"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
KUI SOOJA HIND LÖÖB JALUST Sajad kodud päästeti hiigelarvetest (1)
06. juuni 2022

Linn seisab selle eest, et võimalikult palju tarbijaid saaks kesksesse, odavama hinnaga soojavõrku haarata. Oluline samm on linna peamiste soojatootjate Utilitase ja Adveni kokkulepe võrgud ühendada, mis toob tuhandetele Adveni klientidele märksa soodsamad küttearved.

Tallinnas kaugkütet pakkuvad ettevõtted Utilitas ja Adven sõlmisid eelkokkuleppe Adveni Tallinnas asuvate võrgupiirkondade liitmiseks Utilitase võrgupiirkonnaga. Tehingu jõustumisel hakkab praegusi Adveni kliente varustama Utilitas ja hinnad ühtlustuvad, muutudes Adveni klientide jaoks märksa odavamaks. Tehingu peab kooskõlastama konkurentsiamet.

Varem pidid Adveni kliendid maksma umbes kaks korda Utilitase omadest enam, sest Adven kasutab kütteallikana kallist maagaasi. Paljude elanike jaoks tähendas pääsemine Adveni küttest tõelist rõõmusõnumit, sest osas kalli keskküttega ühistutes oli hakatud juba Adveni võrgust lahti ühendamise ja muude soojaallikate leidmise plaane pidama. Igasugused ümberehitused on aga väga kulukad.

Adven Eesti juhatuse esimees Juhan Aguraiuja tõdes, et kuni möödunud sügiseni oli maagaas kliendile kõige mõistlikum lahendus. Nüüdseks on olukord kardinaalselt muutunud. Praegu ongi kõige kiirem ja mõistlikum tee sooja hinna alandamisel Utilitase ja Adveni kaugküttevõrkude liitmine.

Puiduhakkel küte tuleb odavam

Utilitas saab pakkuda odavamat hinda, sest kasutab kahes kolmandikus osas puiduhaket. Gaasikütte tuleviku kohal seisab üldiselt rasvane küsimärk, sest kunagi nii soodsana tundunud hind on kasvanud kordades. Nõnda oli paljudel pensionäridel aprillis, mis kujunes üsna külmaks, juba raske soojaarvet ära maksta, sest märtsiga lõppes ühtlasi riigi kompensatsioon.

Pärnu mnt 131 piirkonnas, praegu veel Adveni võrgus asub viis nn hruštšovkat, mille valdavalt ühe-kahetoalised väikekorterid on paljuski asustatud pensionäridega. Kahetoalise korteri soojaarve ulatus seal umbes 200 euroni, ja seda mitte karmide külmade ajal, vaid hiljuti – aprillis. Ühe ühistujuhi kinnitusel on sooja hinda tõstetud viimase aasta jooksul umbes seitse korda. “Ega meil valikut ei olnud,” tõdes ta.

Siidisaba 13 korteriühistu juhatuse liige Henri Vaheri sõnul tekitas Adveni võrgus valitsenud küttehind elanike seas arutelu, mida ette võtta. “Hea, et kõrgemal pool sekkuti,” nentis Vaher. “Me ise ei hakanud otseselt kütteallika vahetusele veel mõtlema, sest meediasse ilmusid juba jutud, kuidas Advenit survestatakse sooja hinda vähendama.”

Juba tänavu 31. jaanuaril märkis konkurentsiamet, et Adven Eesti AS Tallinna kaugküttepiirkondades, kus soojust toodetakse ainult maagaasist, ei saa selle hinda mõistlikuks pidada. “Seetõttu peab Adven Eesti AS viivitamatult hakkama ette valmistama soojuse ostmise konkursi väljakuulutamist ning avaldama vastava teate hiljemalt 01.04.2022,” märkis konkurentsiamet. “Konkursi läbiviimisega tagatakse võimalus kasutada soojuse tootmisel alternatiivsed kütuseliike, mis muudaksid soojuse hinna odavamaks.”

Adven siiski odavamate kütteliikide leidmise konkurssi välja ei kuulutanud, vaid palus kuni 1. juunini läbirääkimis- ja mõtlemisaega. See päädiski nüüd kokkuleppega Utilitasega.

Võimalikult palju kliente kesksesse võrku

Konkurentsiameti hinnangul saaks Tallinnas laiutavad hinnakäärid keskküttepakkujate vahel kaotada Tallinna linn ise. Tallinna Soojus ja keskkonna- ja kommunaalamet on selle küsimusega juba pikemat aega ka tegelenud.

