"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
TURVATÖÖTAJATE PÕUD Meid kaitsku naised ja noored, eelnõuga kavatsetakse vähendada turvatöötaja vanuse alammäära 19-lt 18 aastani (0)
02. juuni 2022
Foto Scanpix

Riigikokku jõuab turvategevuse seaduse eelnõu, sest senine turvaseadus on ajal jalus. Teistele muudatuste seas vähendatakse turvatöötaja vanuse alammäära 19-lt 18 aastani ja selle kohta on sotsiaaldemokraadid sisse andnud koguni veel eraldi eelnõu. Kuigi poliitikute tähelepanu all on vanuse alandamine, ja turvatööle tuleb ka üha rohkem naisi, ei vähenda see turvatöötajate põuda kuigivõrd – ehkki kaotab seadusest senise jaburavõitu ealise piirangu.

Turvategevuse seaduse eelnõu arutab valitsus neljapäeval ja tõenäoliselt saadetakse see edasi Riigikokku. Eelnõuga täpsustatakse turvatöötajate õigusi ning luuakse eraldi valvetöötaja kutse. Väljaõppele seatakse konkreetsed nõudmised. Samuti muudetakse arusaadavamaks, millal tohib kasutada jõudu. Kui hetkel on turvatöötajale lubatud tulirelv ja kumminui, siis eelnõuga lisatakse teleskoopnui ja gaasipihusti. Täpsustatud loeteluga käib ka kaasas kohustus, et relva, sealhulgas teleskoopnuia, kandev turvatöötaja peab igal aastal täiendkoolitusel käima. 

Nõuded turvatöötajatele jäävad suuresti samaks, kuid turvatöötajaks saamise iga soovitakse eelnõus alandada. Edaspidi saab turvatöötajana ametisse asuda alates 18. eluaastast praeguse 19 asemel.

Tegemist on eelnõu punktiga, mis eelduste kohaselt võiks turvaturgu kõige otsesemal ja kõige enam positiivselt mõjutada. Turvatöötaja amet pole noorte hulgas just ülearu populaarne ja üldse on üle Eesti puudu vähemalt sadu turvatöötajaid.

Üks vanusepiirangu vähendamise eelnõu juures

Paralleelselt turvategevuse seadusega hakkab Riigikogu veel eraldi menetlema ka sotsiaaldemokraatide ettepanekut alandada turvatöötaja vanust 18 eluaastalt 19-le. Tegemist oleks juba praegu kehtiva ehk 15 aastat vana turvaseaduse täiendusega. Ja see olekski selle eelnõu põhisõnum ehk ainus muudatusettepanek. Juhul kui Riigikogus hakataks menetlema eraldi või uue turvaseaduse eelnõu, kaotaks see aga mõtte. Teisalt näitab see, et poliitikud on turvaettevõtete häält kuulnud ja vähemalt püüavad midagi teha kaadri nappuse vähendamiseks.

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhi Lauri Läänemetsa sõnul oleks võimalik mõlemad eelnõud Riigikogus edaspidi omavahel ühendada. Niinimetatud topelt-eelnõu mõte oleks, et kui uue turvaseaduse vastuvõtmine peaks ikkagi kuidagi pidurduma, siis läheks vanusepiirangu alandamine omaette või eraldi eelnõu kaudu ehk läbi.

„Vanusepiirang 19 eluaastat, mitte 18 tekkis omal ajal seadusesse põhjusel, et korrakaitsest huvituvad noored läksid omal ajal tööle pigem turvafirmadesse kui huvitusid politseinikuks õppimisest ja seega jäi politsei noortest ilma,“ selgitas Läänemets. „Tänaseks on olukord muutunud ja see näeb praegu üsna tobe välja, et täisealiseks saamisel ei tohiks justnagu turvafirmas töötada. Teisalt on turvaettevõttetel hädasti tööjõudu tarvis.“

Üle 15 aasta tagasi, kui praegune turvaseadus kehtestati, põhjendati 19 aastase vanusepiiri nõuet vajadusega, et „turvateenust ei osutaks otse keskkoolist tulnud noor inimene“.

Ajateenistusse sobib, turvatööle mitte

Caesari Turvateenistuse ASi juhatuse liikme Oleg Tšižikovi sõnul on taoline piir seda kummalisem, et nii politseinike kui kaitseväelaste ridadega võib ühineda juba 18 aastaselt. Ajateenistuseski pole vastutuskoorem sugugi väike.

