"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Pangandusekspert: Turule on tekkinud osapooled, kes püüavad sihilikult Venemaa sanktsioone rikkuda (0)
08. juuni 2022
Liisi Himma Foto Scanpix

„Osad ettevõtjad on võtnud sellise küünilise ja pragmaatilise seisukoha, et kui makse läks läbi, siis oli legaalne tehing,“ sõnas Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma. „Kohati on juba kahjuks turule tekkinud ka sellised osapooled, kes täiesti teadlikult ja sihilikult püüavad Venemaale kehtestatud sanktsioonidest kõrvale hiilida, et seda tekkinud olukorda enda huvides ära kasutada.“

Himma sõnul võib öelda, et me oleme üheskoos seilamas tundmatutes majandusvetes ja kui vaadata seda eesootavat sügistalvist perioodi, siis tundub, et on kokku kuhjumas väga keerulised pingeaspektid. „Ja kõik see omakorda tähendab seda, et see kumulatiivne efekt, mis sealt välja võib tulla, on suhteliselt ettearvamatu,“ lausus ta.

Himma tõi välja, et eesootav sügistalvine periood ei saa ettevõtjatele olema lihtne, kuna probleemid tarneahelates jätkuvad, energiakriis seab kahtluse alla maagaasi varustuskindluse ja väliskaubanduses varitsevad ohtlikud sanktsioonikarid. “Suve tuleks kasutada, et läbi mängida kõikide võimalike ja võimatute kriiside lahendamine,“ ütles ta. „Aga julgete ja nutikate Eesti ettevõtete päralt on tulevik! Kindlasti tekib ka arvukalt uusi võimalusi, näiteks Aasiast tagasi pöörduva tootmise Eestisse võitmiseks ja ilmselt muutub Ukraina sõja tõttu lihtsamaks ka välisomanikelt ettevõtete välja ostmine ja kohalike ettevõtete laienemine.“

Himma sõnul mängitakse hetkel väga jõuliselt tarneahelaid ümber. „See on üpris loogiline, sellepärast et nende kehtestatud sanktsioonide eesmärk põhimõtteliselt ongi maailma kaubandusest välja lõigata teatud Venemaa ja Valgevene kaubad,“ märkis ta. „Samas mulle endale tundub, et tavainimene kipub võib-olla isegi seda Venemaa majanduse suurust ja võimsust kuidagi üle müstifitseerima.“

Venemaa on maailmamajanduse SKP kontekstis väike tegija

Maailma majanduse SKP-d silmas pidades on Himma kinnitusel Venemaal suhteliselt väike osakaal. „See on ca 2 protsenti – võrdluseks võib tuua, et Hispaania majandus on ainult natukene väiksem sellest,“ ütles ta. „Samas on väga paljud riigid olnud ikkagi sõltuvuses teatud Venemaa spetsiifilistest toorainetest. Esimene sõltuvus, mis meil nüüd on väga eluliselt selgeks saanud, on olnud seotud Venemaa metalli ja metallitoodetega.“

Himma hinnangul on siinkohal Türgi Venemaa rolli väga jõuliselt üle võtmas. „Meie ettevõtete jaoks on nendega tehingute sõlmimine pisut keerukas, sest varasemast ajaloost ei ole meil tihedaid kaubandussuhteid olnud,“ nentis ta. „Türgi küsib tehingute sõlmimiseks tihtilugu väga suuri ettemakseid. Teisest küljest, kui me võtame arvesse logistilise keerukuse, siis loomulikult on ka majanduslikult mõttekas kokku osta korraga suurem kogus toorainet. Kõik see omakorda tähendab seda, et ettevõtete käibekapitalile tekib üha suurem pinge.“

Venemaa puidu osas kehtib aga Himma sõnul juuli alguseni veel üleminekuperiood. „Sisuliselt tähendab see seda, et varasemast sõlmitud lepinguid on lubatud veel edasi täita,“ märkis ta. „See on endaga kaasa toonud selle, et päris paljud ettevõtted on oma laod Venemaa saematerjali täis varunud ja ma arvan, et tõenäoliselt selle aastanumbri sees ei lähegi asjad veel keeruliseks.“

