"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Päästeameti juht Kuno Tammearu Kriisideks on hästi ette valmistunud vaid 15% ühiskonnast (1)
10. juuni 2022
Kuno Tammearu Foto Mats Õun

“Üldiselt meeldib inimestele väga sagedasti mõelda, et turvalisus on selline asi, mis tuleb ülevalt Toompea treppidest alla ja siis kihutab erinevate põhimagistraalide pidi erinevatesse suundadesse, kui jõuab ka täitsa äärealadele,” ütles päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. “Tegelikult on turvalisus eelkõige see, mis hakkab inimesest endast peale – kuidas ta mõtleb, kuidas ta käitub.”

Tammearu sõnul on elanikkonna kaitsest kui turvalisuse ühest osast rääkides oluline pidada meeles nelja tasandit: inimene, kogukond, omavalitsus ja riiklik tasand.

“Kui tahta kogu riigi turvalisust saavutada, siis on minu meelest tähtis tõesti kõikidele nendele neljale tasandile panustada. Iga inimene loeb ja oluline on see, et inimene oleks riskiteadlik ja iseseisvalt hakkama saav ja tal oleks ka varud olemas,” märkis Tammearu.

“Kui inimene saab aru, millised on ümbritsevad riskid ja endale seda valmidust ka loob, siis ei pea kohalik omavalitsus või riik kriisi korral pöörama nende aitamiseks eraldi tähelepanu ja saavad tegeleda suuremate küsimuste lahendamisega.”

Turvalisus hakkab inimesest endast peale

“Kui vaadata meie ühiskonda tervikuna, siis 15 protsenti inimestest on sellised, kes ei saa endale kahjuks valmidust luua. Erinevatel põhjustel,  on see vanus, on see haigus, on mingi muu asi. Tänase uuringu põhjal ütleb 15%, et nad on hästi valmis ja tegelikult 70% on seal nii-öelda kuskil maa ja taeva vahel,” kirjeldas päästeameti juht.

Tammearu sõnul tuleb kriisideks valmisolekust rääkides keskenduda just sellele 70 protsendile, kes saavad seda valmisolekut luua ja kes saaksid tegelikult ise hakkama ja mitte ainult ei saaks ise hakkama, vaid tegeleks ka teiste inimeste aitamisega.

“Üldiselt meeldib inimestele väga sagedasti mõelda, et turvalisus on selline asi, mis tuleb ülevalt Toompea treppidest alla ja siis kihutab erinevate põhimagistraalide pidi erinevatesse suundadesse, kui jõuab ka täitsa äärealadele. Kuid tegelikult on turvalisus eelkõige see, mis hakkab inimesest endast peale – kuidas ta mõtleb, kuidas ta käitub. Kas ta teeb kogukondliku toetavat tegevust, kui valmis on kohalik omavalitsus ja nii edasi,” tõdes Tammearu.

Selleks, et kriisiolukorrale edukalt reageerida, peab päästeameti juhi sõnul olema eelnevalt läbi mõeldud ka riskikommunikatsioon, et inimesed teaksid, millised ohud ja riskid neid antud kogukonnas ähvardada võivad. Samuti kriisikommunikatsioon, mis selgitaks, kuhu minna, mida teha ja kelle käest küsida, kui tekib kriisiolukord.

“Kui näiteks pole pikka aega elektrit olnud, kus saab enda mobiiltelefoni täis laadida. Väga palju pisikesi asju, mis kriisi puhul ei olegi enam väga pisikesed, vaid väga olulised asjad. Kuidas see süsteem on korraldatud, sotsiaalmeedia või muude lahendustega,  see peab olema kindlasti eelnevalt välja mõeldud, eelnevalt kokkulepitud ja paika pandud, nagu ka kriisijuhtimine,” selgitas Tammearu.

 “Tähtis on koostöö teiste kohalike omavalitsustega – on väga palju ühiseid huve, näiteks üks osutab ühte teenust teisele ja vastupidi. Koos infot jagades ja mõtteid vahetades on esile kerkivaid probleeme mõistlikum lahendada. Seda näitas nii COVID-kriis kui ka põgenikekriis et omavalitsuste omavaheline koostöö on tõesti hästi tähtis.”

Kriiside lahendamine on kohaliku omavalitsuse küsimus

Päästeamet on Tammearu sõnul välja töötanud kriisivalmiduse indeksi ja hinnanud ära kõik Eesti kohalikud omavalitsused. Selle kohaselt on täna eeskujuliku valmisoleku tasandil kaheksa omavalitsust ja alla miinimumnõude kuus omavalitsust, teised jäävad vahepeale.

“Tavaliselt üks suuremaid komistuskive ongi kohalike omavalitsuste riski- ja kriisikommunikatsiooni korraldus – need asjad pole piisavalt hästi läbi mõeldud. Aga ma arvan, et nii COVID-kriis kui ka põgenikekriis on julgeoleku mõttes andnud kohalikele omavalitsustele väga selge arusaamise, et kriisid on asi, millega peab päriselt tegelema ja kriisid on kohaliku omavalitsuse küsimus,” nentis ta.

“Kohalike omavalitsuste tahe kriisideks valmis olla paraneb jõudsalt ja ma arvan, et kui uus hindamine tuleb, on eeskujulikus valmisolekus omavalitsusi palju rohkem.”

Ei kohalik omavalitsus ega inimene ega kogukond pea olema Tammearu kinnitusel probleemide lahendamisel üksi. “Päästeameti ülesanne on pakkuda nendele erinevatele tasanditele tuge. Me aitame mõista ja mõtestada, kuidas see risk, see kriis võib kohalikku omavalitsust mõjutada,” rääkis ta.

Selleks, et teadmine ja initsiatiiv viia kogukondadesse, tuleks kogukondadel Tammearu hinnangul ise leida see eestvedaja ehk sädeinimene, kes asja vedama asub.

“Alles hiljaaegu kuskil esinedes hästi suurele auditooriumile keegi ütles, et seda keldrit ma teen korda rohkem päästeameti pärast. Päriselt ka? Äkki minu meelest on hea, kui majad põlevad – mul meestel on tööd, kogu ühiskond näeb, et päästjaid on vaja, võib-olla hakatakse isegi palka tõstma,” muigas Tammearu irooniliselt.

“See oli muidugi nali, aga tegelikult just see mõtteviis on väga sagedane, et ühistuline vorm on nagu kellegi teise oma ja inimene ootab, millal riik tuleb riik minu juurde seda või teist korda tegema. Nagu ma ütlesin – turvalisus algab igaühest endast ja kogukonnast, riik saab luua ainult võimalusi rahastamise ja toetamisega, aga kõik algab peale ikka üksikisikust ja kogukonnast.”

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
10. juuni 2022 10:25
Kriisideks on hästi ette valmistunud vaid 15% ühiskonnast. Eks see ole eliit, kellel vahendeid jätkub. Tavainimene jõuab ehk meieisa palve lugeda kui sireeni kuuleb, sest vene raketid jõuavad paari minutiga sealtpoolt Peipsit Tallinnani ja alla minuti merelt. Korrusmajade keldrid on surmalõksud pommide tabamusel ja teiste varjenditeni ei jõua. Pole ka neist midagi kuuldud.