"Eesti meedia on olnud alati veidi paremale poole kallutatud, sotsiaalmeedia uhuu-gruppe ei tasu uskuda."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
SOOJA HIND LÖÖB JALUST Kuidas muuta keskküte odavamaks? (0)
01. juuni 2022

Tallinnas valitsevad toasooja osas suured hinnakäärid: kui linna peamine soojatootja Utilitas pakub veidi alla 100 eurost megavati hinda, siis teine pea kaks korda rohkem, sest kasutab praeguseks väga kallist maagaasi. Samamoodi on sooja hind kõrgele kerkinud ühistudes, mis kasutavad omaendi gaasikatlamaju. Seetõttu püüab linn võimalikult palju tarbijad linna kesksesse, odavama hinnaga soojavõrku haarata.

Oluline samm selles suunas on linna peamise soojatootja Utilitase ja Adveni kokkulepe üksteise võrgud ühendada, mis toob Adveni klientidele odavama hinna.

Tallinnas kaugkütet pakkuvad ettevõtted Utilitas ja Adven sõlmisid eelkokkuleppe Adveni Tallinnas asuvate võrgupiirkondade liitmiseks Utilitase võrgupiirkonnaga. Tehingu jõustumisel hakkab tänaseid Adveni kliente varustama Utilitas ja hinnad ühtlustuvad, muutudes Adveni klientide jaoks odavamaks. Tehingu peab kooskõlastama konkurentsiamet. Varem pidid Adveni kliendid maksma umbes kaks korda Utilitase omadest enam, sest Adven kasutab kütteallikana kallist maagaasi.

Siiski on Adveni võrgus kütte hinna alla toomine vaid osa lahendusest, sest Tallinnas kasutab gaasikütet suurusjärgus 5000 eluhoonet ja kokku umbes 20 000 eluruumi ning sadu büroosid. Gaasi hinna tõus on aga kaugkütte hinna lakke viinud ning eelseisval küttehooajal pole välistatud ka gaasi tarneraskused. Gaasiküttel majade ühistud kaaluvad drastilise hinnatõusu tõttu kas Utilitase kaugküttega ühinemist, mis pakub linna soodsaimat toasooja, või püüavad toimetulekuks muid kulusid kärpida.

Lisaks soojatootja Advenile, kelle võrgus on 250 klienti või ühistut, leidub ühistutel oma isiklikke gaasikatlamaju. Leidub ka korraga mitut elumaju kütvaid katlamaju või väiksemaid soojatootjaid. Gaasikütte tuleviku kohal seisab üldiselt rasvane küsimärk, sest kunagi nii soodsana tundunud gaasi hind on kasvanud kordades. Nõnda oli paljudel pensionäridel aprillis, mis kujunes üsna külmaks juba raske soojaarvet ära maksta, sest märtsiga lõppes ühtlasi riigi poolne kompensatsioon.

Ühistujuht: „Meil valikut ei ole.“

Tallinnas asub seega üldse ümmarguselt 250 hoonet, mille elanikud reas asumites – nii Kesklinnas, Pirital, Nõmmel kui Põhja-Tallinnas – peavad maksma soojatootjale Adven vähemalt kaks korda rohkem kui nad maksaksid Utilitasele. Nemad rõõmustavad ennekõike, et hiljuti sõlmitud kokkulepe Adveni ja Utilitase vahel võimaldab neil Utilitase võrku pääseda.

Nii asub Pärnu mnt 131 piirkonnas viis nn hruštšovkat, mille valdavalt ühe-kahetoalised väikekorterid on paljuski asustatud pensionäridega. Kahetoalise korteri soojaarve ulatus seal umbes 200 euroni, ja seda mitte karmide külmade ajal, vaid hiljuti – aprillis. Ühe ühistujuhi kinnitusel on sooja hinda tõstetud viimase aasta jooksul umbes seitse korda. „Ega meil valikut ei ole,“ tõdes ta.

Adven Eestile oli antud alguses linnalt rendile 25 katlamaja, mis töötasid gaasil, sest asusid põhivõrgust kaugemal ja seetõttu oli just gaas otstarbekas. Nüüdseks on neist 11 tagastatud, sest kliendid on ühendatud Utilitase poolt opereeritava põhivõrguga

Juba tänavu 31. jaanuaril märkis konkurentsiamet, et Adven Eesti AS Tallinna kaugküttepiirkondades, kus soojust toodetakse ainult maagaasist, ei saa selle hinda mõistlikuks pidada. Hinnad on nendes võrgupiirkondades väga palju tõusnud. „Seetõttu peab Adven Eesti AS viivitamatult hakkama ette valmistama soojuse ostmise konkursi väljakuulutamist ning avaldama vastava teate hiljemalt 01.04.2022,“ märkis Konkurentsiamet. „Konkursi läbiviimisega tagatakse võimalus kasutada soojuse tootmisel alternatiivsed kütuseliike, mis muudaksid soojuse hinna odavamaks.“

Adven siiski odavamate kütteliikide leidmise konkurssi välja ei kuulutanud, vaid palus kuni 1. juunini läbirääkimis- ja mõtlemisaega. See päädiski nüüd kokkuleppega Utilitasega. Kuid peale Adveni omade leidub Tallinnas palju teisigi väiksemaid katlamaju – rääkimata ühistute endi gaasi peal töötavastest soojasõlmedest.

