"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
lastekaitsepäev Lapsi tuleks kaitsta vaesuse ja tarbimishulluse eest ning märgata nende omapära (0)
01. juuni 2022

“Lapsed pole kaitstud, kui neil puudub küllaldane kontakt oma vanematega,” ütles Tallinna lastekodu juhataja Meelis Kukk. “Kui näiteks üks vanem käib nädala-kahe kaupa Soomes tööl ja teine töötab siinmail kahel töökohal, kogevad lapsed üksindust ja mahajäetust iga päev. Selline olukord võib mõjutada ka õpilaste vaimset tervist.”

Laste ja noorte jaoks on eriti oluline roll suhetel oma vanematega. Selleks, et olla hea lapsevanem, peab lapse jaoks aega võtma.

Täna, 1. juunil on lastekaitsepäev. Pealinn uuris, kelle või mille eest tuleks tänapäeval lapsi kaitsta.

“Igal maal on erinevad tavad, kui kauaks võib lapsi üksi koju jätta,” ütles Kukk. “Seda muidugi mitte päevadest, vaid tundidest rääkides. Ükskõik kui toimetulev ja iseseisev laps ka poleks, viieaastasi üksi koju ei jäeta. Kuid 12-aastast last võib juba küll nii iseseisvaks pidada, et üle tee poodi minna.”

Muidugi sõltub Kuke sõnul kõik lapsest. „Kui lapsel on terviseprobleemid, ei saa teda ka 15-16-aastasena üksi koju jätta,“ lisas ta. „On lapsi, kes vajavad koolitööde tegemises veel põhikooli lõpuni tuge ja toetust. Ja samas neid, kes juba esimeses klassis edukalt iseseisvalt toime tulevad. Kui koolis on mõistvad ja toetavad õpetajad, saab laps varakult ree peale ning tal tekib huvi õppimise vastu.”

Lapsi tuleks kaitsta vaesuse eest

Kirjanik ja folklorist Loone Ots ütles, et lapsi tuleks kaitsta vaesuse eest, mis takistab neid oma andeid täiel määral realiseerimast ja neis alaväärsust tekitab. „Ehk teisisõnu, mis takistab neid õnnelik olemast,” sõnas ta. “Põhiasi pole see, et vaesemad lapsed ei saa muretseda endale teatud asju või sõita välismaale puhkama, vaesus pärsib suhteid ka perekonna sees.”

Pingeid tekitab see, mida saame endale lubada ja kuhu raha kulutada. „Minnakse tülli, sest raha on vähe, ja süüdistatakse teist ülemäärastes väljaminekutes,“ rääkis Ots. „Lapsed on väga altid neid pingeid tajuma. Ülemäärane kokkuhoiuvajadus toob kaasa lahja toidulaua ja alatoitumuse,” lisas Ots.

Kuigi laps otsest nälga ei tunne, siis Otsa sõnul kanamassist viinerid ja odavad makaronid puudujäävaid puuvilju ja vitamiine ei korva. „Ühekülgses söögisedelis võib peituda ka üks ülekaalulisuse põhjusi,“ lausus ta. „Kõige parem lahendus on see, kui maksta vanemaile nende töö eest ausat palka. Praegu näiteks teenib haiglapõetaja paraku tihti vaid viis-kuus eurot tunnis, kuigi töö on vastutusrikas.”

Tarbimishullus kaotab lapses loovuse

“Iga põlvkonna lastel on omad ohud,” sõnas kasvatusteadlane Tiiu Kuurme. “Tsivilisatsiooni kahjustused on praegu need, mille ees lapsed kõige enam kaitsetud on. Esiplaanil on tehnoloogia ning oskamatus sellega ringi käia ja suhelda.”

Nutitelefonid, i-Padid ja muud tehnikavidinad üha täiustuvad, kuid sedamööda on ähmastumas ka laste mõõdutundega kasutamise taju. „Seejuures kaovad eluterved liikumisharjumused, sest tehnika surub lapsed toolile või diivanile pikkadeks tundideks,” lisas Kuurme.

Muret teeb Kuurme sõnul samuti praegune tarbimiskultuur, kus ostlemine on prioriteetseks muutumas. „Selle tõttu aga kustub loovus,“ märkis ta. „Lapsest kasvatatakse tarbija, kel oskus tõelisi väärtusi tunnetada hakkab kaduma. Laps võõrandub pingutamisest. Tekib tunne, et kõik peab kergelt kätte tulema ja ise millegi saavutamine peab samuti väga hõlbus olema. Tarbijal pole ju millegi omandamiseks tõsist vaeva vaja näha, küll aga loojal. Ähmastub teadmine, kuidas asjad on tekkinud ja kust miski pärit on.”

