"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Majandusekspert Raivo Vare: inflatsioon lööb alati valusamalt vaesemaid elanikkonnakihte, hinnatõusu veavad toiduained ja energiakandjad (1)
07. juuni 2022
Raivo Vare Foto Scanpix

„Hinnatõusu ohjeldamisel oleks üheks variandiks maksude alandamine hinnakasvu enim mõjutavatele kaubagruppidele,“ ütles majandusekspert Raivo Vare riigikogu hinnatõusu arutelul. „Need on energiakandjad ja toiduained. Näiteks energiakandjahinnad mõjutavad elektrihindu, kommunaalteenuste hindu, kütusehindu kodudele ja transpordile.“

Vare sõnas, et inflatsioon lööb alati valusamalt vaesemaid elanikkonnakihte. „Inflatsiooni põhiliseks tagant tõukajaks vähemalt aasta lõpuni on eelkõige rahatrükk ja pandeemiast kiire taastumisega sammu pidada mitte suutnud tarneahelate kriis,“ selgitas ta. „Üldiselt aasta lõpuks see olukord natukene stabiliseerub, nagu ka tarneahelates toimuv, eriti pärast seda, kui Hiina hakkab lockdown’ist välja tulema.“

Vare sõnul mõjutavad inflatsiooni ka toormehinnad, energiakandjate hinna hüpe, seoses alguses ka mõneti rohepöördega, edaspidi aga sõjaga Ukrainas ja selle peatamiseks kehtestatud sanktsioonidega ning üha enam ka toiduainete hinnad. „Inflatsiooni juurpõhjused on väljaspool Eestit ja tema võimuorganite ning majandustoimijate haardeulatust,“ rääkis ta. „Seega, selle tekke mõjutamiseks on piiratud võimalused. Küll aga on olemas meil võimalused selle raskemate mõjude leevendamiseks enim kannatavatele inimestele.“

Hinnatõusu veavad energiakandjad ja toiduained

Vare ütles, et hinnatõusu negatiivse mõju leevendamiseks on põhimõtteliselt olemas lisaks kokkuhoiule nelja liiki otsesihitisega meetmed, millest tuleb välja tuua rahalised toetused enim kannatavatele inimestele.

„Probleemiks on nende täpse sihituse tagamise organisatsiooniline keerukus ja selle inflatsiooni stimuleeriv kaasnev mõju paratamatult ka,“ lausus ta. „Aga on põhjust arvata, et see on ka poliitiliselt suhteliselt teostatav ja ka mõneti populaarseim variant. Kuid samas tuleb tunnistada, et sisuliselt ja fiskaalselt on ta suhteliselt ebaefektiivne lahendus. Igal juhul eeldab selle korraldus ka kohalike omavalitsuste kaasamist märkimisväärses rollis. Alternatiivina on siis ka laustoetused kõigile elanikele kas siis läbi teenusepakkuja või otsemaksetena, mida tõenäoliselt fiskaalsetel põhjustel, aga ka inflatsiooni n-ö taganttõukamise vältimise põhjustel tasuks kaaluda, kas ikka teha.“

Vare sõnul oleks teiseks variandiks maksude alandamine hinnakasvu enim mõjutavatele kaubagruppidele. „Need on energiakandjad ja toiduained,“ rääkis ta. „Näiteks energiakandjahinnad mõjutavad elektrihindu, kommunaalteenuste hindu, kütusehindu kodudele ja transpordile. Üldiselt selline maksude alandamine on selles mõttes mugav, et see on tsentraalselt korraldatav ja olemasoleva maksutehnilise lahendusega jälgitav. Põhiprobleemiks on selle negatiivne mõju riigieelarve tulude kasvule.“

Vare ütles, et kolmas liik võtteid on normeeritud soodustuste jagamine mingite lubatähtede vormis: talongid, tšekid või muu vähekindlustatud peredele. „Neid on kasutatud mitmel pool maailmas universaalse vaesemate toetusmeetmena läbi aegade,“ rääkis ta. „Meie seda muidugi ei toeta, aga see on korraldatav läbi KOV-ide ja on paraku ka väga töömahukas. Neljandaks on riiklik ajutine hinnakontroll olulisemate kaubagruppide piirhinna kehtestamise vormis. Mitte liiga vastuvõetav meil eeldatavasti poliitiliselt, kuna läheb vastuollu majanduspoliitiliste n-ö järjepidevate alustega, mis on siiani meil kasutusel olnud. Aga ei ole võimatu.“