Võimalikult palju kliente linna kesksesse võrku

Konkurentsiameti hinnangul saaks Tallinnas laiutavad hinnakäärid keskküttepakkujate vahel kaotada Tallinna linn ise. Tallinna Soojus ja Keskkonna- ja kommunaalamet on selle küsimusega juba pikemat aega ka tegelenud. Tallinna Soojuse juhatuse liige Enn Tonka ei soovinud veel kommenteerida, kui kaugel ollakse, viidates, et sügiseks ehk küttehooaja alguseks loodetakse töö lõpetada.

Kui Tallinnas moodustuks n-ö ühtne kaugküttepiirkond, ega linn ei jaguneks Utilitase, Adveni jt soojatootjate vahel omaette aladeks, saaks soojale kehtestada ühtlasi hinnalae. Väiksemad soojapakkujad tuleks seega ühendada Utilitase opereeritava ja linnale kuuluva võrguga. Võrkude omanik ehk Tallinna Soojus on sellega viimase aasta jooksul pidevalt tegelenud. Põhimõte on lihtne. Mida rohkem seni gaasiga kütnud maju õnnestuks ühendada keskküttevõrguga, seda parem. Paljude taoliste kortermajade elanikud, kelle eluasemed ei paikne Utilitase võrgus, ei pruugi enam olla võimelised eeloleval talvel soojaarveid maksma. Rääkimata, et eksperdid hoiatavad gaasi tarneraskuste või katkestuste eest.

Omaenda gaasiküttelt kaugküttele tagasi

Vilde tee 52 üheksakordse ja 162 korteriga elamu ühistujuhil Erki Mölleril avaneb võimalus peatselt ventiilikraani keerata, et maja taas Utilitase kaugküttega ühendada. 1998. a hakkas ühistu tarvitama enda gaasikatlamajas toodetud soojust. Mõistagi ei saa iseenda gaasiküttega enam edasi minna. Nii peetaksegi ühinemisläbirääkimisi Utilitasega.

„Parematel aegadel maksis kuupmeeter gaasi 20-30 senti, nüüd on hind jõudnud 1,5-2 euro kanti,“ kõneles Möller. „Vahe on seega viiekordne. Ainuke pluss on , et paneb mõtlema, kuidas maja korda teha.“

Taluvuspiirini jõuti juba alates mullu oktoobrist-novembrist, kui üle-Euroopaline energiakriis endast märku andis. Kuni energiakriisini ehk möödunud sügiseni tasusid ühistuelanikud toasooja eest  keskmiselt odavamat hinda kui kaugkütte ettevõtte Utilitase kliendid. Soodsast hinnast jäi aga vaid mälestus. Talv elati üle tänu riigi toetusele, mis jaanuarist märtsi lõpuni aitas kodutarbijatele energia hinnatõusu hüvitada.

Õnneks on selles Vilde tee kortermajas taas kaugküttega ühinemine lihtne: keera vaid keldris soojakraani. Kui 1998. aastast gaasiküttele üle mindi, siis keskküttevõrgust end otseselt lahti ei ühendatud.

Tina 24 15 korteriga korterelamut köetakse samamoodi omaenda väikese gaasikatlamajaga. Kuid erinevalt gaasiga kütvatest Mustamäe kortermajadest pole Tina tänaval Utilitase kaugküttega niisama lihtsalt ühineda võimalik, sest soojatoru majani ei ulatu. Kui palju läheks üldse kokku taoliste, omaenda isikliku gaasikatlamaja kasutajate ühendamine linna keskküttevõrku maksma, et nad saaksid tarbida Utilitase toodetavat soojust, ei oska eksperdid praegu veel öelda.

