"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Esimesel seaduslikul gafitiseinal saab igaüks oma oskusi näidata (0)
06. juuni 2022
Tallinna linnameedia

Pärnu maantee viadukti all saavad tänavakunstnikud nüüd grafitit maalida ilma politseid kartmata. See peaks vähendama ka sodimiste hulka lubamatutes kohtades.

Pärnu maantee viadukti ehk nn Hendriksoni küüru üks betoonseintest muutus Tallinna legaalseks grafitiseinaks. Seinale maalis kohe avamisel ka 14 aastat Berliinis elanud eestlasest tänavakunstnik Anton. “Maalin siia suure töö, mis mängib grafiti ajalooga,” ütles ta. “See on veidi minu enda emotsionaalne lähenemine grafitile, kuna ma olen sellega pikalt tegelenud.”

Antoni sõnul on ta tänavakunsti viljelenud juba 1996. aastast saati, seega siis ligi 27 aastat. “Ma arvan, et selline legaalne sein on väga hea,” märkis ta. “Sest kui meie alustasime, siis legaalsete grafitiürituste kaudu sai seda asja vabamalt teha, palju õppida ja niiviisi kriminaalsetest tegudest hoiduda.”

Kiire ja salajane töö

Tallinna noorsootöötaja Aleksei Jefimov tõdes, et Suurbritannias ja Saksamaal on tänu seaduslikele grafitiseintele linnapildis ka sodimine veidi vähenenud. “See muidugi ei lahenda kogu probleemi ja ei tähenda, et kui me avame legaalse seina, kaovad kõik ülejäänud illegaalsed grafitid ära,” nentis ta. “Lihtsalt inimesed, kellel on soov päevavalgel ja endale sobivas tempos joonistada, eelistavad minna sinna.”

Lisaks eelnevale on Jefimovi sõnul käimas koostöö kohalike tänavakunstnike ja värvipoodidega. “Poodide personal teab, kus need kohad on,” ütles ta. “Kui poes nähakse, et klient ostab grafiti joonistamiseks värvi, siis nad ise suunavad ta sinna legaalse seina juurde.”

Tõelise tänavakunsti ja labase sodimise vahe seisneb Antoni kinnitusel eelkõige meisterlikkuses. “Kunstiõpikutes grafitit väga ei ole, aga loovuse mõttes on see hästi vaba ja ta läheb täiesti kunsti alla.”

Sarnaseid legaalseid seinu võiks Antoni hinnangul linnas veelgi olla. “Vahepeal jäi kogu see grafitiga tegelemine vaiksemaks siin,” ütles ta. “Tegelikult tahaks neid metsikuid üheksakümnendaid tagasi, et oleks hästi palju sellega tegelevaid inimesi ja et meie grafitikunsti tase veidi tõuseks.”

Tänavakunsti puhul saab Antoni sõnul rääkida vähemalt viiest-kuuest eri suunast. “See vandaalitsemine on täiesti eraldi asi,” tõdes ta. “Siis on veel igasugused kritseldused ja vetsugrafiti. Olemas on ka selline dekoreeriv suund, kus teost tehakse rohkem kliendi soovi järgi.”

Teistest kunstiliikidest, nagu näiteks maalikunst, eristub tänavakunst Antoni sõnul eelkõige selle poolest, et seda tehakse tihtilugu salaja. “See, et tema juured on ikkagi salaja tegemises, annab suhteliselt suured piirid ette,” rääkis ta. “Seal on aja küsimus hästi suur. Kui sa istud ateljees ja maalid maali, siis sul on aega maa ja ilm – võid selle maali ära panna ja poole aasta pärast jälle natuke nokitseda.”

Grafiti on hästi fotopõhine kunstiliik

Grafitiga on aga teised lood – selle peab tegema võimalikult kiirelt ära ja tavaliselt maalib keegi teine töö varsti oma teosega üle. “Endale tuleb selgeks teha, kui palju on tegemiseks aega, et asi ikka valmis saaks ja sellest foto kätte,” rõhutas Anton. “Grafiti on hästi fotopõhine kunstiliik. Jäädvustused liiguvad huviliste seas ringi nagu päris kunstis, kus asju kogutakse ja müüakse.”

Keegi teine maalib peagi üle

Jefimov rõhutas, et kõnealuse seina puhul on tegemist elava asjaga, mille ilme pidevalt muutub. “Kui keegi ostab värvid, läheb joonistab sinna seinale midagi ning laeb selle oma Instagrami, siis järgmisel päeval võib selle koha peal olla juba kellegi teise töö,” selgitas ta. “Ja keegi ei muretse selle pärast, see on tavaline legaalse seina elu. Linn selle seina toimimisse hiljem enam absoluutselt ei sekku.”

Teekonnal teose ideest lõpptulemuseni on Antoni sõnul mitu faasi. “Tähtis on leida oma teosele koht, siis järgmine asi on muidugi idee,” ütles ta.

“Tihti on ka vastupidi, et alguses on hea idee ja siis on vaja sellele koht leida. Edasi tuleb kõvasti kavandada – värvid ja asjad läbi mõelda, kindlasti ka ümbruskonda ja konteksti mõista. Näiteks kui me sõidame kusagil Euroopas maanteel, kus kiirused on suured, ei ole mõtet mingeid keerulisi süžeesid teha. Tehakse selliseid asju, mis kiirelt vilksavad mööda ja annavad mingi mulje inimesele. Idee ja koht peavad moodustama harmoonilise terviku.”

Euroopas sellised seinad popid

Jefimovi sõnul sündis legaalne sein eelnevatest üritusest. Näiteks korraldasid linna mobiilsed noorsootöötajad selliseid üritusi nagu Supergraafika. “Me väga tahtsime kogukonnale näidata, et grafiti ei ole vandalism – see on kunst,” ütles ta. “Aga kuna meie Supergraafika festivalid toimusid spordiparkides, siis oli kõik tsenseeritud ja koordineeritud.”

Tänavakunstnikud saavad seal realiseerida oma ideid ja keegi ei kontrolli neid.

Poolteist aastat tagasi liitus Jefimovi meeskonnaga noorsootöötaja, kellel oli suur kogemus Euroopa elust. “Ta rääkis, et Euroopas on need legaalsed seinad väga popp teema. Tänavakunstnikud saavad seal realiseerida oma ideid ja keegi ei kontrolli neid.” selgitas ta. “Aga kõik järgivad normaalseid väärtusi – mingeid radikaalseid ideid seinale ei panda.”

Seejärel hakkasid nad Jefimovi sõnul kaardistama olukorda Tallinnas. “Rääkisime kohalike tänavakunstnikutega ja otsustasime, et selline paik on väga oluline. Kuna Eestis on ainuke selline koht Laagris, ühes tunnelis. Läksime sinna kohale, rääkisime kohaliku omavalitsuse inimestega, kes seda projekti kureerisid, ja saime aru, et see on väga elav idee, mis vajab realiseerimist.”

Edasi läksid noorsootöötajad jutuga linnaosavalitsustesse. “Rääkisime, et noortel on suur vajadus koha järele, kus nad saaksid oma hobiga tegeleda ilma, et peaks kartma, et tuleb politsei ja nabib nad kinni,” selgitas Jefimov. “Kesklinn ja Kristiine olid nõus, aga tingimusel, et meie kaardistame need võimalikud kohad ja kooskõlastame selle noortega ja tänavakunstnikutega, sest lõpuks on see paik ikka neile, mitte meile.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.