"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
tallinna panoraam Anne Velt: Esimesed vanalinna päevad jätsid mulle koheselt mulje, muinasjutt tuli minu südamesse ja sinna ta jäi (0)
06. juuni 2022

“Minu jaoks on kõige erilisemad vanalinna päevad kindlasti esimesed, millega kokkupuude oli. Need ikka jätsid  mulle kohe mulje.  See atmosfäär,  see õhustik,  muinasjutt tuli minu südamesse ja sinna ta jäi. Mina olen kogu oma elu sidunud vanalinnaga ja  lahti ma sellest tõenäoliselt ei saa, see on väga hinge külge kasvanud,” rääkis vanalinna päevade pikaaegne korraldaja Anne Velt saates „Tallinna panoraam“.

Tallinna vanalinna päevade juubelifestival algas reedel raekoja platsil Lexsoul Dancemaschine ja Tallinna Politseiorkestri  kontserdiga.

“Lõpuks saab välja, lõpuks näeb inimesi, see on ülioluline ja selle inimeste hulga järgi on juba näha, et siin on tõenäoliselt koos nii turistid kui kohalikud. Kuidas sa saad eestlase kodust välja?  Sa pead midagi korraldama väljas,” rõõmustas vanalinna päevi väisanud Kete.

“Minul tekkib nostalgia ja  sellepärast ma arvan, et ma olen käinud vist päris esimestel kunagi väga ammu. Alati on tore, alati on peredele ja lastele midagi,” leidis Mare.

“Tallinnas ega Eestis ei ole ühtegi kohta, kus ajaloo kontsentratsioon oleks suurem kui siin vanalinnas. Aga muidugi, vanalinn ei ole ainult ajalugu, see on ka tänane päev. Ja me muidugi loodame, et melu tuleb siia tagasi, ” rääkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Üritused nii suurtele kui väikestele

Kolme päeva jooksul toimus üle vanalinna 400 erinevat üritust. Kavast võis leida  teatrit, tantsu, tsirkust, kunsti, muusikat ja luulet, mida sai jälgida kõikjal üle vanalinna. Võib öelda, et vanalinnast sai üle pika aja taas kohalike inimeste kohtumispaik.

“Ma arvan, et see on sajandi pidu,” ütles Tallinna Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.

Juba aastaid on Tallinna vanalinna päevade lahutamatuks osaks olnud pärimusküla, kus jagub põnevaid tegevusi nii suurtele kui väikestele. Pärimusküla korraldaja Monika Tomingas lausus, et tema jaoks on vanalinna päevad hästi tore üritus, kus on võimalik väga palju erinevaid asju nautida. “Meil on siin siis tegemist pärimuskülaga, kus on  võimalik nautida erinevate Eesti käsitöömeistrite käsitööd, ise osaleda töötubades. See on meil tõesti kolmas aasta juba ja väga tore, et meid siit ka juba leitakse üles. Tornide väljak jääb  natukene nurga taha, aga samas on just tore, et siin saab roheluses olla ja sobitume siia väga toredasti,” lisas Tomingas.

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu liige Lembe Maria Sihvre jaoks oli see aga esimene kord vanalinna päevadel oma käsitööga kohal olla. “Kogu aeg on olnud konkureerivad üritused, aga väga vahva, et õnnestus sellel aastal tulla.  Siin on töötuba, kus saab teha toredat pidupäeva tutti või siis tikkida rõõmu pallikest. Selliseid punutud  paelasid on kantud traditsiooniliselt ikkagi pidupäeval ja mis saaks olla suurem pidu kui vanalinna päevad,” leidis Sihvre.

Näitused ja tunnustamine

Spetsiaalselt vanalinna päevade jaoks olid üles seatud mitmed näitused, näiteks Pika jala müüri juures sai  imetleda Kertu Kruusla fotonäitust “Valgusseerijad”. Näitus tuletab meile kõigile meelde, et me vaataks enda sisse ja näeks valgust, mida me ise kanname. Valgusseeriad annavad sümboolselt edasi paljale silmale nähtamatut – seda, mis meiega energeetiliselt toimub.

Reedel tähistati ka Raekojas vanalinna päevade algust ning tunnustati  tähtsündmuse väärikaid  korraldajaid. Tiina Mägi, kellel oli au korraldada 1982 aastal esimesi vanalinna päevi ütleb, et ürituse eesmärk on alati olnud suurendada inimeste huvi meie kauni vanalinna vastu.

“Mitte ainult kasutada seda kohta olemiseks vaid mõtlemiseks ja  loomiseks, sest et ei ole paremat loomispinda, kui see on meie ajalugu, meie linn. Meie linna väärikus mitte ainult ehituses, vaid ka sisus. Ja Vanalinna Päevade üheks selliseks  põhiliseks mõtteks, kui me nendega hakkasime tegelema, oligi see, et me seda ei unustaks, et me seda meenutaks. Et me seda tutvustaks, et see looks,” rääkis Mägi.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.