"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
ELU COVIDIGA Eelolevaks sügiseks on Covid-19 osas kolm stsenaariumit: leebe, raske või uus pandeemia (0)
09. juuni 2022
Toivo Maimets Foto Scanpix

„Võimalikud on uued viiruse variandid, mis on leebed ja tekitavad aeg-ajalt taasnakatumisi, suhteliselt madalad hospitaliseerimise ja suremuse arvud,“ ütles teadusnõukoja juht Toivo Maimets. „Raske stsenaariumi puhul ilmuvad uued viiruse tüved, mis tekitavad raskemat haigestumist ja levivad efektiivsemalt. Uue pandeemia levimise korral tekivad uued viiruse tüved, mida olemasolev vaktsineerimise ja läbipõdemise tõttu tekkinud immuunsus ei suuda ära tunda ja neutraliseerida.“

Sõda, inflatsioon ja koroonanäitajate langemine on meie tähelepanu pandeemialt mujale viinud, kuid ometi oleks ennatlik kuulutada pandeemia lõppenuks. Mida oleme elust Covidiga õppinud ja milleks peaksime sügisel valmistuma rääkisid mitmed eksperdid Tartu Ülikooli korraldatud konverentsil, mis jagas lisaks viimaseid andmeid koroonaviiruse kohta ning uuris, milline on riigi valmisolekuplaan eelolevaks sügiseks.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul viitavad andmed, et omikroni läbipõdemine annab nakatumise vastu lühiajalise kaitse. „Juuni lõpus kaob nakatunutel ja lähikontaktsetel kohustus jääda kümneks päevaks koju,“ rääkis ta terviseameti sügisest prognoosist. „See tähendab, et testima ei minda, jäädakse koju ja kui terveks saad, siis saad naasta oma igapäevategevuste juurde tagasi ehk kohustuslik isolatsioon kaob ära.“

Härma lisas, et augustis minnakse üle sentinel seirele. „See tähendab, et me ei tee enam ulatuslikku PCR testimist,“ selgitas ta. „Perearst otsustab kliinilise pildi alusel, kas patsient võib olla Covid-19 haige, võtab proovi ja saadab selle laborisse ehk väheneb laialdase testimise kättesaadavus.“

Teadusnõukoja juhi Toivo Maimetsa sõnul on meil eelolevaks sügiseks kolm võimalikku stsenaariumit: leebe, raske ja uus pandeemia. „Võimalikud on uued viiruse variandid, mis on leebed ja tekitavad aeg-ajalt taasnakatumisi, suhteliselt madalad hospitaliseerimise ja suremuse arvud,“ kirjeldas ta. „Raske stsenaariumi puhul ilmuvad uued viiruse tüved, mis tekitavad raskemat haigestumist ja levivad efektiivsemalt. Samas aitavad olemasolevad vaktsiinid vältida rasket haigestumist. Tervishoiusüsteem on üle koormatud ning lisanduvad Covid-19 seotud pikemaajalised terviseprobleemid ehk pikk Covid.“

ECDC ja terviseameti prognoosi järgi hakkab haigestumine kasvama juuni lõpus, juulis. „Optimistliku stsenaariumi järgi tuleb haiglaravi tipp madalamal tasemel kui kevadel 2022,“ rääkis Härma. „Oht raskelt haigestuda on kõige kõrgem riskirühma inimestel, kes pole veel nakkust saanud ega vaktsineerinud.“

Uue pandeemia levimise korral tekivad Maimetsa sõnul uued viiruse tüved, mida olemasolev vaktsineerimise ja läbipõdemise tõttu tekkinud immuunsus ei suuda ära tunda ja neutraliseerida. „Koormus meditsiinisüsteemile ületab selle võimekust, teiste patsientide ravi tuleb oluliselt piirata, tuleb valida nakatumiskõvera „silumise“ taktika, et võita aega täiesti uute vaktsiinide ja ravimite väljatöötamiseks,“ märkis ta. „Vajalik on kehtestada ulatuslikud piirangud: maskikandmine siseruumides, kaugtöö, karantiin jm. See tekitaks juurde sotsiaalseid pingeid, sest inimesed on pandeemiast ja piirangutest väsinud, nad ei järgi käitumisjuhiseid nii hoolikalt kui esimeste lainete ajal. Isegi uute, toimivate vaktsiinide ilmumisel valitseb nende suhtes üldine skepsis.“

