"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Eesti Panga president: Me peame toetama neid, kel täna kõige raskem (0)
07. juuni 2022

„Mida täpsemini me suudame toetusmeetmeid sihtida just sellele ühiskonnagrupile, kellel probleemid on kõige suuremad, seda suuremat tuge me suudame ka riigina nendele inimestele pakkuda,“ sõnas Eesti Panga president Madis Müller, kes selgitas täna riigikogus, milles näeb Eesti Pank tänase kiire hinnatõusu peamiseid põhjuseid.

Müller rõhutas, et hinnatõus on olnud kiire viimase aasta jooksul kogu Euroopas. „Tegelikult ka veel laiemalt, võib öelda maailmas, enamikes riikides,“ märkis ta. „Euroalal on hinnatõus teinud rekordeid, ulatudes viimastel andmetel ligi 8 protsendini, aga Ameerika Ühendriikides ja näiteks Ühendkuningriigis on see olnud veelgi kiirem. Eesti puhul me teame, et hinnatõus on viimase aasta jooksul veelgi tunduvalt ületanud Euroopa ja euroala keskmist. Nii näiteks maikuus, värsketel andmetel oli hinnatõus Eestis võrreldes aastatagusega 20 protsenti, euroalal tervikuna 8,1 protsenti.“

Mülleri selgituse kohaselt on põhimõtteliselt kolm tegurit, mis üldjoontes on Eesti hinnatõusu viinud kõrgemale Euroopa keskmisest. „Kõigepealt on energiahinna tõus Eestis olnud tunduvalt kiirem,“ selgitas ta. „On ka näha, et ligi pool Eesti hinnatõusust tervikuna tuleneb energia kallinemisest. See, miks energiahinna tõus Eestis on suhteliselt kiirem, tuleneb ka Eesti turustruktuurist, kus maailmaturu hinnamuutused palju kiiremini jõuavad tarbijateni – seda nii elektri kui ka gaasi hinna puhul.“

Kõrge inflatsioon tuleneb meie erinevusest ülejäänud Euroopast

Teise põhjusena tõstis Müller esile ostukorvi struktuuri, mis Eestis jällegi erineb Euroopa keskmisest. „Energia- ja toiduhinnad moodustavad inimeste kogukulutustest suhteliselt suurem osa,“ märkis ta. „Kolmas oluline asjaolu on see, et Eestis on majanduse üldine seis olnud suhteliselt parem kui Euroopas tervikuna. Me oleme taastunud pandeemiakriisist kiiremini ja sellest tulenevalt selline sisemaine nõudlus, mis tekitab täiendavaid hinnasurveid, on Eestis olnud suhteliselt tugevam.“

Lisaks rõhutas Müller veel kahte aspekti. „kui vaadata sellist pikemat erisust Eesti hinnatõusu ja Euroopa keskmise hinnatõusu vahel, on see, et kuniks meil on Eestis sissetulekute kasv selgelt kiirem kui Euroopas – ja seda me oleme tõesti aastate jooksul juba näinud, on ootuspärane, et ka Eesti hinnatõus on Euroopa keskmisest mõnevõrra suurem,“ selgitas ta. „Mõistagi, ta ei peaks olema nii palju suurem, kui ta on täna. Aga siiski mingisugune erisus on mõistetav, seniks kuni me nii oma sissetulekute kui ka elatustaseme poolest Euroopa keskmisele hinnatasemele läheneme.“

Teiseks on Mülleri sõnul Eesti hinnad paindlikumad kui teistes Euroopa riikides. „2020. aastal Eestis hinnad keskmiselt lausa langesid, Euroopas nad seda ei teinud,“ märkis ta. „On ka olukordi, kus Eestis hinnatõus on aeglasem kui Euroopa keskmine ja siin on juhtund ka, et Eestis on hinnalangus, samas kui Euroopas keskmiselt seda ei nähta.“

Mülleri hinnangul hinnatõus tõenäoliselt aeglustub, aga hinnatase jääb pigem jätkuvalt kõrgeks. „Seetõttu meil ei ole tegemist praegu lühiajalise probleemiga ja minu arvates ei ole loogiline ka rääkida seetõttu näiteks lühiajalistest maksulangetustest,“ ütles ta. „Aga kui me nüüd mõistame, et see on pikaajaline küsimus ja vajame pikaajalisi lahendusi, siis on tõesti oluline hinnata ka nende pikaajalisemat maksumust.“

