"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Perearst Eero Merilind: kohvikute väliterrassidel tuleks suitsetamine keelata, naistel tekib suitsetamisest kergemini sõltuvus (0)
06. juuni 2022
Foto Rene Suurkaev

„Kuna siseruumides ei tohi suitsetada, peaks tubakaseadus reguleerima ka kohvikute väliterrassidel suitsetamist,“ ütles ülemaailmsel tubakavaba päeval perearst Eero Merilind. „Vabaõhuüritustel on eriti ebamugav, kui lähed kontserti nautima, aga kõrval suitsetaja toss tuleb sulle otse näkku.“

Kuna alanud on välikohvikute ja vabaõhuürituste hooaeg, puutuvad paljud mittesuitsetajad kokku sellega, et avalikes kohtades on siseruumides küll suitsetamine keelatud, kuid näiteks kohvikute väliterrassidel ja õuekontsertidel tuleb sageli tubakasuitsu taluda. Praeguse tubakaseaduse järgi on suitsetamine toitlustusettevõttes keelatud, kuid maa-ala valdaja võib ise täiendavaid piiranguid kehtestada. Enamasti välikohvikutes aga piiranguid ei rakendata.

„Kuna täna on meie ühiskonnas mittesuitsetajaid rohkem kui suitsetajaid (igapäevasuitsetajaid on 2020. aasta seisuga 18% täiskasvanute seas), siis kindlasti ei ole avalikel väliüritustel suitsetamine kuidagi sobilik,“ arvas Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna vanemspetsialist Anna-Liis Kulpas. „Enda kogemusest ütlen, et enamus kontserdikorraldajaid ja kohvikupidajaid ongi enda väliterassidel suitsetamise keelanud, kuna kliendid seda ei soovi.“

Reval Cafe asutaja Anri Treifeldti sõnul on suitsetamine nende terrassidel keelatud. „Toitlustusettevõttes on suitsetamine keelatud ja meie järgime seadust,“ lausus ta. „Paaris kohvikus olid meil suitsuruumid, mille oleme nüüd ümberehitanud. Meie kohviku terrassidel, kus inimesed on vahetus läheduses, on samuti suitsetamine keelatud. Kui mõnel inimesel suits tossab, siis päris ära ajama teda ei hakka. Õnneks on Eesti inimesed muutunud päris hoolivaks kaaskülastajate suhtes ja avalikus ruumis, kellegi lähedal viibides pelgalt ei suitsetata.“

Hingatakse sisse samu ohtlikke kemikaale kui suitsetaja

Treifeldt lisas, et Eestis on suitsetamist järjest vähem märgata. „Just hiljuti nägin, et Lõuna-Euroopas on inimestel suitsud nii paremal kui ka vasakus käes ja tubaka hais on seal päris häiriv,“ lisas ta. „Eestis õnneks seda ei kohta.“

Kulpase hinnangul on vabaõhu ürituste korraldajad suures plaanis arvestanud pigem suurema osaga ühiskonnast ehk mittesuitsetajatega. „Tegelikult on näha, et ka suitsetajad ise ei kipu neid tooteid avalikes kohtades tarbima, kuna pahameel nende vastu on suur,“ lausus ta. „Ehk hoiakute ja normidega oleme suutnud suvel selle probleemi kontrolli all hoida.“

Passiivse suitsetamise alla kuulub nii otseselt suitsetaja väljahingatav mürgine suits, sigareti otsast tulev mürgine tubakakemikaale sisaldav suits, kui ka pindadele ladestunud mürgised tubakasuitsust tekkinud keemilised peenosakesed, mis eralduvad nii mööblilt, teistelt pehmetelt pindadelt kui ka põrandalt.

Otsesest tervisekahjustust ühest näkku tulnud suitsupilvest ei tule, aga pikemalt suitsetajatega koosviibimisest võib see tekkida. „Kui peab näiteks autos sõitma, kus inimesed suitsetavad ja sina hingad seda sisse, siis sinu tervisele see kindlasti hästi ei mõju,“ selgitas Merilind.

