"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
video Professor Lauristin: Võitlus Ukrainas võib otsustada kogu inimkonna tuleviku (4)
02. juuni 2022

„Läänelike väärtuste püsimises ei ole midagi iseenesest mõistetavat. Sellises punktis on võimalik väikese sündmusega tegelikult lükata arengut siia või sinnapoole ja see on hetk, kus peab olema valvel, kuhu poole lükatakse,“ sõnas Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin. „Seetõttu on asi väga tõsine, sest käes võib olla niisugune hetk, kus kaalul on inimkonna arengu mingi suurem rada ja käik.“

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviovi hinnangul ootavad Ukraina sõja keerulisemad perioodid meid alles ees – kui Euroopa kaotab valvsuse ja väsib. „Keerulisemad perioodid selles sõjas seisavad meil ees siis, kui Euroopa tähelepanu hakkab hajuma,“ ütles ta. „Meie kõigi fookus liigub muudele muredele. Kui majanduslikud mured jõuavad tõsiselt koju kätte, siis saab olema suur väljakutse hoida lääne ühtsust, hoida meie fookus sellele, mis toimub ja kannatada see paratamatult sõjaga kaasnev valu ära. Mulle tundub, et Venemaa juhtkond täna panustab sellele, et nende kannatus katkeb hiljem.“

Vseviovi sõnul teeb Eesti kõik selleks, et see fookus ei hajuks. „Eesti vähemalt teeb kõik endast oleneva selle nimel, et hoida fookust, tõsta seda agressiooni hinda, aidata Ukrainat ja tugevdada meie enda kaitset,“ rääkis ta. „Sest me teame, et valikuid meil ei ole. See valu, mis kaasneb sõja kaotamisega, Ukraina kadumisega ja Euroopa julgeoleku põhimõtete ümbervaatamisega, saab olema kordi suurem kui see valu, mis meil tuleb kannatada praegu.“

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin nentis, et me oleme elanud optimistlikus maailmas, kus usuti, et kõik väärtused liiguvad kena ühtlustumise poole. „Kõverad näitavad, et näiteks isikuvabaduse väärtus suureneb pidevalt ja sallivus suureneb ning mida jõukamaks muutuvad rahvad, seda kenamini nad suhtuvad üksteisesse,“ selgitas ta. „Kõik see pilt kenast, ühes suunas järjest paremaks muutuvast maailmast, on äkki nüüd jõudnud laineharjale ja edasi on näha, et hakkavad tekkima hoopis mingid teised asjad. Laineharjal tekib vaht ja pihustumine ning hoopis mingisugused muud väärtused kerkivad esile.“

Põhiväärtusi mängitakse ümber

Lauristin nentis samas, et ega mingeid uusi väärtusi ei ole. „Põhiväärtused on igal pool, aga tähtis on see, millised on need põhiväärtused, mille järgi me enda kurssi seame,“ selgitas ta. „Need põhiväärtused muutuvad, kui maakera pöörleb ja me oleme nüüd teisel pool maakera ning nagu seal on teised tähed, mille järgi me peame kurssi seadma, siis tundub, et niisamuti hakkavad nüüd mingid uued väärtused tekkima, mis on uue tehnoloogia ja uute võimalustega seotud.“

Lauristini sõnul on maailma tasandile tekkinud uued jõud – India, Aafrika, rääkimata Hiinast ning see lööb kõikuma senise modernistliku kujutelma maailmast, kus kõik joonduvad lääne järgi. „See modernistlik kujutlus järjest läänelikumast vabast maailmast, kus kõik joonduvad Ameerika ja Euroopa järgi ja kõikide nende meile tuttavate arusaamade järgi, kuidas ühiskonnas elatakse, on asendumas arusaamaga, et nii ei ole enam võimalik,“ rääkis ta. „On tõepoolest täiesti erineva ja inimeste jaoks arusaadava ja vastuvõetava ühiskonnakorraldusega võimalusi, mis ei vasta sellele, kuidas me oleme harjunud siin läänemaailmas asju nägema.“

Lauristini hinnangul oleme me praegu mitme erineva sellise laine kokkupuutekohas, kus tekib nii-öelda pööris või nagu kaoseteoorias seda tuntakse – bifurkatsioonipunkt, kus kogu süsteem muutub kaootiliseks. „Sellises punktis on võimalik väikese sündmusega tegelikult lükata arengut siia või sinnapoole ja see on hetk, kus peab olema valvel, kuhu poole lükatakse,“ rõhutas ta. „Selge on see, et see sõda on kindlasti üks, mitte väike, vaid suur niisugune mõjur, mis praegu mingeid asju toob esile ja kiirendab.“

Sõda Ukrainas on Lauristini sõnul tõstatanud esile meile vägagi tuttava nüansi, kus lääs oli alustuseks hämmingus, et miks seal üldse sõda on – kõik on ju venelased. „Kui me imestame, et ukrainlased ei olegi venelased, tunnevad nad umbes sama, mida meie tundsime, kui ameeriklased tulid näiteks esimest korda Tartu Ülikooli, kuskil seitsmekümnendate lõpul,“ selgitas ta. „Virginia osariigist tulid mingid tähtsad senaatorid ja me olime nii uhked, et me õpetame eesti keeles – meil oli ju Tartu Ülikoolis ikkagi kaheksakümmend protsenti õppimist eesti keeles – ameeriklased imestasid, et te olete ju venelased, miks te seda eesti keelt vajate?“

