Kuna hinnad ja perede kulutused on tohutult kasvanud, annab linn lisaeelarvega rohkem raha koolilõunale ja avab suvel koolistaadionid rahvale. Uuest õppeaastast tõuseb Tallinnas koolilõuna päevamaksumus seniselt 1,34 eurolt 1,56 eurole.
Nii lubab äsja volikogule saadetud linna 2022. aasta teine lisaeelarve. Tallinnas on pisut rohkem kui 47 000 koolilast.
Lisaraha on väga vajalik, sest võrreldes aastataguse ajaga on köögiviljade hind tõusnud 75% ja lihatoodete hind ligi 50%.
Tondi kooli peakokk Marina Kuusemets tõdes, et kala- ja lihatoodete hinnatõus tekitab juba praegu palju piiranguid. “Seni oleme kuidagi hakkama saanud, aga viimased kuud on olnud keerulised,” lausus ta. “Varem püüdsime kord kuus anda lastele näiteks lõhetükke, nüüd ei ole saanud neid pakkuda juba mullu septembrist. Menüüst on välja jäänud ka näiteks veiseliha – oleme läinud tagasi hakklihale. Püüame küll kasutada rohkem mahetoitu, täisteravilju ja kohalikku toodangut, et pakkuda lastele tervislikku ja täisväärtuslikku sööki, kuid praeguse summaga me enam hakkama ei saa.”
Lisaraha vajalikkust kinnitas ka MTÜ Eesti Koolitoidu Liit esinaine Evelyn Esajas.”Koolilõuna tooraine hind on õppeaasta jooksul mitmeid kordi tõusnud ja sügisel on oodata uut hinnatõusu, mistõttu on koolidel keeruline praeguse raha eest pakkuda mitmekülgset toitu,” nentis ta.
Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul toetab linn elanike toimetulekut ka kasvava hinnatõusu ajal. “Oleme suutnud pakkuda elanikele kõiki avalikke teenuseid ka pandeemia ja energiahindade hüppelise kasvu tingimustes,” ütles Kõlvart. “Nii tõstame lisaeelarvega uuest õppeaastast Tallinnas koolilõuna päevamaksumust, milleks oleme eelarves kavandanud täiendavalt 747 764 eurot.”
Rohkem köögivilju
Esajase sõnul on lapsed ja noored üsna toiduteadlikud. “Õpilane tahab koolisööklas ajaga kaasas käivaid toite, näiteks rohkem köögivilju, ja et lisaks õunale ja pirnile pakutaks ka natuke kallimaid puuvilju,” lausus Esajas. “Koolitoidu toetuse tõstmine hoolitseb selle eest, et menüüd ei jääks ühekülgseks.”
Noored ootavad Esajase kinnitusel mitmekesiseid valikuid. “Nad on juba harjunud väikeste muudatustega, mida kooliköögid on hakanud tegema,” märkis ta. “Näiteks on katsetatud taimseid teisipäevi või lülitatud menüüdesse uusi köögiviljaroogasid. Samuti, et ühel päeval oleks menüüs nii supp kui ka praad. Selle kõigega on vaja edasi liikuda, mitte tagasi minna või seisakusse jääda.”
Toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp peab tähtsaks õigete toitumisharjumuste õpetamist ning sooja toidu pakkumist juba lasteaias ja koolis. “Tihti on see lapsele ainus sooja toiduga toidukord päevas,” toonitas ta. “Tasakaalustatud ja mitmekesise toidumenüü kaudu saab lapsi teadlikult suunata tervislikumalt toituma. On ju koolitoidu menüü kokku pandud nii, et süsivesikute, valkude ja rasvade tasakaal oleks paigas ning vajalikud toitained, mineraalid ja vitamiinidki toidust saadud. Mõni aeg tagasi selgus, et näidismenüüd, mida koolide toitlustajad sooviksid, on kahjuks uuendamata, aga loodan, et lähiajal seda tehakse!”
