"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Muuga sadamas testitakse 6. juunil ohusireene (0)
02. juuni 2022
Muuga sadam Foto Scanpix

Päästeamet ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) testivad  koos Muuga sadamas asuvate ohtlikke kemikaale käitlevate ettevõtetega 6. juunil ajavahemikus kell 11-13 sireenide toimimist.

„Ühtset üle-eestilist ohusireenide võrgustikku Eestis praegu ei ole, kuid Päästeamet on alustanud selle välja arendamisega. Eesmärk on välja töötada süsteem, mis võimaldaks jõuda võimalikult suure arvu elanikeni ning mida oleks võimalik keskselt käivitada. Elanikkonna kaitse vaatest on see suurim investeering, mida viimase 30 aasta jooksul on tehtud,“ selgitas Päästeameti sireenivõrgustiku projektijuht Tambet Vodi. Riik eraldas ohusireenide võrgustiku loomiseks 4,5 miljonit eurot.

Eestis kasutavad sireene ohtlikke kemikaale käitlevad suuremad ettevõtted, et teavitada võimalikust ohust lähedal asuvaid inimesi. Sellised sireenid on kasutusel ka Muuga sadama territooriumil kuues ettevõttes AS Liwathon E.O.S. Pakterminal, AS Liwathon E.O.S Stivterminal, AS Olerex Terminal, Neste Eesti AS, Vesta Terminal Tallinn OÜ ja AS DBT. Ettevõtted testivad sireenide toimimist kord kuus ning kasutavad selleks spetsiaalset helisignaali.

6. juunil toimuv testimine on sel korral tavapärasest erinev, sest testimiseks kasutatakse reaalse õnnetuse ajal kasutatavat helisignaali. Ettevõtted käivitavad helisignaali kordamööda. Üldhäire signaal on ühe minuti pikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundilise pausi järel. Üldhäire lõpust teatab minutipikkune heli, mida edastatakse üks kord. Testimise lõpus käivitavad kõik ettevõtted oma sireenid koos.

Vodi selgitas, et Muuga sadamas õnnetuseaegse helisignaali testimisega saadakse teada, kui kaugele sireenide heli reaalselt kostab ning kuidas erinevate ettevõtete sireenid korraga kõlavad. See teadmine aitab paremini aru saada, millega peab arvestama sireenide paigutamisega teistesse asulatesse, et tagada häiresignaali kuulmine ja selle korrektne mõistmine.

„Seega, kuuldes 6. juunil lõuna ajal Muuga sadama lähistel sireenide heli, ei pea muretsema ega enda tegevusi pooleli jätma. Pigem võib rahulikumalt hingata, teades, et päris sündmuse korral kostab hoiatav heli kindlasti sinuni ning jõuad õigeaegselt end ohu eest kaitsta,“ lisas Vodi.

Ohusireenide võrgustiku tehnoloogilise poole loomise eest vastutab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT). „Kuigi Eestis pole varem mitte kunagi midagi säärast tehtud, siis koostöös Päästeametiga ning kasutades Euroopa parimat praktikat soovime ohusireenide võrgustiku üles ehitada võimalikult tõhusalt ja eesmärgipäraselt. Kindlasti aitab meid selle tegemisel ka pikaaegne kogemus operatiivraadioside võrgu ESTER ning erinevate politseisüsteemide loomisel ja haldamisel,“ selgitas SMITi peadirektori kohusetäitja Agne Aija.

Sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem paigaldatakse 16 suuremasse asulasse: Tallinna/Muugale, Tartusse, Pärnusse, Narva, Võrru, Paldiskisse, Sillamäele, Tapale, Jõhvi, Maardusse, Rakverre, Keilasse, Viljandisse, Valka, Kuressaarde ja Haapsallu.

Esimesed seadmed on plaanis paigaldada 2023. aasta alguses ning kogu süsteem võiks valmis olla 2023. aasta juuliks. Paigaldamise käigus tuleb sireene ka testida, mis võib põhjustada ebameeldivusi, aga kindlasti teavitame elanikke enne selliseid katsetusi. Tulevikus hakatakse sireenide süsteemi testima regulaarselt.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.