Laenav riik ajaks täna asja veelgi hullemaks

Kuigi paljudele võib tunduda, et tänases olukorras võiks suurepäraseks päästerõngaks olla riigil laenu võtta, millega palju probleeme korraga ära lahendada, ei pea Müller seda kuigivõrd heaks mõtteks. „On väga suur oht, et laenurahaga täiendav riiklike investeeringute või kulutuste finantseerimine tekitab lihtsalt täiendavaid hinnasurveid ja viib inflatsiooni probleemi meil veel suuremaks,“ selgitas ta. „Ja teisalt on veidi pikemalt ette mõeldes mõistlik silmas pidada, et intressimäärad on üldiselt tõusmas ja on juba tõusnud. Sellise suuremahulise laenamise puhul see tähendab ikkagi tulevikus selgelt täiendavat kulukoormust Eesti riigile, ka näiteks kõrgemate intressimaksete näol.“

Müller rõhutas, et väga oluline on mõista, et Eesti majandus ei ole täna surutises ja seega täiendavad, laenuga finantseeritud kulud, kulutused ja maksuvabastused võivad ohtlikult tekitada täiendavat survet hinnatõusuks. „Ajutised maksulangetused oleksid mõistlik viis leevenduse pakkumiseks juhul, kui meil oleks põhjust arvata, et kõrged hinnad, olgu need siis kütusehinnad või toiduhinnad, oleksid ajutised,“ selgitas ta. „Aga see pigem antud juhul tegelik olukord ei ole, mistõttu ma arvan, et maksulangetused, mis riigirahanduslikult on tegelikult samaväärsed kui toetuse jagamine kõigile inimestele, kes nimetatud maksu maksavad, ei pruugi olla kõige parem meede selle hinnatõusuprobleemi leevendamiseks.“

Majanduslangust ilmselt ei tule

Venemaa sõda Ukrainas avaldab Mülleri hinnangul Eesti majandusele kindlasti mõju, kuid liigselt siiski muretsema ei pea – jah toidu- ja energiahinnad kallinevad, kuid majanduslangust ilmselt ei tule. „See lõpuks tähendab seda, et Eesti majanduskasv on mõnevõrra aeglasem, kui ta oleks olnud vastasel juhul,“ rääkis ta. „Kindlasti on probleemid suuremad mõnes majandussektoris, mis on olnud tihedamates kaubandussuhetes Venemaaga, aga ka Ukraina või Valgevenega, mis on kaubanduspartneritena suhteliselt vähem olulised. Aga tervikuna, vähemalt selle aasta esimese kvartali andmed näitavad, et ka ettevõtete vaatenurgast see suhteliselt kiire sisendihindade tõus suudetud ikkagi oma müügihindadesse edasi kanda.“

Maailmaturul on Mülleri kinnitusel paljude selliste toodete hinnad tõusnud, mida ka Eesti ettevõtjad ekspordivad, nii et tegelikult Eesti ettevõtetel keskmisena on vähemalt seni läinud veel suhteliselt hästi.

Mülleri sõnul peame me tänases olukorras mõtlema eelkõige sellele, kuidas olla abiks ja toeks nendele inimestele, kelle üldisest sissetulekust toidukorv ja energiakulud kõige suurema ampsu võtavad. „Mida täpsemini me suudame toetusmeetmeid sihtida just sellele ühiskonnagrupile, kellel probleemid on kõige suuremad – ma arvan, et see kriteerium on eelkõige otseste toetuste puhul inimeste sissetuleku tase –, seda suuremat tuge me suudame ka riigina nendele inimestele pakkuda,“ selgitas ta. „Vastasel juhul see väga laialdane toetus lihtsalt jaguneb niivõrd suure inimeste hulga vahel, et tegelike abivajajateni jõuaks sellest suhteliselt väike osa.“

Teisipäeval algusega kell 10 toimub riigikogus riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Inflatsiooni kriisist Eestis“ arutelu.

Ettekande teevad riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu, Eesti Panga president Madis Müller ja majandusekspert Raivo Vare.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.