"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Riigikontroll kiirtestide hankest: erandliku hanke tingis kehv infovahetus ja töökorraldus (0)
07. juuni 2022
COVID-19 kiirtestikomplekt negatiivse testitulemusega. Foto: Scanpix / foto on illustratiivne

Riigikontrolli auditi osakonna peakontrolör Metsalu-Nurmineni hinnangul tingis haridus- ja teadusministeeriumi erandliku kiirtestide hanke kehv infovahetus ja töökorraldus. „Kui me vaatame seda pikemal ajateljel, kus juba kevadest saadik oli ka valitsuse dokumendis märgitud, et koolide avatuna hoidmine on oluline eesmärk ja kui vaadata aasta kestel toimunud ametkondade vahelist kirjavahetust, siis kindlasti selle erandliku hanke tingis sellele eelnev kehv infovahetus ja töökorraldus,“ lausus ta.

Metsalu-Nurmineni sõnul uuris riigikontroll kiirtestide hankega seonduvat möödunud aasta lõpus, ajendatuna Isamaa fraktsiooni liikmete aru pärimisest. „Kuna teadaolevalt tol hetkel oli rahandusministeerium järelevalvemenetlust alustamast, siis me seda tööd loomulikult ei dubleerinud ja keskendusime nendele teemadele, mis siis Isamaa fraktsiooni liikmetele muret valmistasid,“ ütles ta. „Nendele küsimustele vastates, tõime me eelkõige välja laiema töökorraldusliku mure.“

„Üks asi on loomulikult konkreetne leping, millel on konkreetne summa, aga kaudsed mõjud ja kulud, mida me tänu kiirtestimisele vähendasime ühiskonnas, need on oluliselt suuremad,“ sõnas haridus- ja teadusminister Liina Kersna tänasel riigikogu riigieelarve erikomisjoni istungil. „Me tuvastasime 5000-6000 positiivset kiirtesti nädalas. Ei olnud mõeldav, et me saame hoida koole lahti ilma kiirtestimiseta.“

Metsalu-Nurminen rõhutas, et isegi kui valitakse seaduses lubatav erandlik hankemenetlus, siis hankija peab tegema kõik endast sõltuva selleks, et riigihanke seaduse üldpõhimõtteid täita, milleks on konkurentsi efektiivne ärakasutamine. „Riigikontroll rõhutas, et tegu ei ole mitte millegi unikaalse hankimisega, vaid kiirtestidega, mida pakuvad turul erinevad ettevõtted,“ selgitas ta. „Selle esimese hanke puhul on rahandusministeerium jõudnud seisukohale, et menetlusliigi valikud olid põhjendatud – see ei olnud riigihangete seaduse rikkumine, aga küsimärgi all on siiski see, kas riigihangete seaduse üldist efektiivse konkurentsi ärakasutamise põhimõtted selle puhul järgiti.“

Kersna sõnul aitas terviseamet hanke tingimusi kokku panna ja kuue soodsama pakkujaga alustati läbirääkimisi. „23. novembril jõudsime lepinguni Medesto Logistics OÜ-ga,“ ütles ta. „Rahandusministeerium heidab ette, et kasutati väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankevormi, et oleks võinud kasutada avatud hankevormi. Ütluste andmisel me püüdsime lugeda kokku neid miinimumpäevi, mis avatud hanke puhul oleks olnud võimalik neid teste hankida ja saime aru, et tegelikult see oleks olnud pea võimatu, kui mitte väga kriitiline.“

Kersna märkis, et teine aspekt oli sama Medestoga sõlmitud raamlepingu laiendamine viiekümne protsendi ulatuses. „Tuletan meelde, et see kontekst oli see, et me olime saanud novembri lõpust kolmanda hanke kenasti anda üle Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) läbiviimiseks ja kaks kuud oli RTK väga head tööd teinud. RTK tegeles hanke läbiviimisega, aga siis tekkis takistus, sest selgus, et ühe tehnilise tingimuse tõttu ükski ettevõte ei kvalifitseerugi seal hankes.“

