"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
VÄHE VÕHMA JA OSAVUST Nutipõlvkonna treenimata lapsi ootavad suvel katkised luud ja peahaavad (0)
06. juuni 2022

“Paljusid laste traumasid põhjustavad elektritõukerattad,” nentis lastehaigla traumatoloog-ortopeed Galina Iljinskaja. “Küll kihutatakse koos vanemaga, küll lapsed kahekesi ilma kiivrita ja isegi autode vahel.” Juba suvevaheaja alates pöörduvad lapsed traumapunkti üle saja korra ööpäevas tavalise 50-60 asemel. Palju on käeluumurde ja peahaavu ning enim vajavad abi 7-14-aastased lapsed.

Koolilaste kauaoodatud suvevaheaja algus tähendab lastehaigla traumapunkti personalile pingelist tööaega. “Kogemus näitab, et esimesed vaheajanädalad, kui lapsed saavad koolist vabaks, on paraku alati õnnetusterohked,” ütles lastehaigla traumatoloogiaosakonna juhataja dr Jana Kritt. “On olnud juhuseid, mil traumapunktis on üle saja pöördumise ööpäevas tavalise 50-60 asemel.”

Näiteks nõmmelanna Karin Pajuri 12-aastane poeg Karel Steven vigastas end batuudil saltot teha üritades nii õnnetult, et peab nüüd mitu nädalat lamama. “Saltode tegemises kogenum sõber tegi naabri aias tagurpidi saltot ja minu poiss üritas ka seda teha, kuid kukkus õnnetult pea peale,” rääkis Karin. “Poiss ütles, et käis kõva raksakas, korraks tõmbas tal hinge kinni ja siis ei tundnud ta enam jalgu all ega saanud püsti. Sõbra vanem helistas kohe kiirabisse ja meile abikaasaga. Kiirabi tuli väga ruttu ja tegutsemine oli väga kiire – poisile pandi kohe kaelalahas ja viidi röntgenisse.”

Karin tunnustab Tallinna Kiirabi ja Tallinna Lastehaigla EMO asjatundlikku tegutsemist. “Kui juhtub batuudiõnnetus, nad juba teavad, mida teha, on selleks valmistunud,” tõdes ta. “Õnneks selgus, et Karel Stevenil on ainult mõrad lülisamba teises, kolmandas ja neljandas lülis, ning poiss lasti kodusele ravile. Siiski on laps pikali ja väga midagi teha ei saa – käte liigutamine ja hingamine on väga valus. Eks kahe nädala pärast selgub, kui hästi paranemisprotsess on läinud.”

Hoia lastel silm peal!

Sageli võib kuulda, et kuna nüüd on nutitelefoniajastu, polegi vanematel aega oma lapsi jälgida. Karini sõnul nende peres see ei kehti. “Ka meil kodus on batuut ja me väga jälgime, et seal hüppaks korraga üks või siis kaks ühes kaalus last. Me ei soovi, et tekiks põrutuse oht pisemale lapsele,” lausus ta. “Kui ollakse batuudil mitmekesi, ei ole hüppamine lubatud – lapsed võivad seal istuda, päikese käes pikutada või juttu rääkida. Et batuudi kasutamiseks on seatud reeglid, tuleb neid ka järgida, kaasa arvatud vanusepiirang.”

Karin ei pea batuuti läbini halvaks. “Batuut treenib käsi-jalgu ning füüsilist osavust,” nentis ta. “Seda tuleb osata kasutada ning teada, millised on ohud. Näiteks oli meil kunagi selline batuut, millel olid postid seespool, turvavõrk postide taga ja ka vedrustuse ääred seespool – seda tüüpi batuudid on väga ohtlikud. Nüüd on meil batuut, mille torud ja vedrustus jäävad võrgust väljapoole, nii et ainus koht, mille vastu laps saab põrgata, ongi võrk. Sellise batuudi puhul pole ohtu, et jalg kuhugi kinni jääb, ning põrkumised on pehmed.”

Karini 12-aastasel pojal on suvetraumasid ennegi juhtunud. “Paar aastat tagasi lendas Karel Stevenil rambi peal tõukeratas alt ära ja käsi jäi kukkudes ta enda alla, millega kaasnes mõra pöidlaluus, nii et kips pandi peale,” meenutas ema. “Poiss ütles, et ei taha tõukeratast enam kunagi näha, aga aasta pärast küsis: emme, kas ma sünnipäevaks saaksin tõukeratta?”

Jätkuvalt puutuvad lastehaigla traumatoloogid kokku tavalise jalgrattaga ja tõukerattaga toimunud traumadega, aga palju õnnetusi juhtub lastega ka rulaparkides, rampidel ja batuutidel, kui tehakse saltosid ja muid trikke ning maandutakse valesti – kas seljale või pea ees. “Batuudil ei tohiks alla kuueaastased üldse hüpata,” ütles traumatoloogiaosakonna õde Katrin Viikmaa.

