"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Kirjanik Jelena Skulskaja: Kui mõnel putinistist autoril oli ka anne, siis jumal võtab selle nüüd ära (1)
02. juuni 2022
Kirjanik Jelena Skulskaja Foto Albert Truuväärt

„Kui oli Stalini aeg, siis olid ka sellised kirjanikud ja lauljad, nagu tänagi, kes teevad karjääri selle najal, et nad on Putini poolt,“ sõnas kirjanik Jelena Skulskaja. „Nad ei ole enam kultuuri sees. Unustame, et nad üldse on meie maailmas. Nad kaovad ja nendest ei jää mitte midagi järele.“

Tänases geopoliitilises olukorras kerkivad igasugused eriarvamused eriti teravalt esile. Üheks suureks küsimuseks, mis inimestes vastakaid tundeid tekitab, on kahtlemata see, kuidas me nüüd ja edaspidi peaksime suhtuma Vene kultuuri ja rahvasse.

Kirjanik Jelena Skulskaja rõhutas, et Vene kirjandust ja kultuuri hävitades kaotaksime me tohutult palju, aga nentis ka samas, et praegu on paralleelselt eksisteerimas mitu erinevat vene kultuuri, mis kõik sugugi võrdset kaitset ei vaja. „Esimene on see vana vene kultuur, näiteks Dostojevski, Tolstoi, Lermontov, Gogol.  Aga see jääb nii, nagu ta oli,“ ütles ta. „Teine kultuur on putinistide kultuur. Kui oli Stalini aeg, siis olid ka sellised kirjanikud ja lauljad, nagu tänagi, kes teevad karjääri selle najal, et nad on Putini poolt. Ärme nendest üldse räägi – nemad kustutame kindlasti ära ja kui neil oli anne, siis jumal kindlasti võtab nüüd selle ära. Nad ei ole enam kultuuri sees, unustame, et nad üldse on meie maailmas. Nad kaovad ja nendest ei jää mitte midagi järele.“

Kolmandat kultuuri kannavad Skulskaja sõnul need vene kirjanikud, kes on laia maailma emigreerunud. „Need, kes sõitsid ära ja ei tahtnud Venemaale jääda,“ täpsustas ta. „Nad on väga kuulsad kirjanikud, kes elavad üle Euroopa või Ameerikas ja kujutage ette – nad tahavad, et nende raamatud ilmuksid ikkagi Moskvas, mitte Saksamaal, mitte Euroopas, vaid just Moskvas, Putini Moskvas.“

Ärme tee Putini eest tema tööd ära

Mispärast, seda selgitab Skulskaja hinnangul hästi vene kirjanik Akunin, keda on tõlgitud ka eesti keelde. „Ta ütleb, et ärme teeme Putini eest tema tööd ära,“ lausus ta. „Vene lugeja, kes tänu propagandale ei tea, mida mõelda – las ta saab meie raamatud kätte, las ta loeb neid, võibolla ta saab targemaks – see on väga tähtis joon.“

Neljanda kultuurina tõstis Skulskaja esile vene kultuuri Eestis. „Vene kirjanikud Eestis – mida me peame tegema?,“ küsis ta. „Need, kes me ei oska eesti keeles kirjutada. Kas me peame unustama, et me oleme vene kirjanikud või me peame siit ära kolima? Mina näiteks olen mitu aastat tõlkinud eesti luulet ja ma mõtlen, et see on väga tähtis töö. Las lapsed ja tudengid loevad ja saavad aru, kui hea ja tähtis on eesti kultuur. Kui me hakkame aga pigistama ja ütleme, et mingit vene kultuuri ei saa siin eksisteerida, siis ma ei tea millega see võib lõppeda.“

Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Daniel Raudsepa sõnul on riiklikul tasandil kultuurikoostöö Vene Föderatsiooniga peatatud. „Samas kultuuriministeerium ei anna kultuurikorraldajatele suuniseid, milliseid koostöid teha või mitte teha,“ rääkis ta. „Me ei hinda nende koostöö mingit sisulist kvaliteeti ning iga korraldaja vabadus ja vastutus on ise ära tunda see, mis on antud kontekstis mõistlik, vajalik, otstarbekas ja väärtuslik.“

Raudsepa hinnangul oleme me ühiskonnana piisavalt täiskasvanud ning autorite ja kultuurikorraldajatena piisavalt iseseisvad, et neid asju otsustada. „Ma loodan, et me ei jõua sinna, kus kultuuriministeerium mingeid korraldusi kellelegi peaks jagama,“ märkis ta.

