"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Kogukonnaaedasid lisandub pealinna igal aastal juurde, kastidesse istutati tüümian, salvei, naistenõges ja petersell (0)
30. mai 2022

Vanalinna kogukonnaaed on alles sel kevadel loodud, seepärast on seal ka rida tühje kaste, mis veel taimi ootavad. Reporter Külli Mariste kinkis kogukonnaaiale väikese kressitaime. „See sobitub meie Hildegardi aeda väga hästi, sest ta on keskaegne ravimtaim,“ ütles Vanalinna aia pereinaine Li Langebraun taime vastu võttes. „Nagu näete, siis on meil kastid pooltühjad, istutustalgud tulevad järgmisel nädalavahetusel.“

Mujal läänes populaarseks saanud community gardening – kogukondliku linnaaianduse trend jõudis Tallinna 2011. aastal ja on pealinnas muutunud väga populaarseks. Kogukonnaaedasid tuleb igal aastal üha juurde.

Vanalinna aia idee põhineb keskaegse nunna Hildegardi ravimtaimede õpetusel, mille järgi on ravim- ja maitsetaimedel väga suur tervistav jõud.  „Taimedes peab oleme tasakaal nagu looduse ja inimese vahel,“selgitas Langebraun. „See on hästi ilus kontspetsioon. Meie aia rada on märgitud kui ring, see on pandud meil kompassi järgi ja seda saab kasutada ka õppeaiana.

Kastid ise on Vanalinna Seltsi inimeste endi poolt käsitööna tehtud, kõik on nii, et oleks harmoonias vanalinna müüridega. Hetkel istutati kastidesse tüümian, salvei, naistenõges ja petersell. „Meil oli alguses väike rühm, kes uskus, et seda on võimalik teha,“ rääkis Vanalinna aia peremees Marko Müürisepp. „Ma usun, et see kasvab nagu pärm selle aasta jooksul.“

Müüriseppa sõnul soovitakse taastada isekasvatamise võimalust. „Tegelikult on aedasid olnud alati linnades,“ sõnas ta. „Näiteks Pariis kasvatas paarsada aastat tagasi kõik oma kapsad ja söögikaubad.“

Aiandus kui hobi

Mustamäe aed tegutseb seevastu juba neli aastat, sestap on ka pisut suurem ja lopsakam. Mustamäe elanik Aili Vimm on käinud seal algusest peale, ka praegu on peenar katteloori all. „Siin katteloori all on rediseid, tilli, salatit ja veel lillkapsast,“ kirjeldas Vimm. „Kui ma olin tervem ja tugevam, siis oli mul suvemaja Raplas, aga nüüd mul ei ole võimalik seda pidada ja minu õnneks sain oma aeda siin hakata tegema. See rahustab mind, kui näen, kuidas taimed kasvavad, see on minu eluks, saak ei olegi oluline.“

Igal esmaspäeval tehakse aias kell kuus ka vajalikke ühistöid: lastakse vett, tassitakse mulda.. Kogukonnaaia kaks kasvuhoonet on samuti ühiskasutuses.

„Mõtlesime, et kuna rahvast on palju, siis proovime teha nii, et igaüks saab endale kaks taime istutada ja siis vaatame, palju huvilisi on,“ rääkis Mustamäe kogukonnaaia eestvedaja alla Sirotina. „Enamasti on tomatid, aga kasvuhoones kasvavad veel spargel ja erinevad söögitaimed veel.“

Linnaaedasid tehakse ka tänavaruumi arvelt

Ameerika aed Uue-maailma asumis on samuti üks linna vanimaid, mis oma uues asukohas Koidu tänaval koondab ligi 30 ümbruskonna peret. Kuna aga linnaaianduse populaarsus on jätkuvalt tõusuteel, unistatakse ka suuremast aiast ja seda tänavaruumi arvelt.

„Koidu tänavat kasutatakse paralleelina ka tehnikale, see on päris kurvastav,“ rääkis Ameerika aia eestvedaja Kristel Abel. „Loodame, et linn teeb seda, mida lubab, et Koidu tänav tuleb rahulik ja pargi laadne, et siis ka meie aed laieneks.“

Aiandushuviline Lennart aitab emal mulda tassida. „See on päris raske, seda ei ole üldse lihtne teha,“ sõnas poiss.

Kokku on Tallinnas sel aastal 28 kogukonnaaeda, mille tegevust linn ka toetab. Kogukonnaaiad ei tähenda pelgalt aiandustegevust, vaid mängivad tähtsat rolli ka linlaste keskkonnateadlikkuse suurendamisel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.