"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Ülle Madise, Eva-Maria Liimets, Jonatan Vseviov, Marju Lauristin, Andres Puustusmaa ja Kristiina Ehin arutavad, milline võiks olla Eesti tulevik (0)
31. mai 2022

“Ajakirjanduse roll konfliktides on vastastikuse mõistmise kujundamine,” lausus sotsiaalteadlane Marju Lauristin. “Peagi võivad sündida filmid, mis on justkui monumendid Ukraina sõjale,” lisas režissöör Andres Puustusmaa. Nemad on vaid mõned nimekad esinejad, kes astuvad üles konverentsil “Muutuv maailm. Kuidas edasi?”, mida on oodatud tasuta kuulama kõik linlased.

Eesti kultuuri koda korraldab konverentsi 31. mail kella 14-18.30 Vabal Laval.

Oleme 21. sajandi alguses tunnistajaks sõjale ja barbaarsele hävitustööle Ukraina linnades, surmale ja tsiviilelanike kannatustele. Elame keerulisel ajal, mis võimendab erimeelsusi ka Eestis, jätkub üleilmne infosõda.

Ka Eesti inimesed on elanud aastaid erinevates inforuumides. Kuidas leida erinevatele maailmanägemustele siduvat ühisosa? Kuidas toetame ühiskonna sidusust? Selle üle tulevad arutlema I paneelis “Kuidas mõtestada toimuvat? Milline on uus ja muutuv maailmakord? Kuidas edasi?” Eva-Maria Liimets, Jonatan Vseviov, Marju Lauristin, Andres Puustusmaa ja Kristiina Ehin. Teises paneelis aga Ülle Madise, Mihkel Kunnus, Aveliina Helm, Jelena Skulskaja ja gümnasist Stella-Maria Sillaste.

II paneeli teemad on “Eriarvamustes Eesti. Jätkusuutliku arengu eelduseks on laiapinnaline mõistmine ühiskonnas, et vaja on õppida uutmoodi mõtlema ja koostööd tegema. Kas koostööpõhisus ja vägivallatus on inimühiskonnas saavutatavad? Kas globaalsest kriisi aitab välja rohujuure tasandilt tõusev koostöö?”
Mõlemas paneelis on avatud mikrofon ka rahvale. Sissepääs on prii, kuid samas saab teha annetuse Ukraina heaks, kandes endale sobiva summa Eesti Kultuuri Koda MTÜ arveldusarvele EE192200221068284605.

JONATAN VSEVIOV: Euroopas on maskide langemise aeg
“Lähima aja jooksul hakkab olukord Euroopas ja Eestis muutuma kindlasti halvemaks, enne kui see muutub paremaks,” lausus diplomaat Jonatan Vseviov. “Sanktsioonid avaldavad paratamatult mõju kõigile osapooltele. Üha enam räägitakse ka globaalsest toidukriisist, sest Ukraina on oluline toidueksportija.”

Vseviovi kinnitusel on Ukraina sõda olnud pöördeline kogu Euroopa julgeoleku jaoks. “Praegu on maskide langemise hetk. See, mida meie varem teadsime, on saanud ka teistele selgeks,” lausus ta. “See, et Venemaa on ohtlik ja tallanud jalge alla Euroopa julgeoleku aluspõhimõtted, pole Eestile üllatus. Need põhimõtted on suveräänsus, territoriaalne terviklikkus ja relvajõust hoidumine. See, et Venemaa on valmis oma huvide saavutamiseks rahvusvahelisel areenil jõudu kasutama, ei olnud meile ka üllatus. Samas oli see üllatus paljude teiste riikide jaoks.”

Diplomaat Jonatan Vseviov
Pilt: Scanpix

Meie tulevik sõltub Vseviovi hinnangul nüüd sellest, kuidas see sõda lõpeb. “Kas meil õnnestub Euroopa julgeoleku aluspõhimõtted säilitada ja neid kaitsta,” ütles ta. “Või lõpeb lahingutegevus tulemusega, mille järgi võibki naaber teise riigi välispoliitilisi valikuid keelata, talle kallale minna ja tema piire jõuga muuta. Kui selline maailm leiab Ukraina sõjast kinnituse, on meie kõigi julgeolek ohus pikaks ajaks.”