Kõige tähtsam on lapse omapära märgata

„Minu arvates on kõige tähtsam lapse eripära märgata,“ ütles õpetaja ja poliitik Märt Sults. „Lapsed tunnetavad sellise suhtumise juba kaugelt ära nii kodus kui ka koolis.“

Valga keskkooli õpilasena hindas Sults väga enda ühiskonna- ja ajalooõpetajat Vikki Pennoneni. „Tema suutis minu puhul selle kiuksu üles leida ja ka arvestas sellega,“ meenutas ta. „Minu emale ütles ta, et poisis on miskit, millest ma päris aru ei saa, aga see miski meeldib mulle!“

Lapses tekitab turvatunnet, kui teda isiksusena tähele pannakse. „Tee lapseni tuleb ära tunnetada, nii saame neile ka vajadusel abi ja kaitset pakkuda,“ rääkis Sults. „Me ei pea lapsele saama sõbraks, vaid millekski enamaks. Õpetaja ja õpilase vahel on alati nähtamatu joon. Selle joone nimi on lugupidamine ja austus.“

Lapse põhiõigused:

  • Kõigil lastel on õigused. See tähendab, et kõigil lastel on ka kohustus austada teiste õigusi, nii laste kui täiskasvanute puhul.
  • Kõigil lastel on õigus kaitsele vägivalla eest. See tähendab, et lastel on ka kohustus teisi mitte kiusata, tüli norida või muudmoodi kahjustada.
  • Kõigil lastel on õigus puhtale elukeskkonnale. See tähendab, et lastel on ka kohustus ise oma ümbritsevat loodust puhtana hoida, mitte reostada.
  • Kõigil lastel on õigus haridusele. See tähendab, et nad peavad koolis käima, õppima nii palju kui nad võimelised on ning jagama teistega oma teadmisi.
  • Kõigil lastel on õigus elule. See tähendab, et peab aitama ka neid, kes vajavad abi ja on ebasoodsas olukorras, et ka nende õigus elule oleks tagatud.

Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute kiri täiskasvanutele: “Palun lubage meil teiega koos lahendusi otsida!”

Kallid täiskasvanud!

Kas te olete kunagi mõelnud sellele, et kui mõni meiega seotud probleem lahendamist vajab, ei oota me mitte alati teie käest valmis lahendusi, vaid pigem ausat dialoogi ja üheskoos lahenduse leidmist? Mis siis, kui ka meie ise, Eestimaa lapsed ja noored, saame aidata otsida meid puudutavatele küsimustele vastuseid?

Ning ei, me ei pea silmas ainult osaluskohvikud ja arvamusküsitlusi, vaid ka suuri, raskeid ja sügavaid teemasid, mis aeg-ajalt tumedate pilvedena meie kõigi peade kohal tiirlevad. Sest need pilved ju ei küsi, kas tegemist on lapse või täiskasvanuga.

Nii ongi näiteks mure vaimse  tervise või ka üldise heaolu (sh nt nutisõltuvuse) pärast sageli vastastikune, kuna me ju näeme, kuuleme ja tajume, et ka täiskasvanud on hädas ja mures. Samamoodi, nagu teie tahate meid aidata, vaatame meie teid ja soovime, et saaksime ja oskaksime teile kuidagi toeks olla. Lihtsalt – mitte alati ei oska me seda väljendada.

Selleks, et saaksime üha rohkem olla osa lahendusest, oleme mitmel korral andnud mikrofoni laste kätte ja küsinud nendelt: “Kui Sul oleks raadios või televisioonis 30 sekundit, et öelda kõigile Eestimaa inimestele midagi, siis mis see oleks?” 

Tänasel lastekaitsepäeval soovime mõningaid vastuseid jagada ka teiega ning öelda, et jah, loomulikult vajame me kaitset, kuid samas soovime ka seda, et teie, täiskasvanud, oleksite terved ja õnnelikud, kuna siis oleme seda ka meie.

