"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Võlgnik saab 1. juulist abi usaldusisiku käest, kes aitab teda maksejõuetusmenetluses (0)
02. juuni 2022
Foto Pixabay

Riigikogu võttis vastu justiitsministeeriumis ette valmistatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse, mis jõustub esimesel juulil. Seadusega muudetakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetlused kiiremaks, tõhusamaks ja vähemkulukaks.

Ühtlasi võetakse üle saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv nr 1023/2019, mis toob kaasa muudatusi nii füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetlusse kui ka juriidilise isiku saneerimismenetlusse.

Sellega jõuab lõpule 2015. aastal alanud maksejõuetusõiguse põhjalik revisjon. „Seitsme aasta jooksul on sellesse panustanud suur hulk valdkonna eksperte, peetud lugematul hulgal ümarlaudu ja tehtud meie seadustesse juba enne tänast mitmeid olulisi muudatusi. Tänan neid inimesi ja organisatsioone meie ettevõtluskeskkonna edendamise ja Eesti selle alase seadusandluse maailma tasemele viimise eest,“ sõnas justiitsminister Maris Lauri.

Uue tervikseadusega reguleeritakse füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamist, võlgade ümberkujundamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Varem kehtinud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus tunnistatakse kehtetuks. Pankrotimenetlus jääb endiselt pankrotiseaduse reguleerida.

Luuakse ühtne maksejõuetusavaldus, mille esitamisel on võimalik füüsilisest isikust võlgniku suhtes algatada nii pankroti-, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetlus. Lisaks korraldatakse ümber võlgniku nõustamise süsteem ning suurendatakse nõustamise osakaalu. Füüsilist isikut hakkab tema maksejõuetusmenetluses algusest lõpuni nõustama ja abistama professionaalne usaldusisik.

„Usaldusisik aitab võlgnikul välja selgitada tema täpse majandusliku olukorra ja valida menetlusliigi ning abistab ja nõustab menetluse läbiviimisel. Lisaks esitab usaldusisik võlgade ümberkujundamise menetluses võlgniku nimel kohtule võlgade ümberkujundamise kava. Samuti on usaldusisiku roll kaitsta ka võlausaldajaid. Näiteks peaks usaldusisik vaatama, et võlausaldajate eest ei varjata tulu,“ selgitas Lauri.

Saneerimismenetluses muudetakse kohustuslikuks võlausaldajate rühmade moodustamine vastavalt võlausaldajate nõuetele, tutvustatakse uut rühmade ülese kohustamise mehhanismi võlausaldajate rühmade poolt vastu võtmata saneerimiskava kinnitamiseks, nähakse ette erireeglid uue ja vaherahastamise kaitsmiseks ning vähendatakse saneerimismenetluse kuritarvitamist hilisemas pankroti- või täitemenetluses tagasivõitmise tähtaegade pikendamise kaudu.

Lisaks füüsiliste isikute usaldusisiku kutsele reguleeritakse ka juriidiliste isikute saneerimismenetluses saneerimisnõustaja kutsega seonduv. Pankrotihalduritele antakse õigus pankrotimenetluse läbiviimisel avada kutsealane maksekonto.

„Makseraskuste ületamiseks on oluline nendega piisavalt varakult tegeleda. Saneerimisest võiks tulevikus saada selline abinõu, millele ettevõtjad julgevad loota. Toetades ettevõtlust toimiva ja tõhusa seadusraamistikuga saame tagada Eesti ettevõtluskeskkonna hea maine ja atraktiivsuse ka investorite silmis,“ lisas minister.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.