President Alar Karis ütles vastuseks meediaväljaannete küsimustele sisepoliitilisest olukorrast, et  Eesti on jõudnud koalitsioonita valitsuse ajajärku ehk koalitsioon on laiali pudenenud, kuigi valitsus veel tegutseb.

“Delfi meenutas minu 24. veebruari kõnes öeldut, et „poliitiku põhikapital peaks olema tema usaldusväärsus, tõsiseltvõetavus, asjatundlikkus“ ja küsis, kuidas selle lause kontekstis valitsus ja riigikogu praegu hakkama saavad. Vastuse andis 1. juuni õhtu riigikogus, kui üks koalitsioonierakond hääletas koos opositsiooniparteiga maha valitsuse heakskiidu saanud alushariduse seaduseelnõu. Pärast seda tundub üleliigne meenutada kahe valitsuspartei vägikaikavedu laste- ja peretoetuste tõstmise üle,” ütles Karis. 

Tema sõnul pole omavaheliste arvete klaarimiseks ja süüdlaste otsimiseks praegu aega. “Las sellega tegelevad hiljem lähiajaloo huvilised. Eesti vajab praegu võimalikult kiiresti valitsuskoalitsiooni, keda iseloomustab otsustamistahe ja otsustamisvõime,” rõhutas Karis,. 

“Eesti asub koos NATO ja Euroopa Liidu liitlastega viimaste aastakümnete teravaimas julgeolekukriisis, kuhu viis meid Venemaa agressioon Ukraina vastu. Siia kõrvale tuleb panna meie energiajulgeolek, mille lahendamisest on veel vara rääkida. Tõenäoliselt näeme kolme-nelja kuu pärast sotsiaalmajanduslike probleemide teravnemist, kus elektri-, toasooja- ja gaasiarved panevad paljud inimesed taas keerulisse seisu ning tõstatavad küsimuse nende igapäevasest hakkama saamisest. On selge, et tuleb ka otsustada, kust leida kate suurenevatele eelarvekuludele,” ütles Karis. 

Tema sõnul tuleb palju tööd teha nii valitsusel kui ka riigikogul ja seda tööd ei saa keegi nende eest teha. “Olen viimastel päevadel rääkinud parlamendierakondade juhtidega ning saanud kinnituse, et kõik nad mõistvad valitsuskriisi sügavust ja on asunud lahenduste otsimisele,” ütlrs Karis. “Riigikogu jõujooni arvestades saab koalitsiooni moodustada Reformierakond või Keskerakond. Endiselt on nende mõlema esimene võimalus omavahel ära leppida ja siis üheskoos parlamendivalimisteni minna. Kui selleks aga vastastikku tahet pole, ei pea neist kumbki enam häbenema kõnelusi teiste parlamendiparteidega, et leida uue võimuliidu partnerid.”

Riigipea avaldas lootust, et parlamendierakonnad jõuavad läbi omavaheliste konsultatsioonide tulemuseni, mis toob Eestile tagasi koalitsiooni ja valitsuse, kes suudavad riigijuhtimise tööd täie vastutustundega vedada.