“Olge alati sõbralikud teiste vastu, siis on teised ka sinu vastu sõbralikud. Naeratage iga päev, sest naer teeb inimesed ilusamaks. Olge hoolivamad, see tuleb kasuks.” 
 – Marten (12)

“Pöörduge alati oma probleemidega kellegi poole, keda te usaldate. Rääkige kõik südamelt, mis teid vaevab, ja teil hakkab poole parem juba rääkimisest ja ma arvan, et teie probleemidele leitakse lahendus.” – Nora (11)

“Arvan, et pikk tee on veel minna, et laste ja noorte elu paremaks teha. Täiskasvanud võiksid rohkem kuulata ja teha midagi, et meil oleks hea olla. Kui me ütleme, et meil on probleem ja te kuulate, aga midagi ei tee, siis see probleem jääb alles ja sealt võib tulla veel muresid ja probleeme. Tänapäeva noortel ongi palju probleeme ja muresid ja me ei oska kõigega üksi toime tulla. Vahel me isegi ei julge oma murest kellelegi rääkida ja just selle pärast te peaksitegi rohkem märkama ja meie vastu huvi üles näitama. Ja isegi siis, kui te võib-olla ei oska probleemi lahendada, siis juba see, et te märkasite ja näitasite huvi üles, on üks samm lähemale lahendusele.” – Inger-Paula (16)

“Täiskasvanu võiks arvestada hobide ja tegevustega, mis lapsele päriselt meeldivad. Näiteks kui lapse ema on muusikaõpetaja, aga last ennast ei huvita muusika, vaid maalimine, siis täiskasvanu peaks seda aktsepteerima.” – Marilin (16)

“Iga laps peab olema aktsepteeritud sellisena nagu ta on või olla tahab ja ta peab teadma oma õigusi.” – Tuule (13)

“Proovi midagi uut. Mitte homme, mitte kahe tunni pärast, vaid kohe praegu. Usu endasse ja sellesse, et sa suudad seda teha. Proovi mõnda uut hobi, tee midagi, mida sa pole kunagi varem teinud, mine kuhugi, kus sa pole kunagi varem olnud. Jah, kohe nüüd.

Meie, inimeste, üks kõige suuremaid probleeme on see, et me ootame. Me ootame kogu elu midagi, mis ei saa kunagi olema. Tõde on see, et ei ole olemas mingit maagilist vanust, mingit maagilist hetke või mida iganes. On ainult praegu.

Kõik vaatavad tagasi oma lapsepõlvele ja mõtlevad, kui ilus aeg see oli. Aga see on sellepärast, et lapsed ei oota. Lapsed avastavad maailma iga päev, iga hetk, praegu.

Kui sa ise midagi usud, siis nii see ongi. Kui sa usud, et sa oled liiga vana, et midagi teha, siis sa oledki. Kui sa usud, et pead olema täiskasvanu, et teha, mida sa tõeliselt tahad, siis ei tee sa seda kunagi.

Me ise mõjutame enda maailma palju rohkem, kui see, mis on meie ümber.” – Aveli (15)

“Depressioon tabab ootamatult, ole sa kui vana tahes, sinu olukord milline tahes, ta ei küsi: ”Kas sa, kullake, oled valmis?“ Inimene, kes võitleb depressiooniga, on kui portselan, mis võib puruneda miljoniks killuks ainuüksi ühe enda või kellegi teise süütu lause või teo tõttu. See on õudne, kui lihtsalt, kiiresti ja vaikselt ta jäädavalt puruneda võib.

Minu soovitus kõigile, kes on oma murdepunktis: mõelda, et sul on sel hetkel nagu kast peas, mis valgust sisse ei lase. Mõista, et sa ei mõtle sel hetkel selgelt ning olukord muutub helgemaks.” – Carmen (18)

“Reaal- ja humanitaarained on sama väärtusega. Paljud noored ja vanad arvavad, et need, kes on paremad humanitaarainetes, on halvemad ja lollimad kui inimesed, kes on paremad reaalainetes. See on vale!” – Alide (15)

“Midagi positiivset ja ergutavat. Seda, et kõikide probleemidega saab hakkama, kui seda väga tahad. Ja et igal inimesel sellel planeedil on oma missioon ehk oma elurada, kust ta ei peaks tagasi astuma.” – Kristel (16)

“Kuulame noori, kuna noored ei ole vaid tulevik, vaid ka olevik.” – Marianne (13)

Üks 10-aastane väike tüdruk ütles selle küsimuse peale hetkegi järele mõtlemata lühidalt ja konkreetselt: “Vanemad, suhelge oma lastega iga päev!”

Lõpetuseks: kui te mingil põhjusel meid ei usu, kuna me oleme ju veel noored  ega tea elust suurt midagi, siis meie sõnu kinnitab ka Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku juht Dr. Madis Parksepp: “Enamasti peab tulenema muutus keskkonnas, ent üha sagedamini suunatakse last psühhiaatri vastuvõtule, kui tegelikult piisab paljudel juhtudel lapse kuulamisest, mõistmisest, toetamisest.” 

Kuulame, mõistame ja toetame!
Teie meid ja meie teid 🙂
Head lastekaitsepäeva!

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.