“Teiseks tuleks batuudil hüpata üksi, mitte karjakesi koos, väikesed läbisegi suurtega. Sellisel juhul saab kannatada kõige väiksem, kellele peale kukutakse, ja niiviisi juhtuvad väga rasked traumad, nagu reie- ja sääreluu murrud.” Luumurde, samuti põrutusi saavad lapsed ka näiteks kõrgetelt ronimisredelitelt ja kiikedelt alla kukkudes või hüpates. Viikmaa paneb vanematele südamele lapsi iseäranis batuutidel jälgida.

Liikumine siiski kaalub ohud üle

Karin leiab, et poisid on poisid ja aktiivsetel lastel ikka juhtub vahelõnnetusi. “Olen seda meelt, et pigem olgu lapsed õues ja saagu kogemusi, kui et nad istuksid telefonis, jääksid füüsiliselt kohmakaks ega oskaks olukordadele reageerida,” rõhutas Karin. “Kehalise kasvatuse õpetajad on mures, et lapsed on treenimata, ülekaalulised ja vormi õieti polegi, sest enam ei liiguta õues ja elu käib veebis.”

Me võime ju rääkida ja näidata, aga oma kogemus on laste kõige suurem õpetaja.

Pajurite peres puhutakse kevade saabudes jalgratastelt kohe tolm maha. “Mina arvan, et kogemused õpetavad ja lapsed pigem katsetagu eri asju, kui et suurest peast pole mõistust ega oska millegagi arvestada,” rääkis Karin. “Näiteks saab laps pinnu sõrme ega teagi, mida sellega peale hakata!” Karini meelest on kurb, et lapsi tahetakse mullikiles kasvatada. “Elus tuleb hakkama saada, kui vanemad enam kõrval ei seisa ja näpuga ei näita,” mainis naine. “Me võime ju rääkida ja näidata, aga oma kogemus on laste kõige suurem õpetaja.”

Suviste traumade raames diagnoositakse lastel sagedamini käeluumurde ning peahaavu. Enam vajavad abi just kooliealised, 7-14-aastased lapsed, kes moodustavad 59% kõigist traumapunkti pöördujatest. “Juba eelmisel aastal nägime lastel ja noorematel täiskasvanutel palju traumasid elektritõukerataste pärast,” nentis Tallinna lastehaigla traumatoloog-ortopeed Galina Iljinskaja. “Küll kihutatakse koos vanemaga, küll lapsed kahekesi ilma kiivrita. Seejuures ei sõideta mitte ainult kergliiklusteedel, vaid ka autode vahel.”

Kui tegemist on lahtise haavaga, võib see vajada õmblemist. “Reegel on, et haava peab käsitlema esimese kuue tunni jooksul, paar päeva vana haava pole enam võimalik õmmelda,” toonitas dr Kritt. “Pärast esmast kodust puhastust tuleks pöörduda traumapunkti, lasta spetsialistil haav üle vaadata, vajadusel õmmelda ja seejärel kinni siduda.”

Koerahammustused levinud

Tüüpilisematest suvistest õnnetusjuhtumitest toovad Iljinskaja ja Viikmaa välja veel koerahammustused. “Mõnedele koertele ei meeldi jooksjad, jalgrattaga sõitjad ega tõukerattad,” nentis Viikmaa. “Kindlasti tasub vanematel sedagi vaadata, et koerad kuskil lahtiselt ei jookseks.”

Koerahammustuse korral tuleb haav esmalt voolava vee all puhastada, anda vajadusel lapsele valuvaigistit ning seejärel pöörduda traumapunkti, sest vigastatud koht võib vajada õmblusi. Kui last hammustas võõras koer, tuleb lasta teha marutaudisüst.
SA Tallinna Koolitervishoid andmetel leidis 2021. aastal Tallinna koolides aset 268 tõsisemat vigastust, mille tõttu oli vaja laps saata EMO-sse, kutsuda kiirabi või pöörduda arsti poole. “Ette tuli peamiselt käe ja sõrmede luumurde, raskemaid põrutusi-nikastusi ning esines ka peavigastusi,” loetles 21. kooli kooliõde Jana Kilg. Kergemate vigastuste puhul pöörduti kooliõe poole abi saamiseks 3736 korral.

Kõige rohkem traumasid esineb Kilgi sõnul 1.-3. klassi lastel ja 7.-10. klassi noorukitel. “Minu praktiline kogemus näitab, et traumasid juhtub rohkem aktiivsemate lastega,” tõdes kooliõde. “Näiteks jooksis ja põrkas laps teise lapsega kokku või jooksis ja kukkus vahetunni ajal. Muidugi kukuvad ja vigastavad lapsed endi sageli ka kehalise kasvatuse tunnis. Päris palju on sõrmede traumasid, mis saadud pallilöögi tagajärjel.”