Kui Tallinnas moodustuks n-ö ühtne kaugküttepiirkond ning linn ei jaguneks Utilitase, Adveni jt soojatootjate vahel omaette aladeks, oleks see kõigi tarbijate huvides. Säästlikum oleks, kui väiksemad soojapakkujad ühineksid Utilitase opereeritava ja linnale kuuluva võrguga. Samas ei saa linn ühtegi väiksema soojatootjaga või enda katlamajaga seotud ühistut sundida, vaid ainult soodustada linna keskse võrguga ühinemist. Paljude taoliste kortermajade elanikud, kelle eluasemed ei paikne Utilitase võrgus, ei pruugi enam olla võimelised eeloleval talvel soojaarveid maksma. Rääkimata, et eksperdid hoiatavad gaasi tarneraskuste või katkestuste eest.

Tallinnas kasutab seega gaasikütet peale Adveni klientide veel tuhandeid elumaju, kes ei saa sooja Utilitaselt. Mõnede puhul oleks liitumine Utilitase võrguga teoreetiliselt lihtsam, mõne puhul oleks see keeruline ja kulukas. Üldse on juttu kokku suurusjärgust 5000 eluhoonet – kokku umbes 20 000 eluruumi –, millele lisandub sadu büroosid.

Paljude puhul on asi lihtsalt lahendatav. Vilde tee 52 üheksakordse ja 162 korteriga elamu ühistujuhil Erki Mölleril avaneb võimalus peatselt ventiilikraani keerata, et maja taas Utilitase kaugküttega ühendada. 1998. a hakkas ühistu tarvitama enda gaasikatlamajas toodetud soojust. Mõistagi ei saa iseenda gaasiküttega enam edasi minna. Nii peetaksegi ühinemisläbirääkimisi Utilitasega.

“Parematel aegadel maksis kuupmeeter gaasi 20-30 senti, nüüd on hind jõudnud 1,5-2 euro kanti,” kõneles Möller. “Vahe on seega viiekordne. Ainuke pluss, et paneb mõtlema, kuidas maja korda teha.” Taluvuspiirini jõuti juba alates mullu oktoobrist-novembrist, kui üle-euroopaline energiakriis endast märku andis. Talv elati üle tänu riigi toetusele, mis jaanuarist märtsi lõpuni aitas kodutarbijatele energia hinnatõusu hüvitada.

Tina 24 15 korteriga korterelamut köetakse samamoodi omaenda väikese gaasikatlamajaga. Kuid erinevalt gaasiga kütvatest Mustamäe kortermajadest pole Tina tänaval Utilitase kaugküttega niisama lihtsalt ühineda võimalik, sest soojatoru majani ei ulatu. Kui palju läheks üldse kokku taoliste, omaenda isikliku gaasikatlamaja kasutajate ühendamine linna keskküttevõrku maksma, et nad saaksid tarbida Utilitase toodetavat soojust, ei oska eksperdid praegu veel öelda. Küsimus on samuti, kuidas katta trassiehituskulu.

“Loomulikult tähendab gaasiküte praegu suurt kulu, aga mingeid muid variante meil ei ole,” nentis ühistu juhatuse liige Kristina Randver. “Nõnda väikese maja puhul on keeruline hakata kütteliiki muutma. Gaasiküte pandi meile umbes 18 aastat tagasi, kui meie maja renoveeriti. Eks me katsume mujal kulusid vähendada. Me oleme gaasi ostuks teinud aastased lepingud. Tänavu aasta alguses, kui viimati lepingu sõlmisime, oli hind 2,5 korda kõrgem kui varem.”

Samasugune olukord valitseb teiste hulgas Nõmmel, kus Ilmarise tänaval kütab üks gaasikatlamaja nelja eluhoonet. Seni on päästnud, et on kehtinud fikseeritud hinnaga leping, mis saab aga aasta lõpus läbi. Ühistu juhatuse liikme Marek Lemsalu sõnul praegu siiski kütteliiki veel vahetama ei kiirustata, vaid lootus on gaasi hinna normaliseerumisel.

Maagaas asendatakse põlevkiviõliga

Näiteks Tallinna üks väiksem soojatootja SW Energia, mis varem kasutas Kopli liinide kütmiseks maagaasi, on läinud nüüdseks üle kodumaisele põlevkiviõlile.

“Muidu oleks sooja hind tulnud 180-200 eurot megavatt-tund,” rääkis ettevõtte juhatuse liige Tarmo Saarts. “Me loobusime maagaasist kõigis oma katlamajades üle Eesti.” Nüüd on tulemus peaaegu poole madalam hind, mis on küll pisut kõrgem kui Utilitase pakutav, ent märksa konkurentsivõimelisem Adveni omast.

