“Ohuolukorda tuleb alati adekvaatselt hinnata. Kui ikka kogukas vandaal vastas, ei peaks võitlusse kibelema. Kõne politseile on siin esimene asi. Enamasti on meil kõigil telefon taskus ning ründaja saab ka jäädvustada,” ütles Aeroobikatreener Kaja Tuisk. “Kui aga emale ja lapsele liiga tehakse, nõuaks minu südametunnistus sekkumist.” Hiljuti tõukas üks naine perroonilt alla väikese lapse ema ning lõi inimesi rongis. Küsisime, kas elanikud julgevad minna appi, kui näevad, et kellelegi tehakse tänaval liiga.
“Ohvrile tuleb abikäsi ulatada! Läheksin appi ka siis, kui tuleb endal kahju kannatada. Olen võitluskunstidega tegelenud viisteist aastat ja seepärast ohuolukordades siiani hakkama saanud,” kinnitas Tuisk.
“Ettevaatlikkus tähendab ka seda, et igaüks vaatab üle aja ja koha, kus liigub. Mul endal on küll olnud juhus, kus ma poole nelja ajal hommikul kesklinnas kodu poole kõndides ohtlikku olukorda sattusin. Pahalane pidas ilmselt mind ja mu käekotti kergeks saagiks, kuid sportlik eluviis aitas mind. Tegin mehe suunas õige löögi – paremsirge! Mille peale ahne mees vaid kiunatas. Jooksin ründajast nii kaugele, kui sain. Nutma puhkesin alles kodus.”