Lähima aja jooksul hakkab olukord Euroopas ja Eestis Vseviovi sõnul muutuma kindlasti halvemaks, enne kui see muutub paremaks. “Sanktsioonid avaldavad paratamatult mõju kõigile osapooltele. Üha enam räägitakse ka globaalsest toidukriisist, sest Ukraina on oluline toidu eksportija,” selgitas ta. “Mida kauem sõda kestab, seda keerulisemaks läheb olukord meie kõigi jaoks. Seetõttu on oluline see sõda võimalikult kiiresti lõpetada. Agressiooni hind tuleb tõsta väljakannatamatuks, et kallaletungija mõistaks, et talle endale pole kasulik vallutust jätkata.

Ukrainlastele tuleb anda ka lootust, et nende tee Euroopasse on lahti. Seetõttu on oluline anda neile ka selge Euroopa kandidaatriigi staatus. Samal ajal tuleb muretseda meie enda julgeoleku pärast. Seetõttu tuleb vaadata, et NATO kollektiivne kaitse oleks uue ajastuga kooskõlas. NATO idapiirile peab paigutama rohkem vägesid, et ei tekiks valearvestust, nagu annaks NATO vastu midagi piiratud ulatuses saavutada. Me peame seisma ka selle rahvusvahelise tava eest, et kurjategijad saavad igal juhul karistuse.”

Diplomaatia saab mõjutada ka riigi sisemist julgeolekut. “Kui meil on turvaline ja siia tulla, siin elada ja siia investeerida on turvaline, siis jäävad ka riigisisesed erimeelsused põhiseaduslikesse raamidesse,” kinnitas Vseviov. “Kindlasti ei tohi me pead liiva alla peita ega kujutleda, et meil on võimalik end kuidagi maailmas toimuvast lahti haakida. Ajalugu ei lähe ka meist mööda. Küsimus on, millega me oleme valmis leppima ja millega mitte.”

Vseviovi vapustab, kuidas ajaloost kuuldud lood korduvad, olgu mööda läinud kui tahes palju aega. “Isegi retoorikat, mida tänapäeval räägitakse, oleme ajalooõpikutest ja dokumentaalfilmidest näinud,” kinnitas ta. “Saame vaid loota, et me ise oleme sellest ajaloost õppinud. Eesti on selles eelisseisundis, sest siin elab rohkelt inimesi, kes mäletavad aega, mil meil vabadust ei olnud. Niisiis oleme me võtnud rolli eeskõneleja ning olukorra kirjeldajana. Sest sellel, mis toimub, on paralleelid 20. sajandil meiega juhtunuga. Õnneks on Euroopa ärganud või ärkamas. Võib-olla mitte nii tempokalt, nagu meie sooviksime, kuid sellist ignorantsust, nagu võisime veel 3-4 kuud tagasi kohata, enam ei ole. Demokraatia võtab aega, kuid arvan, et Putin oli üllatunud, millise ühtsuse ja tugevusega lääs tema agressioonile reageeris.”

MARJU LAURISTIN: Inimesed võivad paberlehe juurde tagasi pöörduda
“Eks looduses ole ikka porikärbseid, kes iga hunniku peale lendavad ja seal elavad. Kuid loodus ei piirdu vaid nendega. Ja ka ajakirjandus ei piirdu vaid kõmu-uudiste levitajatega,” lausus sotsiaalteadlane Marju Lauristin.