„Strateegilises mõttes on taoline ühtlustamine muidugi riigi poolt õige, aga kui vaadata tervikuna, siis pole turvatöötaja elukutse nii ligitõmbav, et see rohkem uusi noori inimesi tööle tooks,“ lisas ta. „Uute töökäte lisandumine jääb pigem teooriaks. Kui me ringi vaatame, siis näeme, et turvatööle tulevad pigem pensionärid.“

Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevjuht Andre Lilleleht märkis samuti, et märkimisväärset kaadri lisandumist vanusepiiri alandamine aasta võrra kaasa ei too. Küll aga võimaldab kaasata noori, kes soovivad õpingute kõrvalt paindliku graafikuga tööampse leida.

„Sisuliselt ei muuda see midagi, sest relvaseadusest tulenevalt ei saa alla 21 aastane turvatöötaja relva kandmise õigust, nii et 18 aastase puhul saab rääkida pigem valvetegevuses osalemisest suurema turvameeskonna koosseisus,“ märkis Lilleleht. „Teisalt on muidugi loogiline, et riik püüab luua kõikidele korrakaitsesse kaasatud osapooltele, milleks on ka turvafirmad, ühtsest raamistikku – sealhulgas vanuse osas.“

Turvategevuse seaduse  jõudmist Riigikokku pidas Lilleleht üldiselt väga vajalikuks ja oluliseks. Tänase eelnõu väljatöötamiskavatsus pärineb juba aastast 2015 ja 2017. aastal, kui siseministri ametit pidas Andres Anvelt, oli seaduse projekt sisuliselt koos. Siis vahetus valitsus ning seaduseelnõu vajus tahaplaanile.

Teisalt on uut turvaseadust Lillelehe sõnul väga vaja. Turvafirmad vaatavad ootuse ja lootusega valitsuse ja Riigikogu poole: „Praegune Turvaseadus on niivõrd vana, et ei ole enam rakendatav õigusruumis, kus me asume, sest mitu olulist õigusakti on uuenenud ja oleme astunud vahepeal Euroopa Liitu. Täiesti uue punktina on seaduseelnõus näiteks viide laevakaitsjate regulatsioonile. Nähakse ette võimalused kaitsta kõrgendatud ohupiirkonnas väljastpoolt rünnete eest laeva ja sellel asuvaid reisijaid ning meeskonnaliikmeid.“

Vanusepiiri alandamisest on siiski abi

Eesti Kaubandus- ja Teenindustöötajate Ametiühingu juhi Elle Pütsepa sõnul toob vanusepiiri alandamine ühe aasta võrra, nii kosmeetilisena kui see ka ei näi, siiski rohkem noori turvatööle. Teisalt lisaks kaadrit kõrgemad palganumbrid, kuid siin pole häid sõnumeid paistmas.

„Ei ole niimoodi, et on rohkem pensionäre: noori on hästi palju, naisi on hästi palju, kusjuures naiste osakaal on aasta-aastalt turvatöötajate hulgas tõusnud,“ rääkis Pütsepp. „Naised võtavad kesisemate tingimustega töö kergemini vastu.“

Turvatöötajaid on siiski, vaatamata elukutse popiks muutumisele õrnema soo hulgas, endiselt juurde vaja.

„Ma ei oska täpset arvu öelda, kuid puudus on hästi suur,“ rääkis Pütsepp. „Kui teised ettevõtted saavad võtta ametisse Ukraina põgenikke, siis turvasektor ei saa seda keeleoskuse nõuete tõttu endale lubada.“

Mis puudutab palka, selles osas on tingimused ettevõtetes üsna erinevad.

„G4S tõstis põhitasusid korralikult, aga leidub ka neid, kes maksavad alampalka,“ tõds Pütsepp. Ametiühingus käiakse kurtmas, et töötasu on jäänud maksmata või ei olda rahul töölepingu lõpetamisega. Samuti jäävad inimesed tööst ilma, kui seoses uue hankega vahetub objektil turvafirma ning näiteks osa seniseid turvatöötajaid osutub liigseteks.

Kollektiivlepingut töötajate ja tööandjate vahel,  mis annaks suuremad võimalused palgaläbirääkimisteks, pole turvatöötajate osas sõlmitud.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.