Kersna sõnul jõudis temani teadmine, et RTK hanke läbiviimisega on probleeme, 21. jaanuari õhtupoolikul. „See oli reede õhtu ja me asusime kohe lahendusi otsima,“ ütles ta. „RTK-le oli 6,6 miljonit eurot nende testide ostmiseks. Küsimus oli, et kuidas me seda 6,6 miljonit võimalikult kiiresti saaksime kasutada selleks, et koolid ikkagi testid saaksid.“

Kersna esimene pakutud lahendus laideti maha

Kersna kinnitusel oli tema esimene pakkumine, et see raha tuleks kohalike omavalitsuste vahel ära jagada testide muretsemiseks, kuid see mõte laideti maha. „Sest, et see oleks eeldanud väga suurt bürokraatiat ja keerulist kontrolli, et kvaliteetsed testid koolidesse jõuaksid,“ nentis ta. „21. jaanuari õhtul saatis RTK ametnik meile kirja, kus ta möönab, et nad on arutanud RTK-s olukorda ja pakuvad, et antud olukorras saab haridus- ja teadusministeerium lahendada olukorra läbi raamlepingu laiendamise ja selle ettepaneku ma ka valitsusele järgmise nädala teisipäeval tegin.“

Kokkuvõtvalt uuritakse Kersna sõnul tema tegevust just neis kahes episoodis. „Esiteks siis see hange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hange ja siis selle teise hanke laiendamine 50 protsendi ulatuses,“ märkis ta. „Ja ma arvan, et siin juhtumis oleks hea kuulda ka riigiõiguse spetsialistide hinnangut. Olen kuulnud erinevaid hinnanguid, et millistel juhtudel üldse ministri suhtes selliseid väärteomenetlusi saaks algatada. Minule on öeldud, et seda saaks teha siis, kui ametnikud on kirjalikult ministrile teada andnud, et see otsus, mida minister teha tahab, on seadusega vastuolus ja kui minister siiski selle otsuse langetab, siis on õigus ministri tegevust ka menetleda ja vajadusel ka karistada.“

Antud juhul on Kersna hinnangul nii esimese hanke, aga ka teise hanke ja teise laiendamise otsused läbinud ametlikud kooskõlastusringid. „Seal on kooskõlastanud kantsler, õigusosakond ja teised valdkonna spetsialistid,“ märkis ta. „Nii, et minu sellist isiklikku suunamist ega jõupositsioonile suuniste andmist kindlasti nendel juhtumitel ei olnud.“

Raamlepingus võib teha vaid ebaolulisi muudatusi

Teise testide hanke puhul kattub riigikontrolli seisukoht Metsalu-Nurmineni sõnul rahandusministeeriumi järelevalve menetluse kontrollaktis välja tooduga – seal ei olnud põhjendatud juba piiratud menetluse valik.

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane märkis, et riigihangete seadus lubab raamlepingut muuta ainult siis, kui tegemist on ebaolulise muudatusega. „Meie leidsime, et viiekümne protsendi ulatuses raamlepingu mahu muutmine on igal juhul oluline ja seega riigihangete seaduse mõttes lubamatu,“ lausus ta.

Kersna nentis, et nende hinnangute juures veel vaidlused käivad ning see on juriidikas tavapärane. „Väga paljud eksperdid on arvutanud, et kui palju näiteks maksab päev kontaktõppes, või siis päev distantsõppel,“ ütles ta. „Mõelge vaid – tänu sellele viie miljonilisele hankele me saime nakatumisnäitajad ühiskonnas alla. Kui palju vähem kulus haiglates lisavoodikohtade loomiseks raha. Üks asi on loomulikult konkreetne leping, millel on konkreetne summa, aga kaudsed mõjud ja kulud, mida me tänu kiirtestimisele vähendasime ühiskonnas, need on oluliselt suuremad.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.