta tagused klaasist tooted on imekombel tänaseni säilinud ning leidnud koha Maarjamäe tallihoones (0)
27. mai 2022

Heeroldi jutud viivad meid seekord Maarjamäele, Eesti Ajaloomuuseumi valdustesse, kus on suur hoonete kompleks avara väljaku ümber, mida kaunistavad skulptuurid. „Hooned pärinevad suures osas 1811. aastast, mil rajati krundile suhkruvabrik,“ rääkis Kuuskemaa.

Suhkruvabriku juurde kuulusid laod, aidad, töötajate elamud ning transpordikeskus ehk hobusetall. „Arvatavasti pärinebki see suhkruvabriku ajast,“ märkis Kuuskemaa. „Kuni 1987. aastast hakkas hooneid üle võtma Eesti Ajaloomuuseum ja siia tallihoonesse on tekkinud näituste maja, kus vahelduvate näituste seas on päris populaarne „Klaasimeistrid“.

Keskajal imporditi  meile nii aknaklaase, klaasnõusid kui ka maalitud veinipeekreid. „Tallinnas oli oma klaaserite tsunft,“ sõnas Kuuskemaa. „Seal olid meistrid, kes tegelesid nii akende klaasimisega kui ka vitraažide tegemisega. Nad maalisid akendele toredaid mustreid, kujutisi ja vappe.“

Klaasi hakati Eestis esimest korda tegema 1626. aastast, kui Hiiumaale rajati Hüti klaasikoda. „Selle koha tunnuseks on täna pudelitest ehitatud monument,“ selgitas Kuuskemaa. „Mis viitab sellele, et 17. sajandil valmistati seal kandis klaasi.“

Klaasikojas töötas meistreid Rootsist ja Saksamaalt

Näitus „Klaasimeistrid“ annab Kuuskemaa sõnul ülevaate niihästi tarbelise kui kunstipärase klaasi valmistamisest Eestis. „Meie võtsime vaatluse alla Hiiumaal aastail 1626-1664 tegutsenud klaasikoja pärandi,“ sõnas ta. „Hüti klaasikoja rajas krahv Jacob de la Gardie.“

Klaasikojas töötas ühtekokku neli meistrit ja 30 kuni 35 inimest. „Osa juhtivad meistrid kutsuti sinna Saksamaalt ja Rootsist, kuid kasutati ka kohalike talupoegade tööjõudu,“ rääkis Kuuskemaa. „Valmistati nii tahvelklaasi akendele kui ka lauanõusid ja labortooriumitarbeid.“

Hüti klaasikoda töötas aastani 1664, mil seda juhtis juba neljas meister. „Axel Julius De la Gardie oli sunnitud selle lõpuks sulgema, sest ei jätkunud enam turgu,“ lisas Kuuskemaa. „Näiteks Rootsis tekkis piisavalt palju omi klaasikodasid.“

Leiti massiliselt katki läinud tooteid

Näitusel on klaasikunstnik professor Maks Roosma 1957. aastal korraldatud väljakaevamistel leitud materjal. „Selle tulemusel kaevati välja tootmishoonete vundamendid ja leiti massiliselt katki läinud tooteid ja kilde,“ kirjeldas Kuuskemaa. „Nendest kildudest on siia kokku seatud üks ekspositsioon.“

Roosmaa, kes on meie hulgast lahkunud enam kui 50 aastat tagasi, on läinud klaasikunsti ajalukku kahetiselt. „Ühelt poolt oli ta kui loovkunstnik, kelle töid siin näitusel võime imetleda,“ rääkis ta. „Teiselt poolt kui pedagoog, kes pani Kunstiinstituudis haridusele klaasi alal kõrgema taseme. Tema jüngrite töid võib siin kõrval ruumides ka arvukalt näha.“

Suurem osa Hüti klaasikoja toodangust viidi Kuuskemaa sõnul nii Rootsi kui natukene ka Venemaale. „Üht-teist jäi muidugi ka Eestisse,“ lisas ta. „Professor Roosma suutis tuvastada mõned üksikud esemed, mida võib Hüti klaasikojaga toodanguga seostada. Siin on üks liivakell, mida on puidust raam hoidnud. Selle kõrval üks veiniklaas ja pisikene ampull farmaatsia töönduse jaoks.“

Taastatud on mitmeid klaasist esemeid

Hütil tehtud klaas on Kuuskemaa sõnul mitut tooni. „Rohkem kasutati tooni valge läbipaistev ja rohekas-sinakas tooni, mis tuleb rauaoksiidist liiva sees olemisest,“ selgitas ta. „Üks levinum toodete liik oli aknaklaas, mis pidi olema võimalikult läbipaistev. Siin ühes karbis on terve hulk aknaklaasi tükke.“

Kõige väiksemaid esemed, mida valmistati on Kuuskemaa sõnul klaashelmed. „Neid on siin üsna arvukalt,“ lausus ta. „Paljudel on auguke keskel, kust sai niidi või nööri läbi panna ja iga külatüdruk saigi end uhkemana tunda.“

Kuuskemaa ütles, et tasuks vaadata ka kõrval asuvat vitriini, kus asuvad mälestused Hütist. „Need on viidud täisvormi klaasikunstnik Maie Ann Rauni poolt,“ rääkis ta. „Näeme siin nii sinisest kui ka rohelisest klaasist pudeleid, purke, ampulle, kausse ja veinipeekreid.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.