"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Statistikablogi Elutähtsad protsessid on Maal kriitilises seisus (0)
05. juuni 2022
Scanpix

Kuna pühapäeval tähistatava üleilmse keskkonnapäeva teema on “#OnlyOneEarth”, juhib statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras tähelepanu sellele, et inimese jaoks elutähtsaid süsteemid on planeedil juba punasesse tsooni langenud.

“Looduslikud ökosüsteemid on nagu eluvõrk planeedil Maa, seoste kaudu oleme ühenduses pea kõige elavaga. Ökosüsteem on näiteks ka mullateras. Looduslikel protsessidel on aga piirid, milles need saavad toimuda,” kirjutab Oras statistikaameti blogis. “Ressursikasutuse ja looduse puhverdus- ja taluvusvõime piiridest räägitakse juba üle 50 aasta. Kliimamuutused, vee ja pinnase saastumine ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on nüüd aga tõendid selle kohta, et protsessid, mis hoiavad ülal inimese jaoks elutähtsaid protsesse Maal, on punases tsoonis.”

Orase sõnul on märgata, et kuigi saastamine mitmetes valdkondades on vähenevas trendis, lisandub loodusesse siiski igal aastal eelneva perioodiga võrreldes ligikaudu samas suurusjärgus saasteainete koguseid. Nii tekkis Eestis 2020. aastal ligikaudu 17 miljonit tonni jäätmeid, 13 miljonit tonni kliimamuutustega seonduvaid gaase, põllumajandusmaa hektari kohta kasutati 42 kilo lämmastik- ja 5 kilo fosforväetisi, kui loetleda levinumaid näitajaid.

Rohepöörde üheks eelduseks olev tehnoloogiasiire vajab sisendiks järjest enam uut toorainet. Nii sisenebki igal aastal Eesti majandusse ligi 40 miljonit tonni mitmesuguseid materjale.

“See, kui palju me raatsime kulutada keskkonnakaitsele, peegeldab suures osas keskkonnast hoolimise määra. Kui EL-is keskmiselt kulutati keskkonnakaitsele viimaste võrdlusandmete alusel 1,9 protsenti SKP-st, siis Eestis panustasime keskmisest rohkem, 2,2 protsenti,” refereeris Oras statistikat.

Eesti on EL-is selle näitaja poolest kuuendal kohal Austria, Belgia, Tšehhi, Hollandi ja Horvaatia järel. Keskkonnakaitsekulutused, mis hõlmavad nii jooksevkulutusi kui ka investeeringuid, ulatusid 2019. aastal 615 miljoni euroni. Absoluutväärtustes on kulutused keskkonnakaitseks viimastel aastatel küll kasvanud, aga nende osatähtsus SKP-s on siiski vähenenud: 2,6 protsenti 2014. aastal versus 2,2 protsenti 2019. aastal. Kui aga võrrelda teiste valdkondadega, siis ületasid keskkonnakaitsekulutused nii riigikaitsekulutuste kui ka teadus- ja arendustegevuse kulutuste mahu.

“Kas selline tasakaal säilib, et panustame keskkonnakaitsele enam, sõltub võibolla ka sellest, kas võitlus geopoliitiliste piiride üle muutub teravamaks kui pingutused ökoloogilistes piirides püsimise nimel,” kirjutab Oras. “Kui ökoloogiliste piiride ja ressursside lõplikkuse tõdemine võib panna aluse ressursside järjest ulatuslikumale kasutuselevõtule, siis teine variant on ökosüsteemide säästlikum ja jätkusuutlikum kasutamine.” 

Maailma keskkonnapäeva tähistatakse ligi pool sajandit juba igal aastal 5. juunil. Maa kui ühtne terviklik ökosüsteem ongi selle aasta keskkonnapäeva üheks juhtmõtteks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.