Vare sõnul on lisaks veel vahepealseid tegevusi, mida riik saab realiseerida osaliste hinnatõusuvastaste meetmetena, nagu kütusereservi müüki paiskamine, järsk riiklike kulutuste ja investeeringute kokkutõmbamine, miinimumpalga määra tõstmine, riigiettevõtete suunamine,  ülikasumi toetuseks ümberjagamine, investeeringute, näiteks energiainvesteeringute toetused ja muu taoline.

Vare sõnul ei saa kütuseaktsiisi langetada, sest Eestis eksisteerib kütuseturul efektiivne kartell. “Nimetame asju õige nimega, see maksuvahe lihtsalt pistetakse omaniku taskusse ja sellepärast ei saa seda teha,” selgitas ta.

Hinnakasv jätkub sügisel

„See, et mingeid meetmeid tuleb igal juhul kasutusele võtta, eelkõige energia ja toiduainete hinnakasvu mõju tasandamiseks alates sügisest, on absoluutselt selge,“ tõdes ta. „Põhjus on väga lihtne: need asjad lähevad edasi maailmas ning me peame sellega toime tulema. Paraku praegu ei ole põhjust arvata, et see isegi sügisega lõpeb või talve hakuga. Energiakandjate defitsiit seondub nii sõjaga kui ka tervikuna maailmas tekkinud olukorraga. Põllumajanduses ja toidutootmises üha süvenev kriisiolukord, millele oma panuse lisaks nendele nimetatud faktoritele on andnud ka veel kõigele lisaks ka kliima. Aga igal juhul on selge, et see hinnatõus jätkub ka sügisel ja eriti talvel, objektiivsetel ja meist sõltumatutel põhjustel nendel kahel turul, toiduainete ja energiakandjate omal.“

Vare ütles, et isegi majanduskasvu pidurdumine mujal maailmas ei peata hinnakasvu. „Hinnakasvu raskele negatiivsele mõjule vähemalt osa elanikkonna toimetulekuks tähelepanu mittepööramine on ju põhimõtteliselt ka valik. “Elame üle” on valik,“ lasusus ta. „Kas see elame-üle-valik on võimalik lähima poolteise aasta ajatabelis, on järgmine küsimus. Aga millegipärast Euroopa juhtivad riigid siiski seda teed päriselt pole läinud, vaatamata oma suuremale jõukusele võrreldes meiega. Selle asemel on nad rakendanud erinevaid meetmeid nende erinevates kombinatsioonides. Põhilisema osa moodustavad eelkõige maksuleevendused erineval viisil. See on ka arusaadav, kuivõrd riigieelarvelised tulud kasvavad inflatsioonilises keskkonnas samuti tavaolukorrast paremini ja on rohkem ruumi manööverdada mõningaste tulupositsioonide ajutise alandamisega. Nii et kokkuvõttes, kuna sõda läheb edasi, toiduainete kriis läheb edasi, kuna energiakriis vähemalt sel talvel on immanentne, siis loomulikult tuleks seda kõike praegu juba arvesse võtta. Julgen arvata, et ka meil on vaja mingit otsust nagunii teha.“

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
8. juuni 2022 10:01
inflatsioon lööb alati valusamalt vaesemaid elanikkonnakihte, hinnatõusu veavad toiduained ja energiakandjad . . . , aga kellelegi toob see megakasumeid. Kaupmeeste tulu, vahendajate vaheltkasu ja riigile kõrgetest hindadest suurem maksutulu. Sellest ka meie kunagise peaministri väide, et kui see on kriis, siis sellises kriisis ma tahangi elada. Tavakodanik saab inflatsiooni ja hindade tõusuga võidelda vaid nõudes endale rohkem sissetulekut. Riigi võtmeisikuid see ei huvita, kuidas tavakodanik toime tuleb vaid kompab ostuvõime piire.