„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
JONATAN VSEVIOV: Euroopas on maskide langemise aeg (6)
29. mai 2022
Diplomaat Jonatan Vseviov Foto Scanpix

“Lähima aja jooksul hakkab olukord Euroopas ja Eestis muutuma kindlasti halvemaks, enne kui see muutub paremaks,” lausus diplomaat Jonatan Vseviov. “Sanktsioonid avaldavad paratamatult mõju kõigile osapooltele. Üha enam räägitakse ka globaalsest toidukriisist, sest Ukraina on oluline toidueksportija.”

Vseviovi kinnitusel on Ukraina sõda olnud pöördeline kogu Euroopa julgeoleku jaoks. “Praegu on maskide langemise hetk. See, mida meie varem teadsime, on saanud ka teistele selgeks,” lausus ta. “See, et Venemaa on ohtlik ja tallanud jalge alla Euroopa julgeoleku aluspõhimõtted, pole Eestile üllatus. Need põhimõtted on suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja relvajõust hoidumine. See, et Venemaa on valmis oma huvide saavutamiseks rahvusvahelisel areenil jõudu kasutama, ei olnud meile ka üllatus. Samas oli see üllatus paljude teiste riikide jaoks.”

Meie tulevik sõltub Vseviovi hinnangul nüüd sellest, kuidas see sõda lõpeb. “Kas meil õnnestub Euroopa julgeoleku aluspõhimõtted säilitada ja neid kaitsta,” ütles ta. “Või lõpeb lahingutegevus tulemusega, mille järgi võibki naaber teise riigi välispoliitilisi valikuid keelata, talle kallale minna ja tema piire jõuga muuta. Kui selline maailm leiab Ukraina sõjast kinnituse, on meie kõigi julgeolek ohus pikaks ajaks.”

Lähima aja jooksul hakkab olukord Euroopas ja Eestis Vseviovi sõnul muutuma kindlasti halvemaks, enne kui see muutub paremaks. “Sanktsioonid avaldavad paratamatult mõju kõigile osapooltele. Üha enam räägitakse ka globaalsest toidukriisist, sest Ukraina on oluline toidu eksportija,” selgitas ta. “Mida kauem sõda kestab, seda keerulisemaks läheb olukord meie kõigi jaoks. Seetõttu on oluline see sõda võimalikult kiiresti lõpetada. Agressiooni hind tuleb tõsta väljakannatamatuks, et kallaletungija mõistaks, et talle endale pole kasulik vallutust jätkata.

Ukrainlastele tuleb anda ka lootust, et nende tee Euroopasse on lahti. Seetõttu on oluline anda neile ka selge Euroopa kandidaatriigi staatus. Samal ajal tuleb muretseda meie enda julgeoleku pärast. Seetõttu tuleb vaadata, et NATO kollektiivne kaitse oleks uue ajastuga kooskõlas. NATO idapiirile peab paigutama rohkem vägesid, et ei tekiks valearvestust, nagu annaks NATO vastu midagi piiratud ulatuses saavutada. Me peame seisma ka selle rahvusvahelise tava eest, et kurjategijad saavad igal juhul karistuse.”

Diplomaatia saab mõjutada ka riigi sisemist julgeolekut. “Kui meil on turvaline ja siia tulla, siin elada ja siia investeerida on turvaline, siis jäävad ka riigisisesed erimeelsused põhiseaduslikesse raamidesse,” kinnitas Vseviov. “Kindlasti ei tohi me pead liiva alla peita ega kujutleda, et meil on võimalik end kuidagi maailmas toimuvast lahti haakida. Ajalugu ei lähe ka meist mööda. Küsimus on, millega me oleme valmis leppima ja millega mitte.”

Vseviovi vapustab, kuidas ajaloost kuuldud lood korduvad, olgu mööda läinud kui tahes palju aega. “Isegi retoorikat, mida tänapäeval räägitakse, oleme ajalooõpikutest ja dokumentaalfilmidest näinud,” kinnitas ta. “Saame vaid loota, et me ise oleme sellest ajaloost õppinud. Eesti on selles eelisseisundis, sest siin elab rohkelt inimesi, kes mäletavad aega, mil meil vabadust ei olnud. Niisiis oleme me võtnud rolli eeskõneleja ning olukorra kirjeldajana. Sest sellel, mis toimub, on paralleelid 20. sajandil meiega juhtunuga. Õnneks on Euroopa ärganud või ärkamas. Võib-olla mitte nii tempokalt, nagu meie sooviksime, kuid sellist ignorantsust, nagu võisime veel 3-4 kuud tagasi kohata, enam ei ole. Demokraatia võtab aega, kuid arvan, et Putin oli üllatunud, millise ühtsuse ja tugevusega lääs tema agressioonile reageeris.”

Kommentaarid (6)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
9. juuni 2022 20:55
Putin lisas aga oma kolmapäevasesse sõnavõttu veel ühe viite, Peeter Suure sõjakäigust vallutada praegu Eesti koosseisu kuuluv Narva. Peeter Suur üritas linna kaks korda vallutada, esimesel korral kukkus see piinlikult läbi, teine üritus oli aga edukas. „Sama on ka läänesuunas, tema esimeste sõjakäikudega Narva,“ ütles Putin. „Miks ta seda teed läks? Ta naasis ja kindlustas [seda maad] – seda ta tegigi.“ Putin lisas, et Venemaa saatus on täna sama: kaotatud slaavi maade tagastamine ja kindlustamine. https://www.ohtuleht.ee/1064003/otseblogi-putin-venemaa-eesmark-on-vallutada-uusi-territooriume-ta-mainis-maa-tagasi-votmise-plaanides-ka-rootsit-ja-narvat
lisaks
10. juuni 2022 17:49
https://eestinen.fi/2022/06/kas-eesti-ja-soome-saatus-on-otsustatud-putin-vordles-end-peeter-i-ga-ja-lubas-vanad-vene-impeeriumi-alad-tagasi-votta/
projektijuht
9. juuni 2022 19:42
https://europe.columbia.edu/news/intermarium-21st-century-new-path-europe-nick-cohen
uus suund
8. juuni 2022 20:46
https://maailm.postimees.ee/7541051/vene-riigiduuma-arutab-leedu-iseseisvust-tunnustanud-maaruse-tuhistamist Venemaa riigiduumale esitatud seaduseelnõu kutsub üles tühistama Nõukogude Liidu riiginõukogu resolutsiooni Leedu Vabariigi iseseisvuse tunnustamisest. Seaduseelnõu koostas partei Ühtne Venemaa liige Jevgeni Fjodorov. Seletuskirjas ütles Fjodorov, et Vene Föderatsiooni tunnustatakse Nõukogude Liidu õigusjärglasena ning 1991. aasta märtsis toimus Venemaal referendum, mis väljendas toetust Nõukogude Liidu säilitamisele ühtse riigina. Sama aasta septembris võttis aga Nõukogude Liidu riiginõukogu, mida juhtis toonane president Mihhail Gorbatšov, vastu resolutsiooni Leedu Vabariigi iseseisvuse tunnustamisest. Fjodorov väidab nüüd, et resolutsioon oli ebaseaduslik.
wabariiklane
2. juuni 2022 17:14
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120011560/kuidas-eesti-aitas-venemaal-laane-sanktsioonidest-mooda-hiilida
tehnik
31. mai 2022 21:31
https://tehnika.postimees.ee/7534079/ukrainas-katte-saadud-vene-sojatehnika-on-tais-usa-elektroonikat#_ga=2.101151106.2078219112.1654024843-628055636.1613839435