„Täiesti vale ja inimeste petmine on aga ka Eestis sageli kostuv väide, et meil on tegemist Putini inflatsiooniga,” ütles Tallinna Ülikooli riigiteaduste professor Anu Toots, kelle sõnul  algas energiakandjate hinnatõus juba varem ja oleks toimunud ka ilma Ukrainas sõda alustamata.

Meediavahi Pealinna podcasti külaliseks oli Tallinna Ülikooli riigiteaduste professor ja Sharpminderi blogi kaas-asutaja Anu Toots.

Tootsi meelest sõltub Reformierakonna väljavaade väga palju julgeolekuolukorrast. „Kaja Kallas on sõja puhkedes teinud väga head tööd Eestis ja välismaal ja see peegeldub Reformierkonna reitingus,” lausus ta. “Küsimus on, mis saab sügisel kui sõja, NATO laienemise ja Euroopa ühtsuse teemad natuke ära vajuvad. Seal ma näen tugevuste asemel rohkem nõrkusi. Oleme sellest oma blogis varem palju kirjutanud, et Kallas on väga nõrk sisepoliitilistes küsimustes. Muidugi pole Reformi huvides neid teemasid kergitada, aga need võivad tulla, sest hinnatõus pressib sisse uksest ja aknast.”

Kaja Kallas võiks minna NATO peasekretäriks

„Paljud eksperdid ja pool-eksperdid ütlevad sotsiaalmeedias, et lõpetage ära, meil on nii keeruline julgeolekuolukord, et praegu tuleb kõik erakondadevahelised erimeelsused maha matta ja valitsuse vahetumisele nüüd küll mõelda ei saa. Minu arvates on see aga ohtlik kui ütleme, et niikaua kui Ukrainas on sõda, Eestis sisepoliitikat ei ole. See on tee autokraatlikusse ühiskonda,” hoiatas Toots.

Jaanus Karilaiu ja Keskerakonna tegutsemismotiivide üle võib professori sõnul ju arutada, aga ta kindlasti ei nõustu väitega, et keerulistes olukordades valitsust ei võiks kukutada.

„Kaja Kallasel on praegu suurepärane võimalus teha suur väljumine – big exit – minna NATO peasekretäriks ja jätta need madalad maad ja majad. Samal ajal sahistatakse ka Keit Pentus-Rosimannuse sihikul olevast kohast Euroopa Kontrollikojas, kuhu ta oma isikuomadustelt väga hästi sobiks, selline kiretu fiskaalortodoks, nagu ta on,“ rääkis Toots.

Kui need kaks Reformierakonna käilakuju lähevad Eestist ära väga head karjääri tegema, siis tekib Tootsi sõnul küll küsimus, et kes seda parteid edasi veab. „Meelde tuleb Jürgen Ligi, kes hakkab nagu vanaks jääma ja siis meenuvad veel mõned pikaaegsed parteilased. Aga neil oleks vaja uut põlvkonda,” õpetas Toots.

Kas Euroopa rohepööre on üldse võimalik?

Rääkides Euroopa perspektiivist märkis Toots, et kõrge inflatsioon koos ülikalliste rohepöörde poliitikatega on eriti raske olukorras, kus palju raha läheb otseselt sõjaga seotud kuludele – relvadele, sõjapurustuste taastamisele ja põgenikele.

„Tekib küsimus, kas Euroopa rohepööre on üldse võimalik. Eurokoridorides liiguvad juba ettepanekud keskkonnamõjude hindamise nõudeid leevendada. Üks võimalus on, et Euroopa alandab rohepöörde eesmärke. See võib leevendada inflatsiooni, vähendada elukallidust, vabastada raha muudeks kulutusteks, näiteks sotsiaalvajadusteks. Paljude minu kolleegide kartus on, et Euroopas pikka aega alarahastatud kaitsevaldkond sööb nüüd ära senise üsna lopsaka sotsiaalvaldkonna,” muretses Toots.

„Täiesti vale ja inimeste petmine on aga ka Eestis sageli kostuv väide, et meil on tegemist Putini inflatsiooniga,” jätkas Toots resoluutselt. Ta selgitas, et energiakandjate hinnatõus algas varem ja oleks toimunud ka ilma Ukrainas sõda alustamata. „Sõda on seda protsessi ainult pisut võimendanud,” nentis ta.

Viidates Sharpmideri blogis viimati ilmunud globaliseerumise käsitlusele, postuleeris Toots, et üleilmastumisel on lõpp. „Sellel on plusse ja miinuseid. Hea on see, et hakkame rohkem sööma toitu, mis on kasvanud meie lähedal, tarbima asju, mis on toodetud meie lähedal, ehitame maju, mis on meile omased jpmt. Halb on muidugi, et tekivad kaubandustõkked ja lõhed, mis halvemal juhul võivad viia suure sõjani,” sedastas Toots.