Ka riik peaks rohkem toetama
Potisepa sõnul võiksid lapsed koolis süüa Eestis toodetud toitu. Ta lisas, et toitlustajad oskavadki meie toorainest tervislikku toitu valmistada. “Kuid riigi niigi pingelise eelarve tingimustes oleks vaja välja arvutada, palju siis tegelikult normaalse koolitoidu maksumus olema peaks,” lausus ta.
Alates 2018. aastast on riigi antav koolilõuna toetus olnud õpilase kohta üks euro. Ülejäänud raha on omavalitsused juurde pannud. Eesti linnade ja valdade liidu juhatus sooviks tõsta riigi koolilõuna toetust 1,50 euroni õppepäeva kohta.
Sealjuures väikestes koolides, kus on kokku kuni sada õpilast, soovitakse tõsta koolilõuna toetus 1,80 euroni õppepäeva kohta. “Praegu on suure kooli õpilase toiduvalik mitmekesisem kui väikeses koolis,” selgitas Esajas. “Väikeses koolis on laual ainult üks lisand, üks salat, üks jook ja ühte sorti leiba, mis ei ole kooskõlas rahvatervise seaduses öelduga. Selline olukord on tekitanud pakutava koolilõuna osas ebavõrdse kohtlemise õpilaste seas, mida tuleb riigi toetuse tõstmisel arvesse võtta. Kui riigi toetus ei kasva, võime hakata koolimenüüdes jälle nägema odavat toorainet nagu sink, vorst ja viinerid, mis ei toeta tervislikku toitumist.”
Pöördumises peaministri, riigikogu esimehe ning riigikogu rahanduskomisjoni esimehe poole juhtis liidu juhatus tähelepanu, et kasvava inflatsiooni, sh toidukaupade jätkuva hinnatõusuga ei ole võimalik õpilastele pakkuda kvaliteetset ja tervislikku koolilõunat. “Toetus võiks tõusta 2023. aasta 1. jaanuarist,” ütles Esajas. “Veel parem, kui tõus toimuks juba uuest õppeaastast.”
Raha ka õuesõppele ja lastekodulastele
• Haridusele mõeldud lisaraha läheb ka koolistaadionite avamiseks suvel linnarahvale, õpilaste osalemiseks loodusprogrammides, õuesõppe tundides ja koroonaepideemia põhjustatud õpilünkade tasandamiseks.
• Sotsiaalhoolekanne saab juurde 9 662 864 eurot, millest 5 671 100 eurot kulub energiahinna tõusu leevendamiseks. Suureneb puuetega inimestele pakutav erihoolekandeteenuse maht. Turvakeskuses viibivate laste toidu päevaraha kasvab seniselt 4 eurolt 6 eurole. Lisaraha saavad ka noorte tugiprogrammid.
• Tallinna lastekodus võib nüüd pakkuda rohkem rehabilitatsiooni. Lastekodu hakkab pakkuma kaht uut teenust: asendushooldust vanema nõusolekul ning raske ja sügava liitpuudega inimeste hooldamist. Linn tasub 31. maini esimese haiguspäeva eest. Teisest poolaastast lisandub linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade koosseisu 18 uut ametikohta.
• Lisaeelarves on ka energiahinna tõusu leevendamiseks mõeldud riigi toetus vähekindlustatud peredele.
• Kultuurile antav raha suurendab Birgitta festivali eelarvet ning annab lisa Pimedate Ööde filmifestivali toetamiseks. Samuti saab 400 000 eurot toetust sügisel korraldatav WTA naiste tenniseturniir.
• Tallinna Haigla arenduseks läheb 1,2 miljonit eurot.
• Lisaeelarve annab linnaeelarvesse juurde 30 miljonit eurot, nii et kokku on linnal tänavu kulutada 1 miljard 66 miljonit eurot.
• Linn toetab lisaeelarvega ka Mustamäe kirikusaali ehituse lõpetamist ja inventari soetamist.
