"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
video Hirvo Surva: seadusemuudatus paneks kahtluse alla meie laulupeo traditsiooni (0)
01. juuni 2022

“See puudutab väga sügavalt meie ühiskonda,” kommenteeris Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, mille riigikogu otsustas kolmapäevasel istungil esimesel lugemisel tagasi lükata. “See eelnõu paneb kahtluse alla meie laulupeo traditsiooni, kui me ei saa lastele hakata juba lasteaiast peale  õpetama muusikat.”

Valitsuse algatatud eelnõuga sooviti uuendada lasteaedade ja lastehoidude süsteemi.

Surva sõnul võtaks selle eelnõu seaduseks saamine muusikaõpetajatelt kindlustunde. “Me pöördusime riigikogu kultuurikomisjoni poole, kuid hetkel meid pole sinna veel kutsutud. Tahaksime natukene koos lihtsalt arutada ja mõelda, mis teed oleksid targemad ja kuidas me suudaksime siiski säilitada selle, et me oma väikse rahvaga suudame oma kultuuri üleval hoida,” rääkis ta.

Hetkel kehtiva alghariduse seaduse järgi kuulub lasteaedades pedagoogilise personali miinimumkoosseisu, kaheksa rühma kohta üks täiskohaga muusikaõpetaja. Uus seaduse eelnõu seda enam ette ei näe. See kohustab küll tagama õppekava täitmise ent kuidas seda tehakse, jääb kohaliku omavalitsuse või lasteaia otsustada. Surva leiab, et seadusemuudatusega seatakse muusika algõpetus suurde ohtu.

Eelnõu  seletuskirjas on rõhutatud, et miinimumnõude puudumine ei tähenda muusikaõpetajate  kadumist lasteaedadest, ning ei ole alust eeldada, et ükski lasteaed meelega neid  kaotada tahaks. Kuid miks siiski seadusemuudatust vajalikuks peetakse?

Haridus-ja Teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Triin Rassi  sõnul nähakse seadusemuudatuses suurt valikuvabadust ja võimalust. “See muudatus taotleb seda tõesti, et lasteaed saaks olla oma otsustustes rohkem vaba. Seda miinimumkoosseisu määrust uue eelnõuga kaasas enam ei käi, aga me ei näe siin seda muudatust, et me ütleksime, et võrreldes täna kehtiva seadusega on kellegi roll lasteaias vähem tähtis kui enne,” täpsustas Rass.

Kuid siiski, iial ei tea.  On oht, et kriitilises eelarveolukorras on lasteaiad sunnitud  esmajärjekorras kokku hoidma just muusikaõpetuse pealt, juhul kui see ei ole kaitstud  seaduse jõuga. Laagna Rukkilille Lasteaia direktor Merike Plutuse sõnul nende lasteaias aga just muusikatunnid ühed olulisemad.

“Laste rütmitaju, ilumeel ja peod. Kus saab laps aimu rahvatantsust, rahvalaulust, kuidas ta õpib viisi pidama, kuidas ta õpib rütmi. Meil on nii palju muusikalisi erinevaid ettevõtteid, et muusikakasvatus lasteaias peab olema,” lisas Plutus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.