"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Vabatahtlikud päästsid tänavu ligi 21 300 kahepaikset (0)
03. juuni 2022
Foto: Scanpix

“Igal kevadel täidab mind suur tänutunne. Sel aastal sai tehtud üle 450 tunni vabatahtlikku tööd meie kahepaiksete püsima jäämise nimel Eestimaa erinevais paigus. Ei heiduta konnasõpru kehv suusailm ega hilised töötunnid. Hiigelsuur aitäh kõigile vabatahtlikele,” ütles algatuse “Konnad teel(t)” kampaaniajuht Henry Timusk. 

11. korda toimunud kampaania “Konnad teel(t)” raames viidi ligi kahe kuu jooksul läbi konnadele eluohtlikes teelõikudes nende abistamise aktsioone 22 kohas üle Eesti. Vabatahtlikud käisid sel aastal väljas enam kordi, seda peamiselt heitliku ja külma kevade tõttu, mis konnade rände pikemale perioodile venitas. Vabatahtlikud päästsid maanteedelt sel kevadel 21 267 pulmarändel kahepaikset.

Kahepaiksete massilisem rändeperiood kestis alates esimestest soojematest öödest aprilli algusest mai esimese pooleni. Kõige tihedam konnade ränne ja päästmine toimus Põltsamaal, kus vabatahtlike abiga päästeti sõiduteel hukkumisest 5827 kahepaikset. Järgnesid Lääne-virumaa Porkuni 4966, Sillamäe 2145 ja  Astangu tee Tallinnas 2021 ja Nelijärve 1486 päästetud konnaga. Kokku päästeti 18 937 harilikku kärnkonna, 1778 rohukonna, 402 rabakonna, 146 tähnikvesilikku, 4 veekonna. Sarnased olid tulemused ka möödunud aastal. 

Lisaks konnapäästeaktsioonidele tegi Eestimaa Looduse Fond ettepanekud suuremates kahepaiksete rändekoridorides olevate teelõikude lühiajaliseks sulgemiseks. See on kõige efektiivsem viis kahepaikseid rändeteel kaitsta. Tänu omavalitsuste vastutulelikkusele suletigi ajutiselt teelõigud Tartus Ihaste teel, Tallinnas Astangu tänaval. 

Kahepaikseid saavad nüüd kevad-suvel abistada ka kõik aiapidajad, kes keskkonnamürkidele väga tundlikke kahepaikseid säästavad. “Aeda mürke vähem, varjumiseks ja jahipidamiseks jätta mõned lapid aias niitmata, veesilmadesse ja aukudesse, kust kahepaikne ise välja ei saa, panna abiks näiteks mõni latt,” annab Timusk nõu. “Ega sellised üleüldist liigirikkust toetavad aiapidamisviisid pole keerulised, kuid meie krooksuvatele kaasamaalastele igati abiks,” lisas ta. 

Algatuse “Konnad teelt(t)” eesmärk on päästa maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning suurendada inimeste teadlikkust Eesti kahepaiksetest, nende eluviisidest ja olulisusest meie ökosüsteemis. Kahepaiksete elude päästmisel on abiks nii konnapäästeaktsioonid kui ka tähelepanelikum liiklemine kriitilistes teelõikudes. Pikemas plaanis on aga tarvis rajada nendesse teelõikudesse hästi planeeritud konnatunnelid. 11 aastaga on vabatahtlike abiga säästetud ligi 176 000 kahepaikse elu. Arvestades, et sigimisküpseteks saavate kahepaiksete hulk on vaid paar protsenti, on see märkimisväärne tulemus. 

Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.