"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
JUHTKIRI "Valge gaasilaeva" ootusest on vähe (0)
06. juuni 2022
Virkko Lepassalu.

“Kuigi Saksamaa hoiatas hiljuti, et seal võib inflatsioon kerkida peagi üle nelja protsendi, siis Eestis nii kiiret hindade tõusu ei nähta.” See lause avaldati meedias “kaunil rahukevadel”, täpselt aasta tagasi. Ütlejaks ühe tähtsa panga peaökonomist.

Tänaseks on inflatsiooninumber Saksamaal üle seitsme ja meil üle kahekümne. Aga kui seal on inimesed leebelt öeldes ärevil ja poliitikud pungestavad rahva elatustaseme nimel, siis siin, teatud poliittasandil, on valitsenud sulnis rahulolu. Keegi – taas tähtis panga ökonomist – on vaid loiult näppu viibutanud: kokkuhoiuks on parim mõni tihend vahetada. Saksamaal vaid taoliste soovitustega ei piirduta. Tihendijuttu ajav ametnik või poliitik vahetataks ise välja. Teatavasti langetatakse seal bensiini ja diisli aktsiisimaksu kolmeks kuuks EL-is lubatud miinimumini. Bensiini hinnas tähendab see liitri kohta langust ligi 30 sendi võrra. Eestis tõmbaks taoline vangerdus liitri hinda allapoole pea 20 senti.

Selles mõttes “vedas” meil tänavuseks kevadeks eriti, et üksteise otsa saabus kaks kriisi. Alates eelmisest sügisest energiakriis ja nüüd veel sõja mõjud lisaks. Praegune inflatsioon rajaneb muidugi mitte sõjal, vaid sügisel alanud energiakriisil, kui “ootamatult” selgus, et NordPooli börs meie jaoks börsina ei toimi, sest odavamat elektrit seal meie jaoks ei jagu.

Enamikku poliitotsustajaid jättis asi sama külmaks kui praegune juunikuu. Veel mais võisime mõnel päeval imetleda koguni neljakordset vahet Põhjamaade ja meie elektrihindades. Sõda on keeranud muidugi energiahindadele omakorda vindi peale, ent ilma pead liiva alla peitmata võinuks meilgi inflatsioonitase olla umbes nagu Soomes või Saksamaal. Kuigi Norras on teatavasti elektril hinnalagi, pole meil seda vajalikuks peetud. Selle taustal mõjub tragikoomiliselt üks meedias avaldatud lugu rahvasaadikutest – et palju nad riigikogu palgale lisa teenivad ja kuhu investeerivad. Märkimisväärne, et nii suur hulk isiklikes asjades nutikaid rahandusspetsialiste ei suuda inflatsiooni ega energiahindu ohjeldada.
Eesti Energia juht Hando Sutter hoiatab, et eelolev talv tuleb elektri hinna tõttu ränk. Mis saab aga tuhandetest gaasiküttel elumajadest, kuhu keskküttevõrk ei ulatu, on muidugi küsimus ka riigi valitsusele. Kuidagi tuleb inimesi aidata, et nad end ka ise aitaksid. LNG terminal ja oodatav “valge gaasilaev” on tore, aga see ei tähenda hinnalangust, sest peame hakkama üle pakkuma ostjaid Aasiast jm. Vähemalt ajutiselt tuleks suurendada põlevkivist energia, sealhulgas põlevkiviõli tootmist, mis oleks gaasiküttele vägagi arvestatav alternatiiv. Aga loomulikult on Eesti Energia juhtkond pigem ettevaatlik, kuni ei tule poliitilist suunist.

Seega – kes lasi igast meie viiest eurost ühe hiirtel ära süüa? Ikka meie ise. Meil endil tuleb nüüd ka vead parandada. Nõudkem lugupeetud rahvasaadikutelt, et nad energiahindade alandamiseks kiireid samme astuksid. Kõik on vitsad juba kätte saanud.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.