"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
vaimne tervis Alaealiste enesetappude arvu poolest on Eesti maailma tipus, peamine mure on ka enesevigastamine noorukite seas (0)
03. juuni 2022

“Viimase kahe aasta jooksul on laste vaimne heaolu saanud nii Eestis kui kogu Euroopas kõvasti kannatada,” ütles Suurbritannia pediaater Brian Jacobs Balti lastearstide 5. kongressil. “Peamine mure on praegu enesevigastamine noorukite seas. Sellekohane statistika on väga hirmutav, eriti tüdrukute ja noorte naiste seas.”

Juba 1970. aastast on laste vaimne tervis tugeva surve all. Suurbritannia pediaater Brian Jacobsi sõnul näitavad 70. aasta uuringud, et 10–12-aastastest lastest 7 protsenti ja 14–15-aastastest lastest 21 protsenti kannatasid psühhiaatrilise häire all, mis kahjustas nende igapäevast toimetulekut. Edasised uuringuseeria andmed näitavad psüühikahäirete esinemissageduse mõningast suurenemist aja jooksul 5–19-aastaste hulgas. Näiteks 1999. aastal 9,7 protsenti, 2004. aastal 10,1 protsenti ja 2017. aastal tõusis häirete esinemissagedus11,2 protsendini.

Kui 2020. aastal algas Covid-19 pandeemia, läks asi Jacobsi sõnul ainult hullemaks. “Suurenesid emotsionaalsed häired 5-15-aastaste seas ja iga viiekümnes 5-19-aastane noor võttis psühhotroopseiv ravimeid,“ lisas ta.

Vaimse tervise halvenemise ohumärgid võivad olla mittespetsiifilised, aga peamiseks tunnuseks on spetsialistide sõnul lapse või noore käitumise muutumine. “See võib näiteks väljenduda harjumuspärase aktiivsuse vähenemises või muutub laps ebatavaliselt aktiivseks,” rääkis lastepsühhiaater Piret Visnapuu-Bernadt. “Viieaastased jõuavad meie juurde tavaliselt murega, et nad käituvad halvasti, kõne ei arene või on neil aktiivsus tähelepanuhäire. Muidugi ei saa mööda vaadata ka ärevusest, meeleolu häiretest, suitsiidist ja enesevigastamise probleemidest.”

Enamikel juhtudel laste aktiivsus väheneb: ollakse väsinud, pahased, suheldakse vähem sõpradega ja panustatakse napilt varem meelepärastesse tegevustesse. “See kuidas lapsed ise enda tervist hindavad on Eestis võrdlemisi kehv, väga paljude teiste Euroopa riikide kõrval,” nentis Jacobs.

Mis kaitseb lapse vaimset tervist?

• Suhe sooja ja kättesaadav hooldajaga (vanemaga) on kõige olulisem tegur
• Vanemate võime kogemustest õppida, nende võime muutuda, vanemate sotsiaalne võrgustik
• Lapse võime küsida teistelt toetust ja vastukaja oma positiivse käitumisega, näiteks naeratusega
• Lapse temperament ja head vaimsed võimed
• Arenguhäirete, psüühikahäirete varajane avastamine
• Imikute ja nende vajadustega arvestamine ühiskonna kõikidel tasanditel, lapse esikohale seadmine sotsiaalkindlustusteenuste ja tervishoiu korraldamisega, hariduse kättesaadavus kõigile lastele

Distantsõppe aasta tõi Eesti noorte hulgas 22 enesetappu 100 000 elaniku kohta. “Lastehaiglas kohtame tihti lapsi ja noorukeid, kes tulevad enesevigastustega või alkoholijoobes,” selgitas Balti lastearstide 5. kongressi president ja Tallinna Lastehaigla lastearst Ülle Einberg. “Selle taga on üsna sageli just vaimse tervise probleemid.”

Laste vaimse tervise probleemidega tegelemine on Einbergi sõnul pikk protsess. “Meil on aasta jooksul tulnud ka korduvalt patsiente korduvate suitsiidi probleemidega,” märkis ta. “Lastearstidel ja lastepsühhiaatritel on omavaheline koostöö hea. Saame konsulteerida, keda lastest on vaja kõige kiiremini suunata statsionaarsele ravile abi saamiseks. Kahjuks on olnud ka selliseid patsiente, keda ei ole võimalik isegi koju kirjutada.”

Rõhku tuleb panna eneseabi toetamisele

Einbergi sõnul olid 20 või 30 aastat tagasi laste enesetapud väga haruldased. “Tänapäeval on uskumatu, et heaolu ühiskonnas peame sellega kokku puutuma,” rääkis ta. “Selle taga võivad olla sügav depressioon, tõsisem psüühiline diagnoos või mõned muud käitumishäired.”