Sportige koos oma lastega!

Kilg suunab vanemaid tähele panema, et sportides oleksid lastel õiged jalanõud. “Jalanõude tald peab vastama tegevusele, ei tohi olla liiga sile ega madal,” rõhutas ta. “Sileda talla puhul on libisemisest tingitud kukkumised kiired tulema. Samas hoiab põrutusi ära paksem tald.”

Kooliõde tõdes, et üldiselt liiguvad tänapäeva lapsed õues palju vähem kui praegused täiskasvanud omal ajal, mistõttu laste kehatunnetus on teistsugune ja füüsis nõrgem. “Ka ei osata endid hoida näiteks pallilöögi eest ehk kaitserefleksid ei käivitu nii kiiresti kui peaks,” lisas Kilg. “Tihtilugu pöördutakse kooliõe poole murega “sain palliga löögi vastu nägu”.

Vaid liikumine muudab laste luud ja lihaskonna tugevamaks ning see omakorda hoiab ära nii mõnegi luumurru.

Ka ennast kaitsma tuleb õppida ja seda õpetavad ainult kogemused. Neid oskusi ei saa omandada ekraanide taga istudes, vaid ikka reaalsest elust.” Seega soovitab kooliõde igapäevaselt õues liikuda ja olla füüsiliselt aktiivne. “Vaid liikumine muudab laste luud ja lihaskonna tugevamaks ning see omakorda hoiab ära nii mõnegi luumurru,” rõhutas Kilg. “Peab meeles pidama, et inimene on loodud liikuma – ainult liikudes tagame keha kõikide funktsioonide toimimise ehk tervise!”


Kooliõde paneb vanematele südamele, et nad juhataks oma lapsed õue liikuma, “V€aid see on ainuõige viis tagada neile hea füüsiline ja vaimne tervis. Ja mis veelgi parem: liikuge-sportige koos lastega! Sel moel saate koos veeta kvaliteetaega ja nii vaimselt kui ka füüsiliselt paremasse vormi.”

Et laste tegevuste iseloom on aastakümnetega muutunud, seda nentis ka Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi liikumisteaduste lektor Kirsti Pedak. “Aina noorematena proovitakse kätt eri ekstreemaladega, mis on adrenaliini pakkuvad ja huvitavad,” rääkis Pedak. “Samas ei pruugi lapse ja noore põhiliigutusoskusedki olla veel piisavalt head, et väljakutsetega toime tulla. Alad nagu tõukeratta või rulaga skatepargis sõitmine ja trikirattaga vigursõidu tegemine nõuavad head kehatunnetust, tasakaalu ja koordinatsiooni ning kindlasti ka võimet ohte hinnata. See omakorda tuleneb kogemustest ning treenitusest. Head põhiliigutuste oskused sõltuvad palju lapse kehalisest aktiivsusest juba päris väikesest peale – kui palju laps on oma arengu käigus saanud eri liigutuskogemusi.”

Korralikult liigub alla viiendiku õpilastest

Vaadates kehalise aktiivsuse ja kehalise võimekuse trende viimaste aastakümnete lõikes, tõi Pedak välja, et paraku liigume aina kehvemate näitajate suunas. “Ühest uurimistööst, kus võrreldi kehalise võimekuse näitajaid, selgus, et 20 aasta tagused lapsed olid oma võimekuselt tänastest peajagu üle,” nentis ta.

“Eraldi paistis silma just vastupidavusnäitajate langus, ja seda nii poistel kui ka tüdrukutel. 20 aasta tagused lapsed olid näitajate poolest homogeensemad, s.t kõik kehalise võimekuse näitajad olid võrdselt head ning ükski neist ei eristunud oluliselt.”

Kas varasem põlvkond veetis rohkem aega õues? “Kindlasti, sest muid ahvatlusi nagu arvutimängud ja nutitelefon lihtsalt ei olnud,” lausus Pedak. “Igavusest polnud muud paremat teha kui otsida väljas huvitavaid tegevusi, ning elukohtade lähedal oli ka rohkem puid või metsatukka, kus onni ehitada ja puu otsa ronida. Ka kooli ja lasteaeda läksid lapsed sageli jalgsi, ratta või ühistranspordiga.”