Saartsi sõnul on kõiki gaasikatlamaju võimalik ümber ehitada õliküttele. Sõltub kütteseadme või põleti tüübist, kui kalliks see võib kujuneda. Mõistagi tuleb leida ruumi õlimahutile ja arvestada, et paakautoga sellele ligi pääseks.
Saartsi sõnul leidub rohkesti huvilisi gaasikatlamajade ümber seadistamiseks õliküttele, kuid paljud kahtlevad ikkagi, lootuses, et ehk gaasi hind ikkagi tulevikus langeb ja nad pääsevad sellest investeeringust. Põlevkiviõli eelis on Saartsi sõnul kodumaine päritolu – ehk siis tagatud on varustuskindlus.

Lisaks tuhandetele elumajadele kasutab maagaasi küttena hulk ärihooneid, eriti kesklinnas.
Paljusid ühistuid juhtiv Anvar Kima tõi seejuures näite kütte hinnast kahes ühesuguses, renoveeritud ja renoveerimata kortermajas. Mõlemad paiknevad seni veel Adveni võrgus. Ühe puhul oli see ruutmeetri eest jaanuari 2,04 eurot, teise puhul 6,4 eurot.

Vladimir Svet: Soojatootjate kokkulepe võimaldab õiglast hinda

Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul peavad Adveni kliendid praegu maksma Utilitase omadest kaks korda rohkem ning äsja ettevõtete vahel saavutatud eelkokkulepe võimaldab edaspidi küttearveid vähendada tuhandetel elanikel.
Tallinna kaugkütte torustikud kuuluvad Sveti sõnul linnale munitsipaalettevõtte Tallinna Soojus kaudu. Need on välja renditud eri kütteettevõtetele. Selle torude võrgu kaudu köetakse suuremat osa Tallinnast ning ligi 95%-le linna kaugkütte klientidest pakub teenust ettevõte Utilitas. Ülejäänud maju kütavad teised ettevõtjad, mis kasutavad selleks eri energiaallikaid.

“Kahe peamise pealinnas kütte valdkonnas tegutseva ettevõtte vaheline eelkokkulepe aitab tagada, et hind tarbijale püsib ühtlasel ja soodsamal tasemel,” ütles Svet. “Utilitas müüb tallinlastele kütet konkurentsiameti määratud piirhinda arvestades.”

Sveti sõnul on ühes omavalitsuspiirkonnas ratsionaalne, et hallatakse ühte taristut ja ei ehitata paralleelseid torustikke, mille kulu jääks tarbijate õlule. “Tsentraliseeritud kaugküte võimaldab luua keskkonnasäästlikumat, odavamat ja kriisidele paremini vastupidavamat küttevõrku,” märkis ta.

“Tegeleme toasooja hinna temaatikaga juba praegu, et ennetada sotsiaalprobleeme, mis on kõrgete arvete puhul kerged tulema. Kuid kriiside ennetamiseks on vajalikud ka teised meetmed. Lisaks võrkude ühendamisele peame rohkem mõtlema, kuidas toimida, kui gaasitarned peaksid katkema. Tuleb investeerida uutesse keskkonnasõbralikkesse tootmisüksustesse, et luua võimalus loobuda fossiilsetest kütustest.”

Lisaks Utilitasele ja Advenile leidub Tallinnas väiksemaid võrguettevõtteid ja hulgaliselt ainult maagaasi kasutavaid hooneid. Tõenäoliselt tunnevad nende elanikud ka tulevikus muret kõrgete küttearvete pärast. Linn kutsub Sveti sõnul nii kõiki võrguettevõtjaid kui ka üksiktarbijaid üles jätkama võimalike lahenduste otsingutega, et küttehinna probleeme ennetada. Ühtlasi eeldab linnavalitsus, et konkurentsiamet jälgib ka teiste energiaettevõtete küttehindade kujunemist.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

rahu tn nõmme
7. juuni 2022 19:49
Kasutatakse kütteks ja sooja vee saamiseks elektrikatelt. Tarbimine talvel umbes 1500 - 2000 kw/h kuus. Selleks, et näidata oma majanduslikku olukorda kehvemana, püüti peretütart registreerida mujale, ka kaasomaniku aadressile, näidates end seega üksikult elavana. Kuigi seda püüti teha salaja e – rahvastikuregistris, sai kaasomanik sealt teate, et on vajalik ka tema nõusolek, ja uue elukoha näitamine sellistel tegelastel ebaõnnestus. Nõustumise korral oleks kaasomanikust pensionär jäänud ise ilma erinevatest omavalitsuse hüvitistest ja soodustustest. Aga aastaid tagasi püüti seal ventilatsioonisoojuspumbaga tõmmata sooja õhku ka alumise korruse ahjuküttega korterist...