"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
heeroldi jutud Vaata, milline näeb välja 600 aastat vana kaubalaev, mis peidab endas põnevaid leide (0)
03. juuni 2022

Heeroldi jutud viivad meid seekord Lootsi tänavale, kus sel kevadel tuli arheoloogiliste väljakaevamiste käigus välja üks erakordselt haruldane leid. „Ligi 25 meetri pikkune keskaegse kaubalaeva vrakk, mis peidab endas arvukalt erinevaid lugusid ning avastusi,“ ütles Jüri Kuuskemaa.

Heerold on oma juttudega jõudnud Tallinna kõige intrigeerivama augu juurde, kus käivad juba poolteist kuud arheoloogilised kaevamised. „Oleme Lootsi tänaval, kus kolme ja poole meetri sügavusel maapinnast on hakanud välja tulema suur laev,“ sõnas Kuuskemaa. „See uppus millalgi 600 aastat tagasi. Selle laevatüübi nimi on koge, mis on seni avastatutest suurim. Kuigi kogesid on lääne linnade muuseumides mitmeid, ühte võib näha ka Paksus Margareetas, on selle kogega seoses väga huvitavaid leide.“

Alates aprillist Mihkel Tammeti juhtimisel toimunud arheoloogilised kaevamised on päevavalgele toonud ligi 25 meetri pikkuse laevavraki. Dendroloogiliste uuringute kohaselt on selle ehitamiseks kasutatud tammepuit pärit Poola aladelt ning laevaks kokku ehitatud 1400. aasta paiku.

Laevast on arvukalt esile tulnud esemeleide, millest kõige arvukam on kaitseotstarbeline relvastus – oda- ja ambude nooleotsad. Viimased on niiskes liivas säilinud koos puidust noolevartega, mis on Eesti oludes ainulaadne. Avastatud on ka tekstiili, nahka ja keraamikat. On hästi säilinud tööriistu, mida laeva parandamisel vaja läks. Eriti haruldaseks leiuks on laeva kompass, mida võib pidada vanimaks Euroopas.

„Sageli rõõmustab arheolooge ka keraamiline leid,“ sõnas Tammet. „Siin on meil näha peaaegu tervena kokkupandav Madalmaade kraapen.“

Kuuskemaa selgitas, et kraapen on kolmejalgne keedupott, mis võis olla kas savist, pronksist, rauast või malmist. „Neid nõusid kasutati raudpliitide eelsel ajastul kuni põhjasõjani,“ lausus ta.

Laeva tagumine pool on kaetud presendiga. „Kui vana tammepuu tuleb pinnasest välja ja päike hakkab teda soojendama, võib see laguneda lausa tolmuks,“ selgitas Kuuskemaa. „Seetõttu on vaja seda pidevalt kasta ja leotada ka eri konservandiga, et ta hästi säiliks.“

Üllatav on kaubalaeva juures tema suurus. „Siit põhjast on leitud ka telliskilde, mis viitab sellele, et kunagi on sellega telliseid veetud,“ lausus Kuuskemaa. „Kaubalaeva suurus, mida ta kanda suutis, võis olla kuni 100 tonni.“

Lisaks oli Kuuskemaa sõnul laev ka militaarselt hästi kaitstud. „Reelingu ühes lauas on laskeava ammuküttidele,“ näitas Kuuskemaa. „Mis on eriti haruldane, et siit tuli välja ka kimpude kaupa ammunooli, mille varred olid säilinud. Sellist asja ei ole arheoloogilistel kaevamistel veel juhtunud. Mõnes mõttes võiks seda pidada ka sõjalaevaks, relvastatud võimsaks kaubalaevaks.“

Vastu on võetud otsus laev üles tõsta ja toimetada Lennusadama laevahalli, et see konserveerida ja eksponeerida. „Konserveerimine võtab üle poole aasta aega,“ lisas Kuuskemaa. „Lootus on seda kui eksponaati näha alles järgmise aasta sügisest alates.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.