Vaadates tänapäeva laste liikumisaktiivust, toovad Eestis tehtud uuringud välja, et normikohaselt, vähemalt 60 minutit mõõduka või intensiivse liikumisega tegeleb vaid 16% 11-15-aastastest kooliõpilastest. 2-11-aastastest poistest samas 27% ja tüdrukutest 13%. “Traumade ja ülekoormusvigastuste teke on otseselt seotud keha valmidusega tulla toime väljakutsetega,” tõdes Pedak. “Vanemad peaks õpetama lastele rohkem ohtudega toime tulekut ning võiks kontrollida, kas lapsed kasutavad kiivrit, põlve- ja randmekaitsmeid.”

Pedaku sõnul sõltub traumade vältimine ka keha valitsemise võimest ja lihastest. “Kui tubli ja terve laps on kehaliselt aktiivne, hea tasakaaluoskuse ja koordinatsiooniga ning ohtu hinnata oskav, siis traumapunkti tal asja ei ole,” lisas ta.

Kooliõe viis soovitust traumade puhuks:
• Nahavigastuste puhul puhasta esmalt haav ja seejärel seo see sidemega või aseta haavale plaaster.
• Kui haav on must ja õnnetus on juhtunud õues, tuleb esmalt haav puhastada.
• Sügavate haavade korral pöördu õmblusteks EMO-sse.
• Haava hoolduseks saad nõu küsida lisaks perearstile ja -õele ka kooliõelt.
• Põrutuste ja väänatud hüppeliigeste esmaseks raviks aseta vigastatud kohale külmakott. Pöördu EMO-sse, kui verevalum, turse ja valu suurenevad.

Mis peaks olema koduses esmaabikapis?
• Mitu rulli eri laiusega puhast sidet.
• Plaastreid väiksemate kriimustuste jaoks.
• Antiseptiline puhastusvahend.
• Valuvaigisti.
• Põletusvastane geel (Burn Gel, Burnshield).
• Põrutusgeel (Ice Gel, Deep Relief).
• Külmakott.
(Allikas: Tallinna Lastehaigla)

Liigu tõuksiga kainelt, üksi ja rahulikult!

Viimase 1,5 aasta statistika järgi satuvad inimesed kergliikuritega õnnetustesse peamiselt kolmel põhjusel: joobes juhtimine, kahekesi sõitmine ja liialt suur sõidukiirus. Transpordiamet koos kahe Eesti suurema elektritõukeratta rendiettevõttega kutsuvad sel hooajal liiklusohutuskampaaniaga “Kui tõuksiga, siis kainelt, üksi ja rahulikult” liiklejaid üles ettevaatlikkusele ja sõites teistega arvestama.

• Sõida kainelt!
Lausa 30% eelmisel aastal kergliikuriga õnnetusse sattunud sõitjatest oli alkoholijoobes. Alkohol annab liigse enesekindluse, vähendab juhi reaktsioonikiirust ja koordinatsioonivõimet ning halvendab kiiruse-, aja- ja vahemaataju.
• Sõida üksi!
Mitmekesi sõitmine takistab juhi vaatevälja, sõidu ajal tasakaalu hoidmist ja segab juhti liiklust jälgimast. Eriti ohtlik on sõita tõukerattal koos lapsega, kellel puudub võimalus sellest turvaliselt kinni hoida. Mitmekesi kergliikuril sõitmine viib paigast tasakaalu ja piirab juhtimisvõimekust.
• Liigu rahulikult!
Elektritõukeratta maksimaalne lubatud kiirus on küll 25 km/h, kuid kiiruse valikul tuleb alati arvestada teeoludega (kate, laius, teel olevad puulehed või liiv) ja asjaoluga, et teisi liiklejaid ei tohi liiga suure kiiruse tõttu ohustada. Seetõttu tuleb jalakäijate läheduses hoog maha võtta ja sõita kiirusega, mis nende tempost oluliselt ei erine. Elektritõukerattaga tohib ülekäigurada sõites küll ületada, kuid tehes seda kiiremini kui jalakäija tavakiirusel, ei jää kergliikurijuhil endal ega ka mootorsõidukijuhil piisavalt aega reageerimiseks ega peatumiseks. Kõige ohutum on ületada teed jalakäijana, tulles tõuksilt maha.
• Hoidu paremale!
Elektritõukerattaga tuleb kõnniteel ja jalgrattateel liikuda paremal pool. Peale õigel teepoolel paiknemise ja kiiruse vähendamise on vajalik ka endast enne möödasõitu märku anda. Ohutuks möödumiseks võiks hoiatuseks kasutada signaalkella, vähendada hoogu ja planeerida möödasõiduks piisav külgvahe.
• Kanna kiivrit!
Alla 16-aastastel jalgratturitel ja kergliikuriga liiklejatel on kohustus sõites kiivrit kanda. Kuna elektritõukeratas on mõeldud pigem linnakeskkonda, kus liiklustihedus on kõrge, on ka täiskasvanutel soovitav kiivrit kanda.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.