Visnapuu-Bernadti sõnul olid vastuvõtu ajad juba enne kriise täis. “Sellepärast ongi oluline panna rõhku eneseabi toetamisse,” arvas ta. “See on mõnikord isegi tähtsam töö kui kedagi vastu võtta. Siinjuures on oluline märkida, et mõlemat on küll vaja, aga tuleb leida viis, kuidas saame enda teadmisi pakkuda nii, et inimestel ei ole vaja meie juurde tulla, vaid saavad end vajadusel ka ise abistada.”

Jacobs lisas, et investeerida tuleks õpetajate vaimse tervise kasvatusse. “Selleks, et õpetajad saaksid paremini aru, mida saaksid nemad omalt poolt teha ja kuidas oma ülesannetega õpetajana hakkama saada,” rääkis ta. “Tegelikult parandaks see ka laste eksamitulemusi, sest neil on enda mõtetes palju parem õppida – nende heaolu on kontrolli all. Me saame hakata juba täna mõtlema, kuidas ühiskonna kasvava koormaga toime tulla.“

Kriisiabi vajaksid sealjuures ka vanemad. „Mida rahulikumalt ja kindlamalt tunneb end lapsevanem, seda kindlamalt tunneb end ka laps,“ rääkis Visnapuu-Bernadt. „Väikeseid lapsi aitamegi nende vanemate kaudu. Ehk esmalt peame informeerima ja nii-öelda ravima vanemat ja siis last.“

Vaimse tervise toetamine algab juba enne lapse sündi

Kognitiiv-käitumisteraapia baseerub ideel, et meie mõtted, tunded ja käitumised on omavahel seotud ning üht neist mõjutades saame tekitada muutust teises. „Kognitiiv-käitumisteraapia meetodite hulgas on enim teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapiameetodeid ja seda ka kõige sagedasemate psüühikahäirete nagu depressioon ja ärevushäired raviks,“ selgitas lastepsühholoog Katrin Pruulmann. „Laste vaimse tervise probleemidega tegelemiseks on vajalik koostöö võimalikult paljude lapsega kokku puutuvate täiskasvanute vahel.“

Laste ja nende vanemate omavahelised suhted on laste jaoks olulised. „Paraku kinnitavad uuringud, et lapsevanemlike oskuste tase on üsna kesine. „Vanemad ei teadvusta endale, et nende omavaheliste suhete kvaliteet ning oskus olla õnnelik on laste vaimse tervise seisukohalt üks peamisi edutegureid,“ lisas Pruulmann.

„Rasedusaegne stress või sünnijärgsed negatiivsed kogemused mõjutavad oluliselt lapse neuroloogilist arengut,“ selgitas Jacobs. „Seetõttu on pandeemia suurendanud stressi emade seas ning seda on tegemas ka hetkel toimuv Ukraina sõda.“

Sarnaselt teiste ühiskonnarühmadega on ka lapseootel ja äsja emaks saanud naiste stress seotud sotsiaalse isolatsiooni, majanduslike murede, leina, hirmuga Covid-19 või Ukraina sõja ees. „Stressi võib ka põhjustada üksinda ämmaemanda külastamine või sünnitama minek, kuid ka pärast sünnitust üksi jäämine.“

Laste vaimset tervist toetab positiivsele keskendumine

Nooremas koolieas laste hinnangul on pandeemia ajal nende elu mõjutanud kõige enam kaugõpe, sõprade mittenägemine ja õues mängimise keeld. Sotsiaalse elu häiritus võib selles eas kaasa tuua depressiooni sümptomeid, süü- ja vihatunnet, klammerdumist ning tähelepanu otsimist.

Kool ja huvitegevuses osalemine loovad lapse elus kindla päevakava ja rütmi, mis on eriti oluline nende laste jaoks, kellel esineb vaimse tervise probleeme. „Kindlasti mida inimsõbralikum on maailm ja inimesed meie ümber, siis ka see vähendab pinget ja stressi,“ lisas Visnapuu-Bernadt. „Mina ootan inimestelt head, ei pea kurjutama ja tekitama nii suurtes kui ka väikestes käitumishäireid.“

Vaimse tervise aluse loomine:

• Vaimse tervise suurendamine läbi tervikliku vaimse tervise poliitika
• Vaimselt tervete kogukondade loomine
• Füüsilise keskkonda arendamine
• Vaba aja veetmise võimaluste loomine
• Vaimselt tervete koolide arengu soodustamine
• Vaimselt terve tööelu edendamine
• Eakate seas vaimse tervise suurendamine

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.