Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
Energeetikaekspert Alar Konist Me mängime juba inimeludega, Eesti vajab kliimaseadust (2)
11. juuni 2022
Albert Truuväärt

„Eesti vajab kliimaseadust, et mõista millised on meie seatud eesmärgid, kuidas me nende eesmärkide poole hakkame liikuma ja milliseid meetmeid on vaja rakendada,“ sõnas TalTechi energiatehnoloogia professor Alar Konist „Meie reguleeritavad tootmisvõimsused on nii vanad ja ohtlikud, et me ei tohiks neid enam kasutada. Tegemist on siis igasuguste surveseadmetega ja muude selliste tehniliste seadmetega, mis võivad puruneda ja millega võib kaasneda kasvõi inimelude kaotusi.“

Konist nentis, et kuigi Eesti otsib vene torugaasile alternatiivi LNG terminali näol, ei tooks see tarbija jaoks hindu märkimisväärselt alla. „Juba selle baashind on kõrgem võrreldes tavalise torugaasiga ja suuri hinnalangusi siin selles osas kindlasti oodata ei ole,“ ütles ta. „Nõudlus on selle LNG vastu märkimisväärselt kasvanud ja kogu Euroopa on otsimas alternatiivi sellele vene torugaasile. Kui nõudlus on suur, siis ei saagi need gaasihinnad kuidagi allapoole minna.“

Konisti hinnangul ei ole tarbija jaoks vahet ka selles, kas see LNG tuleb meile kuskilt toru kaudu või saame Paldiskisse oma terminali. „Hea oleks, et see laev tuleks Paldiskisse selleks, et suurendada meie varustuskindlust,“ selgitas ta. „Sest, kui see laev on juba siin, siis me teame, palju seal seda gaasi peal on ja palju me seda kasutada saame. Aga võrk on ikkagi täna ühine, nii et kui me ta võrku paneme, siis kõik kes selle võrguga on liitunud, saavad sealt seda gaasi siis ka tarbida.“

Kui gaasist peaks puudust tulema, siis alternatiivina on välja pakutud põlevkiviõli ning Konisti sõnul on selline tehniline võimekus enamustes gaasikatlamajades teoreetiliselt olemas. „Sinna  on tarvis vastavaid põleteid, pumpasid ja mahuteid, kus seda põlevkiviõli hoida,“ loetles ta. „Enamik katlamaju on niimoodi projekteeritud, et neil on reservkütusena just vedelkütus ette nähtud. Ehk need mahutid ja kõik asjad on olemas, nii et tehnilise poole pealt seal mingisuguseid probleeme olla ei saa. Küll aga võib seal olla soojusvõimsusest lähtuvalt piiranguid, et millistele heitmenormidele nad peavad vastama, et kas seal on veel täiendavalt mingisuguseid puhastusseadmeid vaja panna või mitte.“

Suvi pole elektrihinda märkimisväärselt alla toonud

Elektrienergia osas viitas Konist tõsiasjale, et tavaliselt suvekuudel elektribörsil hinnad langevad, sel aastal pole aga suurt hinnalangust märgata. „See kinnitab seda, et tegelikult hinnad lähevad nüüd talvel veelgi kõrgemale,“ konstateeris ta. „Põhjus on lihtne – odav vene energia on turult kadunud, aga käepärased alternatiivid on kulukad. Võtame kasvõi selle sama maagaasi või Euroopa söejaamad ja tuumajaamad. Kõikide kütuste hinnad on tõusnud.“

Konist märkis, et tootmisvõimsusi ei ole juurde rajatud, mistõttu võib tekkida defitsiitne olukord. „Me peame panema kõik olemasolevad tootmisseadmed tööle,“ ütles ta. „Ja on teada, et need mis enamus ajast seisavad, on väheefektiivsed ja nende käitamine on kulukas. Järelikult kui need käima lähevad, siis need annavad ka selle kõrge hinnakomponendi lõpuks börsile.“

Kuigi tuuleparkide rajamine on Konisti hinnangul väga õige, ei maksaks loota, et seegi tarbija jaoks mingit märkimisväärset hinnaleevendust tooks. „Tuuleparkide kõrval on vaja ikkagi ka reguleeritavaid võimsusi ning tarvis läheb ka salvestusvõimekust ja vajalik on ka tagada võrgu kvaliteet,“ selgitas ta. „Olemasolev võrk on tänaseks niivõrd vana ja ülekandesüsteem vajab renoveerimist.“

Kogu olemasoleva süsteemi nõnda mastaapne ümberehitamine on Konisti sõnul väga kulukas. „Küsimus on selles, et kus see kulu siis kajastuma hakkab,“ märkis ta. „Kas ta kajastub elektri omahinnas, võrgutasudes või kusagil kolmandas kohas. Isegi kui Euroopa keskselt hakkab toetusi maksma, siis see on ikkagi maksumaksjate raha. Kõiki neid investeeringuid tuleks juhtida ühtse tervikuna ja siis on võimalik alles hinnata, et milline energia tootmise viis oleks kõige mõistlikum.“

Konisti hinnangul ei tohiks me kindlasti panna kõiki mune ühte korvi. „Me ei tohiks ühtegi energiatootmise viisi tõrjuda,“ rõhutas ta. „Ainult nii on võimalik saada hästi toimiv süsteem, mis on töökindel ja mis on ka mõistlikult läbi kaalutletud, arutatud ja disainitud. Tänane tootja, kes tahab ainult energiat toota ja seda võrku müüa, ei mõtle selle peale, et kas võrk saab sellega hakkama ja kas see tarbijani jõudev energia on sellise kvaliteediga nagu vaja ja kas see on ka sel hetkel võtta, kui seda vaja on.“