Oleme õppinud viirusega elama

Tänaseks Euroopa Liidus Covid-19 nakatumine väheneb, kuid on endiselt kõrge 65-aastaste seas. Lisaks sellele satuvad haiglasse eeskätt vanuses 60+ inimesed.

Levib valdavalt omikron tüvi, mis levib kiiremini kui wuhani või delta tüvi ja 65,9 protsenti kogu maailma rahvastikust on saanud vähemalt ühe Covid-19 vaktsiinisüsti. „Mida me praeguseks teame on see, et vaktsiinide efektiivsus ei ole 100 protsendiline, see jääb vahemikku 60-95 protsenti, aga nad hoiavad üldiselt ära raske haigestumise,“ sõnas ravimiameti peadirektor Katrin Kiisk. „Vaktsiinid on efektiivsed omikroni vastu, aga siiski vähem, kui delta tüve vastu.“

Professor Irja Lutsar ütles, et inimesed on õppinud viirusega elama. „Mulle meeldib, et inimestel on nüüd ka muud tegemised, et Covid-19 ei ole meie peamine probleem,“ rääkis ta. „Palusin oma lastelastel üks päev midagi joonistada ja üks neist joonistas ilusa lille, päikese, südamed ja pääsukesed, aga teine lapselaps joonistas koroonaviiruse. Pandeemia lõpp algab esiteks meie peadest.“

Mida oleks saanud Lutsari sõnul paremini teha oleks olnud kaitsta eakaid ja riskigruppe. „Viirus tundus olevat lihtsam, kui ta tegelikult oli,“ lausus ta. „Ütleme eakale inimesele, et püsi kodus, et neid aastateks täiesti kinni panna ei ole täiesti reaalne. Hooldekodude olukord on meil teada, vaktsineerimine selles populatsioonis ei ole kunagi populaarne olnud ja läheb vaevaliselt praegu ja seetõttu need inimesed sattusid ka haiglasse.“

Kiisk lisas, et kaitse ajas väheneb, mistõttu vajame ka tõhustusdoosi. „Tehtud uuringud näitavad, et vaktsiinide kombineerimine (vektorvaktsiinid + mRNA) annab parema tulemuse immuunvastuse nii esmase vaktsineerimise kui ka tõhustus annuse korral,“ selgitas ta. „Selline kombineerimine on üldiselt hästi talutav ning ohutu.“

Praegu ei ole Kiiski sõnul teada, kas vaktsiinid säilitavad sama kaitsetaseme omikroni uute alamvariantide vastu, eeldus selleks on olemas. „Käimas on kliinilised uuringud, kus võrreldakse praeguste vaktsiinide esimese või teise revaktsineerimise ohutust ja immunogeensust võrreldes omikroni monovalentse või kahevalentse vaktsiiniga,“ selgitas ta.

Covid-19 ei kao maailmast kuhugi

Ajavahemikul 26.02.2020–06.06.2022 registreeriti 577 655 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu, selle perioodi haigestumus 100 000 elaniku kohta on 43 466,2. Seisuga 06.06.2022 on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 121,0 (seisuga 30.05.2022 oli 133,6). 22. nädala jooksul lisandus 787 haigusjuhtu.

Viimase 14 päeva haigestumus oli langustrendis kõikides maakondades välja arvatud Pärnumaa (+12,2%), Raplamaa (+19,5%) ja Viljandimaa (+37,8%).

