„Kui on võimalik koos kolleegidega ühe autoga tööl käia või mõned asjad ostmata jätta, siis tuleks seda teha, et mitte väga palju kulutada.“

Peep Peterson, Ametiühingute Keskliidu esimees
MARJU LAURISTIN: Inimesed võivad paberlehe juurde tagasi pöörduda (3)
29. mai 2022
Sotsiaalteadlane Marju Lauristin Foto Albert Truuväärt

“Eks looduses ole ikka porikärbseid, kes iga hunniku peale lendavad ja seal elavad. Kuid loodus ei piirdu vaid nendega. Ja ka ajakirjandus ei piirdu vaid kõmu-uudiste levitajatega,” lausus sotsiaalteadlane Marju Lauristin.

Sotsiaalmeedias toimub professori sõnul uute vormide ja võimaluste otsimine. “Viiruse leviku toodud hübriidkonverentse ja kokkusaamisi hakatakse kasutama ajakirjanduslikus mõttes järjest rohkem,” lausus Lauristin. “Näiteks saab niiviisi tekitada laiemaid arutelusid avalikkusega, põnevamaid ühiskonda haaravaid arvamuste vahetusi. Samas mingis osas pöörduvad inimesed tagasi klassikaliste ajakirjandusvormide, võib-olla isegi paberlehe lugemise juurde. Sellepärast, et erinevus sotsiaalmeediaga torkab üha rohkem silma. Sotsiaalmeediast saadud maailmapilt on teistsugune, kui inimene süvenedes loeb arutlusi ja kommentaare kasvõi Ukraina sõja kohta.”

Sügavamat huvi toimuva vastu hakkavad Lauristini sõnul taas rohkem väärtustama nii meediaväljaanded kui ka lugejad. “Vahepeal ju tundus, et neid pikki lugusid ja arutelusid enam keegi ei vaja,” tähendas ta. “Samas, kui maailmas toimuvad tõsisemad asjad, siis inimesed tahavad neist ka tõsisemalt aru saada.”

Sotsiaalmeedias levib iga ringkonna seas oma tõde. “Tegelikult on alati nii olnud, et igaühel on oma tutvuskond, kelle väärtused ja arusaamad on inimese jaoks teistest olulisemad,” lausus Lauristin. “Lihtsalt sotsiaalmeedias paistab see silma ja seal toimub kõige meelega võimendamine. Siia juurde kuuluvad kõik need trollimise teemad jne. Mida rohkem aga inimesed teadlikumaks saavad, seda kriitilisemaks nad sotsiaalmeedias levitatu suhtes muutuvad ja seal toimuv hakkab mõjutama inimesi vastupidises suunas. Inimesed teavad üha enam, millest nad hoiduma peavad, ja nad näevad, et seal on omad ohud. Esimesed õppetunnid on saadud. Niisiis on maailm praegu muutumise seisundis.”

Konfliktides on ajakirjanduse roll Lauristini sõnul olla mõistmise ja suhtluse kujundaja. “Igaüks elabki oma pere, tuttavate ja eriala ringis,” märkis Lauristin. “Ajakirjandus on algusaegadest peale olnud see, mis on inimest sellest ringist välja toonud ning tekitanud inimeste vahel uusi sidemeid ja vastastikust arusaamist.”
Lauristin ei ole nõus, et ajakirjanduse enda roll on ainult konflikte otsida ja neid teravalt välja tuua, kuna see müüb. “Ajakirjandust, mis konflikte üle võimendab, nimetame kollaseks meediaks,” ütles ta. “Eks looduses ole ka porikärbseid, kes iga hunniku peale kohale lendavad ja sealt elavad. Kuid loodus ei piirdu vaid nendega. Ja ka ajakirjandus ei piirdu vaid kõmu-uudiste levitajatega.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

selgitaja
11. juuni 2022 13:53
Eks kindlasti, kui tualettpaber müügilt kaob.
oeh
7. juuni 2022 23:25
Just. Millal enne Eesti moraalne majakas - Marjustin - on eksinud ....
ett
2. juuni 2022 20:45
hehihhiiiii marju, inimesed ei oska enam lugeda, kuna ajakirjanud on õpetanud neile vaid pealkirju ja kate esiemst rida lugema ning haridustase on kolinal langenud. Enamus inimesi ei maksa tasuliste artiklite eest ja paberit ei hakka uued põlvkonnad enam kunagi krõbistama, sest nemad on puhtalt digkad. Oh Marju marjuke, sinu aeg on möödas ja seda üsna haledal moel, sest öahkuda tuleb tipus. Aga kus on hetkel marjukese partei sotsid ja marjukese lapsuke eesti ajalirjandus. Nad on mõlemad mudaliigas. Ja eriti hale oli Nestori saatus, keda ei valitudki parlamenti. Kardan, et puhtalt liberaalsete parteide aeg on totallselt möödas, aga kuna puhtaid taolisi parteid on suht vähe olnudki ja Eestis polegi päriselt olnud(eriti petlik on ses suhtes Reformierakond, kes pole kunagi üleüldse liberaalne olnud). Eesti ajakirjanduse suurim probleem on aga, et nad ei peegelda tegelikkust ja mida suurem lõhe on reaalsuse(see mida inimesed kogevad) ja ajakirjanduse libapildi(see mille eest neile makstakse), seda väiksem on lootus, et me areneme edasi, ikka tagasi ja suurte sammudega kollaste lehtde poole.