Võitlus käib isemõtlemise ja -olemise nimel

See on Lauristini hinnangul hea näide sellest, et kõik ei ole nii lihtne – meie oleme need targad ja seal need teised on lollid. „Ka meie võime olla lollid, kui meie ajud on pestud ja ajusid võib pesta mitte ainult silmnähtav propaganda, vaid ajusid pesevad ka kasvõi oma mingid kogukondlikud uskumused mõnikord,“ märkis ta. „Ja ma arvan, et see, mille ümber praegu ikkagi suur võitlust tõuseb, ei ole ainult Ukraina sõda, vaid ka see, et kas indiviidi, isemõtlemise ja -olemise väärtus jääb püsima või mitte.“

Lauristin rõhutas, et läänelike väärtuste püsimises ei ole midagi iseenesest mõistetavat. „Ega see ei ole muide nali,“ ütles ta. „Jah me oleme nüüd lääs – okei, aga kui ma esimest korda sattusin ÜRO peahoonesse üheksakümne neljandal või viiendal aastal, siis mul tulid külmavärinad peale, kui ma sain aru, kui vähe selles suures maailmamajas on inimesi, kes on minuga ühte nägu.“

Kui me räägime Ukraina sõjast siis on Lauristini hinnangul väga tähtis just seesama äratundmine, et ukrainlased, sõltumata emakeelest, võitlevad vabaduse eest langetada ise oma otsuseid. „Sõltumata sellest, et nüüd ukrainlane on ka see Harkovi elanik, kelle kohta meie ütleks, et oi tema ei ole ukrainlane, ta räägib vene keeles,“ lausus ta. „Need inimesed võitlevad õiguse eest olla vaba, õiguse eest olla isikuna vaba tehes ise valikuid, õigusest olla rahvana vaba ja teha rahvana valikuid.“

Lauristin rõhutas, et kuigi liberaaldemokraatia lõpust on räägitud mitte ainult Vene meedias, on just see siiski maailmakord, mis seni on olnud isikuvabaduste keskmes lääne eestvedamisel sellisena tekkinud. „Ja seetõttu on asi väga tõsine, sest käes võib olla niisugune hetk, kus kaalul on inimkonna arengu mingi suurem rada ja käik,“ ütles ta. „Ja selle eest käib võitlus Ukrainas. Seetõttu ma väga imestan, et kohati ei saada aru, miks lääne inimesed tunnevad, et meie oleme ukraina tagala ja miks ei tundnud lääne inimesed seda sõja puhul Süürias. Ei saanudki tunda – seal oli hoopis teine sõda.“

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

intermarium
4. juuni 2022 20:52
h ttps://europe.columbia.edu/news/intermarium-21st-century-new-path-europe-nick-cohen h ttps://strana.today/news/372874-zachem-v-britanii-zajavili-o-sozdanii-sojuza-s-ukrainoj-i-polshej-.html
mats
2. juuni 2022 20:32
Marju lauristin elab ise ettekujutatud maailmas, need läänelikud väärtused ei ole kaugeltki nii tugevad kui need, mis tekkisid iseseisvunud ja sotsialismist taandunud Ida+Euroopa riikides. Lääneriigid pole inimese põhiõoiguste ja vabaduse nimel aastakümneid pidanus niimoodi võitlema kui seda idapoolsed riigid. Seetõttu on lääs mandunud, sealseid inimesi on aastakümneid petetud, viljastava kapitalismi tingimustes on inimesed pidevalt oma õigusi loovutanud ise sellest aru saamata. Käib pidev lobistamibńe ja lehmakauplemine, kus inimõigused on kõige väiksema tähtsusega, poliitikud ja valitsused mängivad rahva esindamist, samas kui jaotatakse rahva maske kitsa ringi koropratsioonide ja huvigruoide vahel. Selles samas suunas on ka Eesti kiiresti liikunud ja nn demokraatia on muutunud farsiks. Jah Venemaal toimuv on veel halvem, aga Eesti ühsikond on lääne eeskujul mandunud totaalselt ja igal tasandil. Eesti kultuuri ja rahva arengu kõrgaeg oli 60-70ndad ja ka veel 80ndad oli tasemel, pärast seda on toimunud meeletu allakäik - jah kõik on nn vabaks läinud, aga väikese rahva seisukohalt on toimumas katastroof. Enam pole laste iidolid ja eeskujud puhtad Eesti oma autorid, vaid mingi lääne rämps. Pole Eesti filmi, vaid vaadatakse lobjaka moel lääne poole, pole Eesti disaini(60ndad oli praktiliselt iga eluvaldkond kõrge kunstilise tasemega), pole Eesti kõtharhitektuuri(näidake kus), pole Eesti oma tooteid, mida eedtlased palavalt armastaksid. Kummaline kuidas nendel aastatel okupatsiooni tingimustes Eesti ühiskond õitses ja nüüd on sellest järel vaid riismed(eesti asjast). Isegi marju Lauristin ise on käinud alla, kuna ei näe suuremat pilti, vaid on nõus päevapoliitiliste punktide nimel oma põhimõtted maha müüma...
alemann
2. juuni 2022 18:00
Sõda Ukrainas ei ole meie sõda. https://www.youtube.com/watch?v=uWl-FPMn16Y Hans-Georg Maaßen: Der Krieg in der Ukraine ist nicht unser Krieg.
2.- 4. juuni
2. juuni 2022 16:40
Mõned on hoopis Washingtonis Bilderbergide kokkutulekul. https://www.verkkouutiset.fi/a/sanna-marin-bilderberg-kokoukseen/#2381aa49