"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
HEEROLDI JUTUD Vaata, millised on olnud Eesti juudi kogukonna paremad ja halvemad ajad (2)
10. juuni 2022

Heeroldi jutud viivad meid seekord Karu tänavale, kus asub juudi kogukonna keskus – sünagoog, gümnaasium, ametiruumid ja muuseum. Muusem on suutnud esitada juudi kogukonna elu alates tsaariajast kuni läbi esimese Eesti aja, Nõukogude Liidu ja Saksa okupatsioonide kuni tänapäevani.

„Muuseumis ilmneb ka juutide panus Eesti ühiskonda, kultuuri, hariduse, muusika, spordi ja muudel aladel,“ ütles Jüri Kuuskemaa. „Fotodelt vaatavad meile vastu ka üldtuntud ja armastatud juudid nagu Eri Klas, Siima Schkop, Eino Baskin, samuti eestlased, kes on juute raskeimatel aegadel aidanud, nagu professor Paul Ariste.“

Tallinn on alati olnud paljurahvuseline. „Praegu on meil lausa üle 140 erineva rahvusesindaja Tallinnas elamas,“ rääkis Kuuskemaa. „Aga meie oleme täna tulnud ühe rahvusvähemuse juurde, kes asus Tallinna 19. sajandi keskel ning on püsinud praeguseni läbi ränkade katsumuste, sest juudirahvas on arvatavasti maailma kõige enam kannatanud rahvas.“

Juudi muuseum jaguneb kaheks – muuseumi tuba ja galerii. „Praegune näitus on pühendatud kunagisele Eestimaa ülemrabile Dr. Aba Gomerile,“ kirjeldas Kuuskemaa. „Olles sündinud Leedu-Poola aladel, sai ta teoloogilise ja filosoofilise hariduse Kölnis ja Berliinis, Weimari vabariigi ajal, mil Saksamaal oldi väga tolerantsed. Hiljem abiellus ta Riia pearabi tütrega, tuli Eestisse, tegi siin vaimuliku karjääri ja sai Eestimaa pearabiks ning oli Tallinna sünagoogi peamine juht. Kui algas Saksa okupatsioon 1941. aastal, siis ütles Gomer oma rassikaaslastele, et ärge minge siit ära, sakslased ei tee meile midagi.“

Kuuskemaa näitas muuseumis asuvat tabelit, kus on välja toodud Eestis hukatud juutide arv- 974 inimest. „Viiendal detsembril 1941. aastal natsivõimud deklareerisid Eesti juudivabaks,“ lausus ta. „Siiajäänutest peideti ära mõningad ja kaheksa neist elasid jubeduse üle. Pean ütlema, et meie eestlaste häbiks, oli holokaustis mõningane roll ka eestlastel, sest kui loodi omakaitse, siis tegeles see sakslaste nõudmisel muuhulgas mitte ainult kommunistide vaid ka juutide püüdmisega.“

Päästeti oluline reliikvia

Eestis on kaks holokaustile pühendatud mälestusmärki väljapool Tallinna: Kalevi-Liival ja Kloogal. „Siin juudi muuseumi mälestusegaleriis on neli tahvlit, mille kohal on tekst „Mälestame Judenfrei ohvreid“,“ selgitas Kuuskemaa. „Siin on välja toodud kõigi nende 974 inimese nimed, sealhulgas ka Eestimaa ülemrabi koos oma abikaasa ja pojaga, kes samuti metsikult mõrvati.“

Juudi muuseumi külastajat võib Kuuskemaa sõnul üllatada kesksel vitriinil, kus on Tallinna ja Tartu sõjalised sünagoogide vaated ja nende varemete fotod, üks üles tõstetud käega mees. „Ta ei kuulunud juudikogukonda ja ei olnud ka juut mitte, kuigi ta kohalikku suhtluskeelt valdas,“ lausus ta. „See on meie professor Paul Ariste, kellele on juudid tänulikud, et natsiokupatsiooni ajal päästis ta hävitamisest mõned väga olulised reliikviad: Tartu sünagoogist kaks toora rulli, mille kogu pikkus on 37 meetrit ja mis koosneb 54 peatükist, lisaks vastab see kristlaste Vanale-Testamendile. Siin muuseumis on üks päästetud toora rullidest.“

Rahvusvähemused hakkasid tegutsema

Juudikogukond sai Eestis alguse tsaariajal. „Kui Eesti Vabariik kuulutas välja iseseisvuse, siis Manifest oli kõigile Eestimaa rahvastele,“ ütles Kuuskemaa. „1926. aastal võeti vastu kultuuriautonoomia seadus ning see oli toonases maailmas esmakordne, kui juudid said samad õigused nagu põhirahvus ja seda hindas kõrgelt ülemaailmne sionistide ühendus, mis saatis Eesti valitsusele tänukirja.“

Esimene suur pauk, mis juutidele osaks langes oli 1941. aasta küüditamine ja edasi läks asi hullemaks, kui tuli natsivõim. „Kui algas Nõukogude Liidu varisemine ja algas Eesti Vabariigi taastamise kampaania, tõstsid sellega paralleelselt pead ka rahvusvähemused,“ märkis Kuuskemaa. „Juudid olid esimesed, kes kogusid ennast uhkust täis ja lõid 1988. aastal Juudi kultuuriseltsi.“

Tänapäeval on juudid säilitanud oma rahvusliku identiteedi. „Kui võtame kokku juutide panuse Eesti arengusse, siis tuleb öelda, et nad on teinud läbi tõusud ja mõõnad, mida kõik teisedki Eestis elavad rahvused alustades eestlastest endist,“ sõnas Kuuskemaa. „Ma arvan, et peaksime igati väljendama tänu ja tunnustust juutidele, et nad on olnud  ja on siiani meiega solidaarsed.“

Muuseumi on huvilistel võimalik külastada eelneva telefonilise kokkuleppe alusel.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

globaal
11. juuni 2022 17:03
Stalin toetas Iisraeli riigi rajamist Lähis – Itta, et vältida selle rajamist Musta mere äärde. Selleks võeti ühendust palestiina aladel tegutsenud sionistidega, toetades nende võitlust araablaste ja anglosakside vastu. h ttps://epl.delfi.ee/kultuur/arvo-uustalu-kuidas-stalin-rajas-juudi-riigi-ilma-uute-paljastusteta?id=51058306 h ttps://www.youtube.com/watch?v=Sq7IT2bzC6U Projekt „Kalifornia Krimmis”, mida toetasid anglosaksid ja sealsed sionistid, samuti Juudi Antifašistlik Komitee eesotsas Michoels’ iga Nliidus.Tegemist poleks olnud Nõukogude liiduvabariigi, vaid iseseisva riigiga. NLiit pääsenuks Mustale merele vaid Gruusia NSV sadamate kaudu. Birobidžani AO rajamisest aastatel 1930 – 34 jäi anglosaksidele väheseks. Ka tänapäeva sündmustel Musta mere piirkonnas on tolle aja taust. h ttps://maidan.org.ua/arch/oldkrym/1046950011.html
lisaja
11. juuni 2022 13:44
h ttps://et.wikipedia.org/wiki/Licht Üks Lichti juhatuse liige oli ka Lazar Vseviov. Ajakirja „Kommunist” üks trükkal oli Lazari abikaasa Sosja Schmotkina. h ttps://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_juudid 1940. aasta riigipöörde järel likvideeris Nõukogude võim juba juulis juudi kultuurautonoomia ning sulges juuli-augusti jooksul kõik juudi seltsid, ühingud ja korporatsioonid (Hasmonea), tehes seda pahempoolse antisionistliku juudiorganisatsiooni Licht esitatud nimekirja alusel. 14. juunil 1941 küüditati-represseeriti umbes 400 Eesti juuti (umbes kümme protsenti Eesti juudi elanikkonnast), kelle küüditamise põhjuseks oli Eesti NSV RJRK ametniku resolutsioon "sotsiaalselt võõras element". 29. augustil 1940 teatas Eesti NSV sisekaitseülem: "Vaadanud läbi juudi kultuuriselts "Licht" avaldise 28. augustist 1940 juures esitatud andmed, leidsin, et all-loetletud juudi organisatsioonide edasitegutsemine ei ole kooskõlas töötava rahva huvidega või nende tegevuse jätkamine uues olukorras osutub ülearuseks, mispärast käsitades Kaitseseisukorra seaduse (RT 1938, 40, 365) §20 p. 10 otsustasin sulgeda järgmised juudi organisatsioonid ja kustutada need ühingute, seltside ja nende liitude registris." Otsusega suleti kõik Eestis tegutsenud 32 juudi seltsi ja organisatsiooni. h ttps://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19400704.2.37 Vasakpoolse organisatsiooni „Shalom Aleichemi“ üleskutse aastal 1940. Samuti nagu teiste rahwaste reaktsionäärid nii ka juudi rahwa omad leidsid teid ja võimalusi, et pimestada ja kõrwale juhtida rahwast tema wabaduswõitlusest. Selleks nad lõid utopistliku sionismi-idee, mis pidi asendama rahwahulkade püüet wõidelda parema kohapealse olemasolu eest. Seoses töötava rahwa wõimuletulekuga pääses õitsele juudi rahwa kultuur, mille aluseks on rahmamasside poolt kõneldud jidish, tõrjudes lõplikult wälja vana aegunud heebrea keele ja sellega seoses oleva sionismi pettepildi. Koosolek wõttis üksmeelselt wastu resolutsioonid, milles nõutakse: 1. Tartu juudi kooli täieliku jidisheerimist. 2. Kõikide juudi tagurlikkude organisatsioonide sulgemist. Koosolek saatis terwitustelegrammi E. Wabariigi Walitsufele.