Ettevõtjaid ei huvita investeeringud, mis toovad elektrihinna alla

Konisti sõnul jõuame me lõpuks selleni, et viimase kilovatt-tunni tootmine on nii kulukas, et ükski ettevõte ei taha sellega tegeleda. „Järelikult peaks sellega tegelema riik,“ ütles ta. „Sest seal on risk, et ei saa neid investeeringuid tagasi, mida me oleme siis teinud nüüd varustuskindlusesse ja energiajulgeolekusse. Riik peab selle kulu enda kaela võtma ja siis me saaksime rääkida, et energiahinnad on mõistlikumad. Riik suudaks siis ka sekkuda vajadusel, et need hinnad ei läheks nii kõrgele kui võimalik.“

Konisti sõnul on siin probleem selles, et börs töötas meie jaoks hästi seni, kuni meil oli energiavarusid ja reserve. „Nüüd ei soovi ükski ettevõte neid võimsusi juurde ehitada, kuna see tähendaks iseenda vastu töötamist,“ märkis ta. „Uute võimsuste lisandumine tooks ju hinna alla.“

Konisti hinnangul on käes otsustamise koht – kas me tahame jätkata börsipõhise lähenemisega või me soovime minna üle reguleeritud kujul lähenemisele. „Siin ongi kõige suurem probleem selles, et kuna täna on meil börsipõhine lähenemine, siis mängivad suurt rolli ettevõtete ärihuvid,“ selgitas ta. „Kui riik hakkaks sellega tegelema, siis ettevõtted jääksid ilma oma planeeritud tulust, ehk ettevõtted kindlasti seda ei toeta. Nii eratarbijad kui tööstusettevõtted aga võidaksid sellest kindlasti.“

Konisti sõnul on kogu Euroopa oma börsipõhise lähenemisega olnud väga naiivne. „Me oleme lootnud, et turg teeb need vajalikud investeeringud ära nendesse tootmisvõimsustesse,“ rääkis ta. „Nii ei ole paraku läinud ja investeeritakse ainult nendesse tootmisvõimsustesse, mis kõige suuremat tulu toovad, aga mis ei garanteeri töökindlust, tootmisvõimsuse piisavust ega energiajulgeolekut.“

Kui me investeerime ainult tuuleparkidesse ja päikeseparkidesse, aga ei investeeri paralleelselt salvestusvõimsusesse, siis selles kontekstis on Konisti kinnitusel juba üks investeering ehk üks hinnakomponent arvesse võtmata. „Meil on tegemata ka investeeringud reguleeritavatesse võimsustesse,“ nentis ta. „Meie reguleeritavate tootmisvõimsuste iga on niivõrd kõrge, et nad ei ole enam esiteks töökindlad ja teiseks ka nende ressurss on niivõrd ammendunud, et me ei tohikski neid käsitleda, sest nad on juba ka ohtlikud.“

Konisti hinnangul mängime me juba suisa inimeludega. „Tegemist on siis igasuguste surveseadmetega ja muude selliste tehniliste seadmetega mis võivad puruneda ja millega võib kaasneda kasvõi inimelude kaotusi või muid õnnetusi,“ hoiatas ta. „Me oleme olukorras kus me ikkagi leiame, et järgneva kümne või kahekümne aasta jooksul me ei pääse nendest reguleeritavatest võimsustest. järelikult me peame ka nendesse investeerima, aga neid investeeringuotsuseid mina ei ole näinud.“

Eesti vajab oma kliimaseadust

Konisti sõnul oleks Eestile vaja oma kliimaseadust. „Me vajaks seda kliimaseadust juba sellepärast, et siis me mõtestaksime ka väga täpselt lahti, kas meil tuleb rohepööre või hakkame rääkima hoopiski kliimapöördest ja kliimaneutraalsuse saavutamisest ja mida see meile tähendab,“ selgitas ta. „Millised on meie seatud eesmärgid, kuidas me nende eesmärkide poole hakkame liikuma ja milliseid meetmeid on vaja rakendada. Täna sellist plaani ei ole, täna käib kõik eklektiliselt – mis kellelgi pähe on tulnud. Ei vaadata kuidas mingisugused otsused mõjutavad tervikpilti ja tulevikku“

Konist rõhutas, et kliimaseaduse raames saaks paremini energiajulgeolekut tagada ning ühtlasi ka enda seisukohti Euroopas paremini kaitsta. „Saame siis öelda millised on meie regiooni eripärad – mis on siin plussid ja miinused, millised on kaasnevad ohud,“ lausus ta. „Siis on võimalik ära põhjendada, milline tee võiks olla Eestile just õige või siis valida erinevad kaks-kolm stsenaariumit. Ja siis me saame hakata ka tegema konkreetseid tegevuskavasid, rakenduskavasid ja hakata neid ellu viima. Me ei ole täna isegi mõõdikuid paika pannud. Kuidas me siis viie või kümne aasta pärast hakkame hindama, et kas me oleme nüüd eesmärkidele lähemal või kaugemal?“

Kliimaseaduse välja töötamine aitaks Konisti hinnangul ka ühiskonna arvamust protsessidesse kaasata. „Tulemas on valimised ja mina ei näe, et keegi väga tõsiselt energeetika teemal sõna võtaks,“ nentis ta. „Järgmistel valimistel peaks energeetika olema üks nendest suurtest jalgadest, millel järgnev valitsemisperiood seisab. Vaja oleks teada kuidas siis erinevad eraerakonnad hakkavad seda energeetikaküsimust lahendama, et see oleks nii keskkonnasõbralik kui ka taskukohane.“

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Kliima muutuse unelm
11. juuni 2022 21:51
Kliimaseadus vaid kinnitaks marksistliku masinkirja igapäevaellu.
ehhee
11. juuni 2022 12:28
Rääkigu seda juttu näiteks Indias...