Sotsiaalmeedias toimub professori sõnul uute vormide ja võimaluste otsimine. “Viiruse leviku toodud hübriidkonverentse ja kokkusaamisi hakatakse kasutama ajakirjanduslikus mõttes järjest rohkem,” lausus Lauristin. “Näiteks saab niiviisi tekitada laiemaid arutelusid avalikkusega, põnevamaid ühiskonda haaravaid arvamuste vahetusi. Samas mingis osas pöörduvad inimesed tagasi klassikaliste ajakirjandusvormide, võib-olla isegi paberlehe lugemise juurde. Sellepärast, et erinevus sotsiaalmeediaga torkab üha rohkem silma. Sotsiaalmeediast saadud maailmapilt on teistsugune, kui inimene süvenedes loeb arutlusi ja kommentaare kasvõi Ukraina sõja kohta.”

Sotsiaalteadlane Marju Lauristin
Pilt: Albert Truuväärt

Sügavamat huvi toimuva vastu hakkavad Lauristini sõnul taas rohkem väärtustama nii meediaväljaanded kui ka lugejad. “Vahepeal ju tundus, et neid pikki lugusid ja arutelusid enam keegi ei vaja,” tähendas ta. “Samas, kui maailmas toimuvad tõsisemad asjad, siis inimesed tahavad neist ka tõsisemalt aru saada.”

Sotsiaalmeedias levib iga ringkonna seas oma tõde. “Tegelikult on alati nii olnud, et igaühel on oma tutvuskond, kelle väärtused ja arusaamad on inimese jaoks teistest olulisemad,” lausus Lauristin. “Lihtsalt sotsiaalmeedias paistab see silma ja seal toimub kõige meelega võimendamine. Siia juurde kuuluvad kõik need trollimise teemad jne. Mida rohkem aga inimesed teadlikumaks saavad, seda kriitilisemaks nad sotsiaalmeedias levitatu suhtes muutuvad ja seal toimuv hakkab mõjutama inimesi vastupidises suunas. Inimesed teavad üha enam, millest nad hoiduma peavad, ja nad näevad, et seal on omad ohud. Esimesed õppetunnid on saadud. Niisiis on maailm praegu muutumise seisundis.”

Konfliktides on ajakirjanduse roll Lauristini sõnul olla mõistmise ja suhtluse kujundaja. “Igaüks elabki oma pere, tuttavate ja eriala ringis,” märkis Lauristin. “Ajakirjandus on algusaegadest peale olnud see, mis on inimest sellest ringist välja toonud ning tekitanud inimeste vahel uusi sidemeid ja vastastikust arusaamist.”
Lauristin ei ole nõus, et ajakirjanduse enda roll on ainult konflikte otsida ja neid teravalt välja tuua, kuna see müüb. “Ajakirjandust, mis konflikte üle võimendab, nimetame kollaseks meediaks,” ütles ta. “Eks looduses ole ka porikärbseid, kes iga hunniku peale kohale lendavad ja sealt elavad. Kuid loodus ei piirdu vaid nendega. Ja ka ajakirjandus ei piirdu vaid kõmu-uudiste levitajatega.

ANDRES PUUSTUSMAA: Filmid näitavad, millises hetkes inimene praegu elab
“Tänu voogesitusplatvormidele on esile tõusnud dokumentaalfilmid. Inimesed vaatavad neid rohkem, sest dokfilmid on ehedad ja nende tegevus toimub justkui nüüd ja praegu,” leiab filmirežissöör Andres Puustusmaa.

Režissööri sõnul saavad filmid maailma mõjutada, tuues ekraanile selle valupunkte. “Filmikunst on ühe või teise ajahetke inimeseks olemise kroonika,” lausus ta. “Filmidest me näeme, mis hetkes inimene elab ja millises ühiskondlikus olekus ta on. Tulevikus vanu filme vaadates oskame neid analüüsida, näha mingeid seoseid ja tuua välja põhjuseid, mis üks või teine asi just nii juhtus.”