Kui suitsetamisel sissehingatav mahv sisaldab 30-45% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest, siis väljahingatav suits koos sigareti hõõgumisest tekkiva suitsuga sisaldab 55-70% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest.

Kulpas lisas, et passiivse suitsetamise oht kaasneb teiste suitsetavate tubaka ja nikotiinitoodete puhul nagu näiteks e-sigaret, veip, vesipiip, kuumutatav tubakatoode jne.

Naiste seas on suitsetamine ohtlikum

On selgemast selgem, et suitsetamine kahjustab tervist ja on riskitegur kasvajate, südame-veresoonkonnahaiguste ja kopsuhaiguste tekkeks. Eestis väheneb suitsetajate arv iga aasta, kuid võrreldes põhjanaabritega on veel pikk tee minna. Eestis suitsetab igapäevaselt 17,9% elanikest, juhusuitsetajaid on 8,4%.

2020. aastal läbiviidud uuringu kohaselt on passiivne suitsetamine endiselt probleemiks. Mittesuitsetajatest puutub 18% kokku tubakasuitsuga avalikes ruumides, 11% viibib suitsustes tööruumides ja 11% puutub tubakasuitsuga kokku kodustes eluruumides.

Perearst Eero Merilind ütles, et naiste seas on suitsetamine muutunud populaarsemaks kui aastaid tagasi. „Naiste suitsetamine on alati ohtlikum,“ sõnas ta. „Ühelt poolt kahjustavad nad oma tulevasi lapsi, aga teisest küljest jäävad naised kergemini nikotiinist sõltuvusse. Neil on suitsetamisest oluliselt keerulisem lahti saada kui meestel, juba väiksem kogus nikotiini tekitab kergemini sõltuvuse.“

Merilinnu sõnul on märke ka sellest, et kõrgharitud inimesed suitsetavad järjest vähem. „Mida kõrgem on haridustase, seda terviseteadlikum on inimene,“ lausus ta. „Tavaliselt leitakse alternatiive, millega tegeleda.“

Kas avalikes kohtades tuleks suitsetamist veelgi enam piirata?

Iga kümnes suitsetamisest tulenevatesse haigustesse surev inimene on Kulpase sõnul mittesuitsetaja. „Olen alati poolt reguleerimise osas, mis puudutab mittesuitsetajate huvide ja tervise kaitset ja toetan neid saja protsendiliselt,“ ütles ta.

Merilind ütles, et nii nagu ei tohi siseruumides suitsetada ei tohiks seda lubada ka väliterrassidel ja avalikel vabaõhuüritustel. „Kui räägime tavalistest tubakatoodetest, siis ühelt poolt on nad suitsetajatele ohtlikud kantserogeensed ained ja neile, kes seda tubakast tekkinud suitsu sisse hingavad, ei ole see samuti hea,“ rääkis ta. „Vabaõhuüritustel ei tohiks samuti suitsetada, vähemasti mitte pealtvaatajate alal.“

Perearst lisas, et kuigi tubakafirmad ütlevad, et nad on maksumaksjad ja toovad riigieelarvesse aktsiisiga raha juurde, siis tegelikkuses inimesed, kes suitsetavad rikuvad sellega oma tervist. „Kui keegi küsib, et kas elanikkonnale tekitatav tervisekahju on suurem kui aktsiisidest laekuv tulu, siis mulle tundub, et elanikkonna tervisekahju on suurem kui aktsiisidest laekuv tulu,“ lisas Merilind.

Passiivse suitsetamise terviseriskid

  • astma tekkimine, nii täiskasvanutel kui lastel
  • astma ägenemine, allergilised reaktsioonid
  • kopsu- ja kõrvainfektsioonide teke
  • krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
  • kopsuvähk
  • südame-veresoonkonnahaigused nagu südamelihase infarkt, insult
  • enneaegne sünnitus ja beebi alakaal
  • nurisünnitus ja lapse väärareng
  • psühholoogilised probleemid lastel nagu depressioon, ärevus, hüperaktiivsus, ebaküpsus jms
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.