Samas rõhutas Himma, et pikemas perspektiivis tuleks siiski arvestada sellega, et Euroopa on otsustanud Venemaa ja Valgevene puidust end täielikult lahti öelda. „Karta on, et järgmine aasta läheb siiski olukord keerukamaks,“ nentis ta. „Ma arvan, et hakkab toimuma mingit pidi looduslik valik, mis sisuliselt tähendab seda, et need ettevõtted, kellel on suuremad puhvrid, kellel on rohkem likviidsust ja kes tänu oma finantsvõimekusele jõuavad selle puidu eest rohkem maksta – need saavad oma soovitud kogused kätte.“

Sanktsioone proovitakse sihilikult rikkuda

Kuigi sanktsioonide praktiline jõustamine on Himma hinnangul täna enamjaolt jäetud pankade õlule, avaldab see suurt mõju ka ettevõtjatele ning erinevad ettevõtted lähenevad sellele probleemile erinevalt. „Osad ettevõtjad on võtnud sellise küünilise ja pragmaatilise seisukoha, et kui makse läks läbi, ju siis oli legaalne tehing,“ rääkis ta. „Samuti me näeme, et kohati on juba kahjuks turule tekkinud ka sellised osapooled, kes täiesti teadlikult ja sihilikult püüavad nendest sanktsioonidest kõrvale hiilida, et seda tekkinud olukorda enda huvides ära kasutada.“

Tänases olukorras on aga Himma sõnul näha juba teatavat tendentsi selles osas, millised ettevõtted rasketel aegadel ellu jäävad ja millised mitte. „Mis hakkab juba eristama edukaid vähem edukatest, on see, et väga jõuliselt püütakse läbi rääkida oma müügilepinguid,“ märkis ta. „Ehk et see võtmeküsimus on see, kuidas kanda edasi toorme hinnakasv oma müügilepingutesse.“

Tänu sellele võib Himma hinnangul öelda, et möödunud aastate turupraktikad tänases keskkonnas enam absoluutselt ei tööta. „Need edukad ettevõtted, kes juba on piltlikult öeldes käised üles käärinud ja hakanud neid lepinguid läbi rääkima jõuliselt – nemad muudavadki turupraktikat,“ lausus ta. „Ma julgen väita, et tihtipeale sektorites sellelaadne varasem kogemus isegi võib puududa.“

Kõrge elektrihind Baltikumis pärsib regiooni konkurentsivõimet

Himma nentis, et Eesti ettevõtetel hakkab samas elu keerulisemaks minema, kuna Baltikumi elektrihinnad jäävad ekspertide hinnangul Skandinaavia omadest kõrgemaks. „Neid hinnanguid on olnud erinevaid ja mul on silma jäänud osad hinnangud, mis prognoosivad, et see vahe võiks olla kuskil kümme kuni viisteist eurot megavatt-tunni kohta,“ ütles ta. „Aga ma arvan, et aus vastus on see, et mitte keegi päris täpselt ei tea. Mind paneb see muretsema, kuna hinnaerinevus regiooniti ju sisuliselt tähendab seda, et meie regiooni ettevõtete konkurentsivõime hakkab järjest erodeeruma.“

Teine probleem on Himma sõnul siin selles, et Eesti majandus on endiselt Euroopa kontekstis süsinikheitmete osas silmatorkaval positsioonil. „Energiatarbimise koha pealt peame me muutuma efektiivsuse maailmameistriteks,“ lausus ta. „Ma arvan, et see surve jõuab esmalt kohale läbi tarneahelate, sellepärast et mida suurem ja rahvusvahelisem kontsern on ettevõtte partneriks, seda rohkem ta edaspidi pöörab tähelepanu sellele, milline on ettevõtte süsiniku jalajälg. Ma arvan, et mida aeg edasi läheb, seda loomulikumaks turupraktikaks see muutub. Kui me sellega täna ei tegele, siis võib juhtuda, et meid lihtsalt lõigatakse tarneahelatest edaspidi välja.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.