"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Keskkonnaamet: tiibu treenivad linnupojad inimese abi ei vaja (0)
03. juuni 2022
Pesast välja kukkunud rasvatihase poeg. Foto: Scanpix

„Suve alguses on tavapärane, et looduses, aga ka linnatänavail liigub näiteks pruunikashalle kajakapoegi, partide pesakondi või rästaid. Kui veel lennuvõimetud linnupojad treenivad oma tiibu, siis inimese sekkumist nad enamasti ei vaja – vanemad hoiavad neil eemalt silma peal ning käivad aeg-ajalt toitmas,“ ütles keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna peaspetsialist Jan Siimson.

Kevadel ja suvel võib igaüks meist kohtuda sirguvate linnupoegadega. Paljude linnuliikide pojad väljuvad pesast enne lennuvõimeliseks saamist. Vanemad hoiavad poegadel eemalt silma peal, inimese abi linnupojad ei vaja, vahendab BNS.

Üks erand on piiritajad, kes pole ise võimelised maapinnalt lendu tõusma. Praegusel ajal võibki mõnel juhul maapinnale sattuda täiskasvanud ja lennuvõimeline piiritaja, kelle seljal paiknevad tiivad on sabast pikemad. „Maast leitud piiritajat saab inimene aidata – õõtsutage lindu kerge liigutusega oma käel, kuni ta ise ära lendab. Piiritaja väristab end ja ajab suled puhevile selleks, et tiibadesse verd pumbata – niimoodi seab ta end lennuvalmis,“ kirjeldas keskkonnaameti peaspetsialist Jan Siimson. 

Kui linnupojal sulgi seljas ei ole või sulgede vahelt paistab selgelt paljast nahka, peaks linnupoeg olema veel pesas. „Sellisel juhul võib pesast välja kukkunud poja tõsta tagasi pessa või panna kõrgemale varjulisse kohta toibuma. Kui linnuvanem pole ise poega hüljanud, hoolitseb ta poja eest edasi. Küll aga ei tohi inimene linnupoega loodusest minema viia,“ toonitas Siimson. 

Linnupoegade ja teiste loomalaste iseseisvumise periood on neile tundlik ja proovikivide rohke aeg. Iga loomapoeg, kes siia ilma sünnib, täiskasvanuks ei saagi. „Looduslik valik on looduse loomulik osa, millesse inimesel sekkuda ei tasu. Ühe õnnetus on teise õnn – mõnest väetimast või haigest loomast võib saada teise jaoks elupäästev kõhutäis. See on vajalik loodusliku mitmekesisuse säilimiseks,“ sõnas Siimson.

Selgelt vigastatud või kuhugi kinni jäänud ehk hätta sattunud metsloomast saab teatada riigiinfo telefonile 1247. Seejärel otsustavad spetsialistid, kuidas on õige edasi tegutseda.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.