Ainult läbi kultuuri saame me üksteist paremini mõista

Skulskaja rõhutas, et meil elab siin hetkel kolm gruppi inimesi – venelased, eestlased ja ukrainlased ning ainult läbi kultuuri saame me üksteist paremini mõista. „Ainult kultuuri kaudu on see võimalik, teisiti ei saa kuidagi, et kõik need inimesed saaksid aru, kui suur ja tähtis on eesti kultuur ja kui tähtis ja suur on ka vene kultuur – tõeline vene kultuur,“ rõhutas ta. „Ärme tee niiviisi, et me ei ole enam üldse tuttavad. Kultuur ikka otsib midagi head ja annab meile midagi head. Muidugi praegu sellises olukorras, kus me elame, on väga raske seda uskuda. Mind ka.“

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei ole ühiskondlikes eriarvamustes iseenesest midagi halba. „Otse vastupidi – minu arvates see digiprügi, mille all me siin kannatame ja mille laviini sees hulbime, on teinud ühiskonda rumalamaks just selle tõttu, et eriarvamusi, ka põhistatult, julgetakse esitada hoopis vähem kui varem,“ selgitas ta. „Nii võib kergesti juhtuda, et domineerivaks muutub mingi mõtteviis või veendumus, millel tõepõhja loogiliste alustega ja ammugi lahkust, taustal üldse pole.“

Rahulik väitlemine teeb inimesi targemaks

Madise kinnitas, et rahulik väitlemine silmast silma teeb inimesi targemaks. „Mitte netis anonüümselt ning oluline on, et kui ollakse eriarvamustel, siis julgetakse üksteisele vastu vaielda,“ rääkis ta. „Olles valmis võib-olla oma veendumusi muutma, olles valmis vaeva nägema selle nimel, et teist veenda ja kui see ei õnnestu, siis tuleb rahumeelset eriarvamustele jääda.“

See, et me oleme vastutustundetult nii oma järeltuleva põlve kui ka oma eelkäijad selle mõttetu info ülekülluse sisse kastnud, on Madise sõnul võtnud ära meilt võimaluse vaielda rahulikult, mõttestatult ning heatujuliselt. „On tekkinud mingi autokraatne valitsemisstiil, mida kahjuks toetavad radikaalsed äärmuslased nii vasakul kui ka paremal servas,“ nentis ta. „Täpselt ühtemoodi vasakservas sellised progressiivsed liberaalid, keda on seal alla kümne protsendi ja paremas servas ultrakonservatiivsed inimesed, keda samuti alla kümne protsendi, aga nende võime sundida mõistlikud inimesed vaikima või kõrtsikaklust pidama, on täiesti hämmastav. Viisakas kodanik muidugi hoiab sellest meeleldi eemale. Rõhuv enamus ühiskonnast tunneb ennast kõigest sellest kurnatuna.“

Ühiskonnas valitsevate eriarvamuste osas oli Raudsepp ühel meelel õiguskantsleriga ning rõhutas, et küsimus on selles, millele need eriarvamused toetuvad. „Siin on tunded ja uskumused võrdustatud faktidega,“ ütles ta. „Minu jaoks oli kõnekas juba aastaid tagasi see, kui Rudy Giuliani enne presidendivalimisi Ameerikas ütles, et Ameerika linnades kasvab kuritegevus tohutult. Kui saatejuht esitas faktid, et statistika näitab, kuidas igal pool kuritegevus väheneb, siis Guliani vastas, et see pole tähtis. Kuna inimestele tundub, et kuritegevus kasvab, siis see järelikult kasvabki. Ehk siis see sama fakti asendumine uskumisega. Seal on see probleem.“

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lisaja
2. juuni 2022 16:52
Venemaalt pärit idee Euraasia impeeriumi moodustamiseks sellisel kujul, nagu seda on siiani üritatud ellu viia, on ilmne Nõukogude Liidu (Vene impeeriumi) taastamise katse. See ei õnnestu kas või juba ainuüksi sellepärast, et maailmas ei olda enam impeeriumide loomise ajastus, vaid viimasedki impeeriumid kipuvad hoopis lagunema. Kui Venemaa tahaks tõesti luua alternatiivi Euroopa Liidule, tuleks luua rahvusriikide ühendus neist riikidest, mis jäävad Euroopa tõmbekeskustest kaugele. https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ukraina-vabadussoda/