"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Merkel kaitses oma kunagist Moskva-poliitikat ning hoiatas, et Putin tahab Euroopat hävitada (2)
08. juuni 2022
Angela Merkel Foto Scanpix

Endine Saksa kantsler Angela Merkel kaitses teisipäeval oma aastaid kestnud pingelõdvenduspoliitikat Moskva suunal ning ütles, et tal ei ole “mitte millegi pärast vabandada”, kuigi Ukraina sõda heidab varju tema pärandile.

Oma esimeses suuremas intervjuus pärast ametist lahkumist kuus kuud tagasi, rõhutas Merkel, et ta ei olnud Vene presidendi Vladimir Putiniga suhtlemisel naiivne.

67-aastase Merkeli sõnul ei saa diplomaatiat nimetada valeks ainult seepärast, et see pole toiminud.

Ta tuletas meelde oma toetust majandussanktsioonidele Venemaa vastu seoses Krimmi annekteerimisega 2014. aastal ning Saksa-Prantsuse jõupingutusi hoidmaks elus Minski rahuprotsessi.

“Ma ei pea end süüdistama selles, et ma ei püüdnud piisavalt,” ütles ekskantsler. “Ma ei näe, et ma peaksin ütlema, et “see oli vale” ja sestap pole mul millegi pärast vabandada.”

Saksa veteranpoliitik, kes kohtus oma 16 aastat kestnud võimuperioodil korduvalt Putiniga ning pooldas pragmaatilist, ärist lähtuvat lähenemist Moskvale, rõhutas, et Vene vägede sissetung Ukrainasse 24. veebruaril oli “pöördepunkt”.

Merkel ütles, et Venemaa brutaalsele ja ebaseaduslikule agressioonile ei ole mingit õigustust ning Putin tegi “suure vea”.

“Ta tahab Euroopat hävitada,” hoiatas Merkel. “On väga tähtis, et Euroopa Liit hoiaks nüüd kokku.”

Merkel tõrjus ka kriitikat, et ta eksis, blokeerides 2008. aastal Ukraina ühinemist NATO-ga, öeldes, et Kiiev ei olnud siis selleks valmis ning ta tahtis vältida “edasist eskaleerumist” Putiniga.

Ta rõhutas, et 2014.-2015. aasta Minski leppeid peeti siis parimaks võimaluseks lõpetada Ukraina idaosas vastasseis Moskva-meelsete separatistide ja Ukraina relvajõudude vahel.

Rahuprotsess tõi “teatud rahu”, mis andis Ukrainale täiendavalt seitse aastat aega areneda demokraatiana ja tugevdada oma relvajõude, lausus Merkel, avaldades tunnustust Ukraina praegusele vastupanule.

“Julgus ja kirg, millega nad oma riigi eest võitlevad, on väga muljetavaldav,” ütles Merkel, lisades, et tal on suur austus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi vastu.

Merkel märkis samas, et ei ole võimalik vältida suhtlemist Putiniga, kuna Venemaa, nii nagu Hiina, on eiramiseks liiga suur.

“Me peame leidma viisi kooseksisteerimiseks hoolimata kõigile meie erinevustele,” lausus ta.

Ekskantsler tõrjus ka kriitikat, et Saksa valitsuste “muutus kaubanduse kaudu” poliitika Moskva suunal oli vale. Tema sõnul ei olnud tal kunagi illusiooni, et tihedamad kaubandussidemed kannustavad demokraatlikke reforme Venemaal.

“Ma ei mõelnud kunagi, et Putin muutuks kaubanduse kaudu,” ütles ta.

Saksamaa muutus Merkeli ametiajal suuresti sõltuvaks Vene energiaimpordist ning ta ärritas pikka aega Berliini liitlasi oma toetusega vastuolulisele gaasijuhtmele Nord Stream 2, mis pidanuks kahekordistama Vene gaasitarneid Saksamaale.

Praegune kantsler Olaf Scholz tõmbas sellele projektile veebruari lõpus seoses Venemaa tungimisega Ukrainasse kriipsu peale ning Euroopa suurim majandus ühineb nüüd oma Euroopa Liidu partneritega võõrutamaks end Vene naftast, gaasist ja söest.

Merkel avaldas tunnustust oma järeltulija otsustele riigi kaitsevõime tugevdamisel, öeldes, et jõud on “ainus keel, mida Putin mõistab”.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

uus suund
8. juuni 2022 20:41
https://maailm.postimees.ee/7541051/vene-riigiduuma-arutab-leedu-iseseisvust-tunnustanud-maaruse-tuhistamist Venemaa riigiduumale esitatud seaduseelnõu kutsub üles tühistama Nõukogude Liidu riiginõukogu resolutsiooni Leedu Vabariigi iseseisvuse tunnustamisest. Seaduseelnõu koostas partei Ühtne Venemaa liige Jevgeni Fjodorov. Seletuskirjas ütles Fjodorov, et Vene Föderatsiooni tunnustatakse Nõukogude Liidu õigusjärglasena ning 1991. aasta märtsis toimus Venemaal referendum, mis väljendas toetust Nõukogude Liidu säilitamisele ühtse riigina. Sama aasta septembris võttis aga Nõukogude Liidu riiginõukogu, mida juhtis toonane president Mihhail Gorbatšov, vastu resolutsiooni Leedu Vabariigi iseseisvuse tunnustamisest. Fjodorov väidab nüüd, et resolutsioon oli ebaseaduslik.
kuidas keegi
8. juuni 2022 13:23
1991. aastal, kui Nõukogude Liit veel püsis, ehkki paljud rahvuslikud jõud olid tõusnud Moskva keskvõimu vastu, leidis Kohl, et NSV Liidu lagunemine oleks katastroof ning nimetas igaüht, kes seda soovis, otsesõnu lolliks (sks k. Arsch). Seetõttu tegi ta lääneriikides korduvalt jõupingutusi Ukraina ja Balti riikide iseseisvumise takistamiseks, kirjutas Der Spiegel. https://www.err.ee/1608587626/arhiividest-selgub-kuidas-saksamaa-nsvl-i-lagunemise-ja-nato-laienemise-vastu-tootas