Covid-19 viirus Lutsari sõnul ära ei kao. „Peame mõtlema, mida teha, et see ka töötaks,“ ütles ta. „Ma olen kogu puhangu ajal olnud seda meelt, et koole kinni panna ei tohi, sest laste  psüühika kannatab tugevalt ja sellel on kurvad tagajärjed. Teiste piirangutega tuleks vaadata, mida see meile annab. Piirang peaks võitma meile millegi jaoks aega, näiteks kui meil on vaja tõhustusdoose teha, siis tuleks piirang peale panna, et saaksime neid juurde teha.“

Paraku satub haiglasse ikka inimesi, kes ei ole siiani ühtegi vaktsiini saanud ning kes kuuluvad riskigruppi. „Riskigrupid tõenäoliselt vajavad nii neljandat, viiendat kui ka kuuendat tõhustusdoosi, loomulikult siis kui eelnevad on tehtud“ rääkis Lutsar. „Kui rääkida noortest, siis on palju eksperte, kes arvavad, et see ei pruugi olla vajalik, kui see noor inimene ei kuulu riskigruppi. On ka neid, kes arvavad, et see on siiski vajalik, seega elame ja näeme, kuhu edasi liigume.“

Eakas põlvkond ei tunne, et nad kuuluvad siia ühiskonda. „Neil on tunne, et see on noorte jaoks,“ selgitas Lutsar. „Siis tekibki tal selline vanainimese trots ja ta mõtlebki, et ma ei teegi seda, mida inimesed tahavad.“

Maailmal ei ole pikka piirangute kogemust. „Katku kohta saame ilukirjandusest ka lugeda, et inimesed läksid seitsmeks aastaks mägedesse ja kui nad alla tulid, oli katk läinud,“ märkis Lutsar. „Meie peame vaatama, mis on reaalne, oma psüühikat ei tohi viiruse pärast ära lasta tappa.“

Teemad sügiseks valmistumisel:

  • Inimeste teadlik tervisekäitumine
  • Tööandja, ettevõtete, omavalitsuste ja kogukondade rolli suurendamine
  • Vaktsineerimise edendamine
  • Viiruse seire ja levik teistes riikides
  • Tervishoiusüsteemi valmisolek
  • Õigussüsteemi valmisolek
  • Ressursside kindlustamine
  • Haridussüsteemi toetamine
  • Rahvusvaheline koostöö
  • IT-lahenduste analüüs ja planeerimine
  • Valitud erialade koolitustellimus ja teadustöö võimekus

Õigusruum tuleb õigemaks sättida

Õiguskantsleri nõunik Martin Kadai sõnas, et õigusruum on suur probleem. „Eelnõu, mis on esitatud seda probleemi ära ei lahenda,“ rääkis ta. „Õiguskantsler on sellele tähelepanu juhtinud ja meil tegelikult puudub nakkushaiguste seaduses tervikkontseptsioon. Lisaks puuduvad eriohtude definitsioonid ja printsiibid, kuidas neid eriohte lahendatakse, puudub ka lahendusskeem.“

Maimets lisas, et tänane õigusruumi tuleb õigemaks sättida. „Tänane ei rahulda mitte kedagi,“ rääkis ta. „Sinna on konfliktid sisse programmeeritud.“

Kadai sõnul on meie seadus ajale jalgu jäänud. „See on 2003. aastal vastu võetud ja selle kontseptsioon oli tolleaegne nii-öelda loomatauditõrje põhimõte,“ kirjeldas ta. „Et tõmbame laudale lindi ümber ja lahendame sel viisil asja ära. Inimestega nii asju lahendada ei saa, inimestel on põhiõigused. Peame kaaluma erinevaid õigushüvesid.“

Inimestele ei saa anda garantiid mis juhtub homme, veel vähem sügisel. „Me saame ainult tõenäosuste põhjal prognoosida, aga ei saa anda lubadusi,“ lisas Lutsar. „Elu ei ole must-valge.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.