Filmirežissöör Andres Puustusmaa
Pilt: Scanpix

Praeguse filmimaailma trendid on Puustusmaa hinnangul küllaltki üllatuslikud. “Mäletan, et kui algas koroonaaeg, siis ennustati, et välja hakkab tulema palju koroonateemalisi filme. Aga ei tulnud,” märkis ta. “Sõja reaalsust ei ole praegu veel võimalik ehedalt edasi anda. Ja üldse on maailmas vaid käputäis filme, mis annavad sõja õudusi ja traagikat ehedalt edasi. Esimesena tuleb meelde Stanley Kubricku “Full Metal Jacket”. Samas Ukraina sõjast võib mõni film küll nüüd varsti tulla. See võtab aega, ilmselt see ei sünni lähiajal. See film oleks siis pigem üks monument ja mälestusmärk.”

Trend on Puustusmaa sõnul ka see, et tänu voogesitusplatvormidele on esile tõusnud dokumentaalfilmid. “Inimesed vaatavad neid rohkem, sest dokfilmid on ehedad ja nende tegevus toimub justkui nüüd ja praegu,” lausus ta.
Puustusmaa kavatseb rääkida konverentsil väärtushinnangutest. “Üldistamist ja hinnangute andmist teiste suhtes on väga palju, kuid enesega hakkama saamine ja eneseväärikus on jäänud kuidagi tahaplaanile,” märkis ta.

ÜLLE MADISE: Seadused peavad olema selges keeles ja kõigile mõistetavad
“Vaja on kaitsta laste õigust käia turvaliselt, kiusamist kartmata koolis ning saada tuge ja õpetust,” lausus õiguskantsler Ülle Madise. “Kaitsta on vaja ka rahulikku kodust elu, sh võimalust õues teiste perede lastega mängida, ilma interneti vahenduseta suhelda.”

Madise tahaks, et tulevikus oleksid seadused selges, mõistetavas eesti keeles. “Igaüks peaks saama aru, millised õigused ja kohustused tal on,” märkis ta. “Veidrad on minu meelest paljud praegu kehtivad seadused, sest neist pole võimalik aru saada, kes ja mida tegema peab või vastupidi, teha ei tohi. Paljude seaduste keelekasutus on suisa naljakas, kasutada saaks ja tuleks selgeid, nüansitäpseid eestikeelseid sõnu.”

Õiguskantsler Ülle Madise
Pilt: Mats Õun

Madise sõnul tõusevad üha enam esile eakate, puuetega inimeste, raskustes perede õigused abile ja hoolekandele. “Vaja on kaitsta laste õigust käia turvaliselt, kiusamist kartmata koolis ning saada vajalikku tuge ja õpetust,” märkis ta. “Kaitsta on vaja ka rahulikku kodust elu, sh võimalust õues teiste perede lastega mängida, suhelda ilma interneti vahenduseta. Samuti laste õigust suhelda ka vanemate lahutuse järel mõlema vanemaga. Lisaks on kaitsta vaja õigust puhtale, ligipääsetavale ja tervislikule elukeskkonnale ja avalikule ruumile.”

Konverentsil kavatseb Madise selgitada, miks on vaja vältida inimeste propaganda ja hirmutamisega kontrollimist. “Selle tulemusel tekib vaikimise nõiaring: olukord, kus ka ametnikud ja teadlased ei julge enam oma ametieetikast lähtudes tõde kaitsta,” lausus ta.

Madise sõnul tuleb Eestile kasuks, kui oskame rahumeeles eriarvamusele jääda. “Kui vaidleme, siis ikka seisukohtade üle, kedagi ei tohiks isiklikult rünnata ta seisukohtade eest,” märkis Madise.
Ühiskonna liikmed võivad kantsleri hinnangul sotsiaalmeedia, eelarvamuste, propaganda ja hirmutamise toel kapselduda kriitilise analüüsivõime ja vaba mõtteta rühmadesse. “Need lämmatavad igasuguse sisemise arutelu ja ründavad kõiki, kes esindavaid teisi vaateid, ja nii satub Eesti suurde ohtu,” lausus ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.