"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Arenguseire Võrdne ligipääs kõrgharidusele väheneb (0)
05. juuni 2022
Pealinn

Kõrgharidusele juurdepääsu parandamiseks peaksid õppelaenu tingimused olema praegusest soodsamad ja vajaduspõhised õppetoetused pidama sammu elukalliduse kasvuga, et katta vähemkindlustatud üliõpilaste elamiskulu õpingute ajal, selgub arenguseire keskuse raportist pealkirjaga „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“.

„Tasuta õppimise võimalus ei taga kõrgharidusele võrdset ligipääsu, kui üliõpilane ei suuda katta täiskoormusega õppimisega kaasnevaid elamiskulusid. Kui üliõpilane läheb selleks tööle, tekib mahajäämus ja ta ei jõua nominaalajaga lõpetada, lisandub elamiskuludele ka arve õppetöö eest,“ ütles arenguseire keskuse ekspert Uku Varblane. „Seega kõrghariduse rahastusdebatt ei saa keskenduda üksnes ülikoolide rahastamise parandamisele. Korraga tuleb vaadata ka vajaduspõhiseid õppetoetusi ja -laene, mis aitaksid tagada ühiskonnas võrdset juurdepääsu kõrgharidusele.“

Viimase, 2021. aastal valminud Eurostudenti uuringu andmetel ulatuvad mittetöötava üliõpilase elamiskulud keskmiselt 576 euroni kuus.

„Vähemkindlustatud peredest pärit tudengitele elamiskulude katmiseks mõeldud vajaduspõhise õppetoetuse suurus jääb samal ajal Eestis vahemikku 75 kuni 220 eurot kuus ja seda saab vaid 24 protsenti üliõpilastest,“ rääkis Varblane. „Toetust saavad taotleda vaid eestikeelsel õppekaval täismahus õppekava täitvad tudengid.“

Varblase sõnul on vajaduspõhised ja elamiskulude katmiseks mõeldud õppetoetused püsinud muutumatuna juba kaheksa aastat.

„Toetuste ostujõud on sama ajaga kahanenud enam kui 23 protsenti,“ lisas ta. „See tähendab, et juurdepääs kõrgharidusele on selle aja jooksul veelgi vähenenud.“

Varblane rõhutas, et kehtiva õppetoetuste süsteemi puhul sõltub õppetoetuse suurus üliõpilase vanemate sissetulekust, sest tudeng loetakse kuni 24. eluaasta lõpuni oma vanemate leibkonda – kui tudengil pole abikaasat või last. „Kui siduda üliõpilased perest lahti ehk käsitleda neid omaette leibkondadena, oleks vajaduspõhist õppetoetust õigus saada ligi kahel kolmandikul kuni 24-aastastest üliõpilastest.“

Varblase sõnul pole elamiskulude katmise lahenduseks seni olnud ka õppelaen, mille tingimused on Eestis ebasoodsad.

„2500 euro suurune laenusumma on väike ja 5%-ni ulatuv laenuintress kõrge,“ märkis ta. „Õppelaen peaks võimaldama katta elamiskulud ja intress olema ligilähedane sellele, millega riik saab ise laenu. Teatud leevendust toob sügisest jõustuv seadusemuudatus, millega laenuintress langeb 3 protsendini, millele lisandub kuue kuu Euribor, kuid eelöeldu valguses jääb see muudatus ebapiisavaks.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.