„Loomulikult tähendab gaasiküte praegu suurt kulu, aga mingeid muid variante meil ei ole,“ nentis ühistu juhatuse liige Kristina Randver. „Nõnda väikese maja puhul on keeruline hakata kütteliiki muutma. Gaasiküte pandi meile umbes 18 aastat tagasi, kui meie maja renoveeriti. Eks me katsume mujal kulusid vähendada. Me oleme gaasi ostuks teinud aastased lepingud. Tänavu aasta alguses, kui viimati lepingu sõlmisime, oli hind 2,5 korda kõrgem kui varem.“

Maagaas asendatakse põlevkiviõliga

Näiteks Tallinna üks väiksem soojatootja SW Energia, mis varem kasutas Kopli liinide kütmiseks maagaasi, on läinud nüüdseks üle kodumaisele põlevkiviõlile.

„Muidu oleks sooja hind tulnud 180-200 eurot  megavatt-tund,“ rääkis ettevõtte juhatuse liige Tarmo Saarts. „Me loobusime maagaasist kõigis oma katlamajades üle Eesti.“ Nüüd on tulemus peaaegu poole madalam hind, mis on küll pisut kõrgem kui Utilitase pakutav, ent märksa konkurentsivõimelisem Adveni omast.

Saartsi sõnul on kõiki gaasikatlamaju võimalik ümber ehitada õliküttele. See sõltub kütteseadme või põleti tüübist, kui kalliks see võib kujuneda. Mõistagi tuleb leida ruumi õlimahutile ja arvestada, et paakautoga sellele ligi pääseks.

Saartsi sõnul leidub rohkesti huvilisi gaasikatlamajade ümber seadistamiseks õliküttele, kuid paljud kahtlevad ikkagi, lootuses, et ehk gaasi hind ikkagi tulevikus langeb ja nad pääsevad sellest investeeringust. Põlevkiviõli eelis on Saartsi sõnul kodumaine päritolu – ehk siis tagatud on varustuskindlus.

Lisaks tuhandetele elumajadele kasutavad maagaasi küttena ka hulk ärihooneid – eriti kesklinnas.

Kaugkütte arendamine ja laiendamine on ühe prioriteedina Tallinnas kirjas ka Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingus.

Svet: kokkulepe võimaldab õiglast hinda

„Kõrged küttearved olid paljudele tallinlastele möödunud talvel suureks mureks. Ka eelseisev talvine hooaeg tõotab tuua kõrget küttehinda, mis osa pakkujate puhul võib pealinnas erineda suisa mitu korda. Avdeni kliendid peavad praegu maksma Utilitase omadest kaks korda rohkem. Ettevõtete saavutatud eelkokkulepe võimaldab Adveni klientidele õiglast hinda ja aitab maandada tuhandete inimeste kõrgete küttearvete probleemi,“ ütles abilinnapea Vladimir Svet.

Tallinnas asuvad kaugkütte torustike süsteemid kuuluvad Tallinna linnale läbi munitsipaalettevõtte Tallinna Soojus ning on välja renditud erinevatele kütte-ettevõtetele. Läbi nende torude köetakse suuremat osa Tallinnast ning ligi 95 protsendile Tallinna kaugkütte klientidest pakub teenust ettevõte Utilitas. Ülejäänud maju köetakse teiste ettevõtete poolt, mis kasutavad selleks erinevaid energialiike.

Kahe peamise pealinnas kütte valdkonnas tegutseva ettevõtte vaheline eelkokkulepe aitab tagada, et hind tarbijale püsib ühtlasel ja soodsamal tasemel ehk Utilitas müüb tallinlastele kütet Konkurentsiameti määratud piirhinda arvestades.

Majanduslikult ratsionaalne on ühes omavalitsuse piirkonnas hallata ühte taristut ehk mitte välja ehitada paralleelseid torustikke, mille kulu jääks tarbijate õlule. Tsentraliseeritud kaugküte võimaldab luua keskkonnasäästlikumat, odavamat ja kriisidele paremini vastupidavamat küttevõrku.

„Tegeleme praegu eos toasooja hinnastamise temaatikaga, et ennetada sotsiaalprobleeme, mis on kõrgete arvete puhul kerged tulema,“ lisas Svet. „Kuid kriiside ennetamiseks on vajalikud ka teised meetmed. Lisaks võrkude ühendamisele peame rohkem mõtlema plaane gaasitarne katkestamise puhuks, investeerima uutesse keskkonnasõbralikkesse tootmisüksustesse, et luua võimalus fossiilkütuste alternatiivide tarbimiseks.“

Lisaks on Tallinnas väiksemaid võrguettevõtteid ja hulgaliselt ainult maagaasi kasutavad hooneid. Nende tarbijate potentsiaalne mure kõrgetest küttearvetest on tõenäoline ka tulevikus. Linn kutsub nii võrguettevõtjaid kui ka üksiktarbijaid üles jätkama võimalike lahenduste otsingutega, et küttehinna probleeme ennetada ning eeldab, et Konkurentsiamet jälgib ka teiste energiaettevõtete küttehindade kujunemist..

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid