"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Vene riigiduuma liige seadis kahtluse alla Leedu iseseisvuse (4)
10. juuni 2022
Foto Scanpix

Vene riigiduuma liige võimuerakonnast Ühtne Venemaa Jevgeni Fjodorovi hinnangul leidis Leedu tunnustamine iseseisva riigina aset Nõukogude põhiseadust rikkudes, vahendab Iltalheti. Fjodorov on esitanud ettepaneku tühistada Nõukogude valitsuse määrus Leedu Vabariigi iseseisvuse tunnustamise kohta.

Fjodorovi hinnangul oli Leedu tunnustamine 1991. aastal ebaseaduslik, kuna selle andis põhiseadusega vastuolus olev organ ega olnud seetõttu nõukogude põhiseadusega kooskõlas.

Fjodorovi sõnul toimus 1991. aasta märtsis Nõukogude Liidus rahvahääletus Nõukogude Liidu ühtse riigi säilitamiseks. Pärast referendumit andis Nõukogude Ülemnõukogu välja määruse, millega kuulutas hääletustulemus lõplikuks ja siduvaks kogu Nõukogude Liidus.

Määruse alusel ei olnud ühelgi Nõukogude Liidu organil õigust otsustada vabariikide Nõukogude Liidust lahkulöömise või Nõukogude Liidu kui ühtse riigi lõpetamise üle.

Septembris 1991 kirjutas Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov alla seadusele, millega asutati Nõukogude Riiginõukogu – valitsusorgan, mis juhib ja lahendab üleminekuperioodil riigi ja administratsiooni sise- ja välisasju.

Fjodorov aga rõhutab, et Nõukogude põhiseadus ei tundnud riiginõukogu.

Järgmisel päeval võeti Nõukogude Riiginõukogu esimesel koosolekul vastu määrus Leedu Vabariigi iseseisvuse tunnustamise kohta.

Fjodori sõnul ei tehtud Nõukogude põhiseadusesse sarnaseid muudatusi. Seega leiab ta, et Nõukogude Riiginõukogu määrus on ebaseaduslik, kuna selle on välja andnud põhiseadusvastane organ, kes on siiani rikkunud Nõukogude põhiseaduse artikleid.

Lisaks toob Fjodorov oma ettepanekus välja, et Leedus ei korraldatud Nõukogude Liidust lahkumiseks referendumit ega kokku lepitud üleminekuperioodi kõigi vaidlusküsimuste lahendamiseks.

Arvestades, et Vene Föderatsiooni põhiseaduse artikli 67.1 kohaselt on “Vene Föderatsioon oma territooriumil Nõukogude Liidu õigusjärglane, …”, võib Nõukogude Riiginõukogu dekreedi tühistada, kirjutab Fjodorov.

Leedu kuulutas iseseisvuse välja märtsis 1990. Kui Nõukogude Liit tunnustas Leedu iseseisvust, oli seda juba teinud üle 50 riigi üle maailma.

Iltalehti lisas, et  Fjodorov seadis Leedu iseseisvuse kahtluse alla juba 2015. aastal.

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lisa
12. juuni 2022 11:29
Algselt pidi Liivimaa jääma hoopis Peeter I liitlase August II Tugeva valitseda. August II Tugev (1670–1733): Leedu suurvürst ja Poola kuningas 1697–1706 ja 1709–33 ning Saksi kuurvürst (Friedrich August I) 1694–1733. Sai aga Põhjasõjas rootslastelt lüüa, sõlmis aastal 1706 Altranstädt’i rahu, kaotatud Poola krooni sai Venemaa abiga tagasi pärast Poltava lahingut. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/august_ii_tugev
lugeja
10. juuni 2022 17:46
https://eestinen.fi/2022/06/kas-eesti-ja-soome-saatus-on-otsustatud-putin-vordles-end-peeter-i-ga-ja-lubas-vanad-vene-impeeriumi-alad-tagasi-votta/
Mõttetera
11. juuni 2022 07:00
Tark inimene teab, et sesisantses maailmas midagi igavest pole, sest kõik siin on pidevas muutuses nagu ka muu hulgas ka rahvad-riigid nagu nende piiridki, kusjuures erinev võib olla vaid aeg, mis kellelegi antud. Ja kui osatakse muidugi sellega veel arukalt ja säästvalt ümber käia. Kuid olenemata sellest mida teeb Putin, tänasel Eesti ja Soome valitseval eliidil seda arukust ilmselgelt napib, kes kõik ühele kaardile on eelistanud panna ehkki selliste mängurite saatus tavaliselt juba ette teada on ja nende õnn reeglina üürikeseks kipub jääma.
Ja siis?
10. juuni 2022 12:44
Kelle asi see on, mida keegi millestki arvab. Ilma eriarvamusteta ehk siis arvamuste ja seisukohtade pluralismita poleks enam põhjust rääkida ka mingist demokraatiast.