"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
AVALDA ARVAMUST Kas autojuhtidele võiks linnasõidul kehtida saastemaks? (0)
13. juuni 2022
Mats Õun

Juuni lõpuni saavad tallinlased saata oma ettepanekuid, kuidas muuta pealinna õhku veelgi puhtamaks ning kaitsta ennast õhusaaste kahjulike mõjude eest.

Koosloomeline poliitika ei ole inimestelt juba valmis kirjutatud dokumendile tagasiside või kommentaaride küsimine. Koosloome tähendab ühist probleemide sõnastamist, neile lahenduste pakkumist, seni pakutud ideedega arvestamist.
Tuntuim üle-eestiline koosloome katsetus on Rahvakogu, kuid linnadel on tegelikult palju rohkem potentsiaali lahendada oma probleeme koos linlastega. On ju inimeste motivatsioon osaleda neid vahetumalt puudutavate otsuste tegemisel palju suurem kui abstraktsemate ja keerukamate ühiskonnateemade puhul.

Koosloome iva selles ongi, et inimesed sõnastavad elulised probleemid ja lahendused ning seaduseloojad saavad siis ka seadused neile vastavaks kohandada.

Kuidas koosloome töötab?

Üks selline teema, mis läheb inimestele korda, on meid ümbritsev keskkond – ruum, loodus ja kindlasti ka puhas õhk. Just seepärast sai õhu puhtuse teema valitud ka praegu käimasolevasse koosloome algatusse.

Koosloome protsess on väga lihtne. Veebruarist aprilli lõpuni said tallinlased teada anda Tallinna õhupuhtuse probleemidest ja hinnata oma teadlikkust selle olukorrast. Juuni lõpuni saavad tallinlased teha ettepanekuid, kuidas pealinna õhku veelgi puhtamaks muuta ning kaitsta ennast õhusaaste kahjulike mõjude eest. Edasi järgneb ettepanekute sõelumine ja tähtsuse järjekorda panemine ning siis juba nende põhjal poliitika kujundamine. Viimases on mõistagi suurem roll poliitikakujundajatel, kuid nö suunanäitajaks saab olla iga pealinlane oma ettepanekutega.
Tallinlaste ettepanekud on oodatud leheküljel https://tallinn-code-europe.yrpri.org/, samas saab kommenteerida ja hinnata juba tehtud ettepanekuid.

Teemad lähtuvad just linlaste enda nimetatud probleemidest. Näiteks kuidas vähendada transpordist, tööstusest või kodu kütmisega tekkivat õhusaastet.

Transport suurim murekoht

Pole vist üllatus, et transport on linlaste silmis suurim murekoht ja saastaja. Ettepanekud, mida inimesed transpordiga seoses on juba platvormile teinud, puudutavad transpordi eri külgi. Näiteks ühe lahendusena pakutakse auto- või saastemaksu linna sissesõidul ja osana lahendusest auto linnaserva parklasse jätmist.

Samas nenditakse ettepanekus, et selleks peaks olema loodud “Pargi ja reisi” parklate sujuvam ühendus ühistranspordiga. Praegu on olukord nende parklatega erinev. Pirital ja Orus on need pigem alakasutatud, kuid Pärnu maanteel ei jätku parkimiskohti, mistõttu peavad autojuhid ikkagi oma sõidukiga kesklinna tulema. Mõnes kohas, kus peaks, “Pargi ja reisi” parklaid aga polegi.
Transpordisaaste vähendamiseks on muidki ideid. Näiteks tõhusam lasteaia- ja koolikohtade jaotus, et need asuks kodule lähemal ja vähendaks liikluskoormust. Samuti jalgrattateede julgem ja läbimõeldum rajamine. Ka soovitatakse Tallinnalegi oma autovabaduse puiesteed, nagu see on Tartus.

Väga suure mõjuga saasteallikas on naastrehvide kasutamine, mistõttu ettepanekuna soovitakse nende rehvide keelamist. See ettepanek on leidnud platvormis mitmeid pooldavaid argumente (see saaste on tervisele tõesti väga ohtlik) kui ka vastuväitjaid (aitab tänavate parem koristamine). Hea on tõdeda, et naastrehvide teemaga tegeleb juba ka linn, viies läbi naastrehvide kahjulikku mõju teadvustavat kampaaniat. Volikogu kliima- ja keskkonnakomisjon otsib aga aktiivselt lahendusi, kuidas veelgi vähendada linnas naastrehvide kasutust. Koosloomest tulenevad ettepanekud ja arvamused aitavad lahenduse leidmisele kindlasti kaasa.
Palju diskussiooni on tekitanud ka kodu kütmisega seotud saaste vähendamine. Seegi teema on kogunud nii poolt- kui ka vastuväiteid.

Lisaks õhusaastet vähendavatele ettepanekutele on koosloomesse oodatud ka ideed, kuidas end paremini kaitsta õhusaaste kahjulike mõjude eest. See on valdkond, mida iga elanik saab ise ja juba täna mõjutada. Näiteks valides teise kooli või tööle sõitmise marsruudi/transpordiliigi või sobivama aja ja koha välitegevuseks. Eeldus on, et elanikud mõistavad õhusaaste kahjulikke mõjusid ning teavad, kui puhas on nende kodukandi õhk.
Samas vaid 24% linlastest hindas oma teadmisi selles vallas heaks, 59% keskpäraseks ja koguni 17% väheseks. Sellest järeldub, et inimeste teadlikkuse tõstmine on kindlasti teema, millega linn peab tegelema.

Saastatud õhu ohud

Elanikele toob õhusaaste hingamisteede haigused, peavalu, probleemid silmadega jne. Ka linnadele kui organismidele on õhusaaste igatepidi kahjulik. Alates sellest, et suretab loodust ja muudab linnapilti koledamaks, kuni selleni, et mõjutab ju otseselt linnade majanduslikku hakkamasaamist. Inimesed saastunud õhuga linna elama ei kipu ning ka välisinvestorid ei soovi investeerida virelevasse keskkonda.

Lõpetuseks – mida õhupuhtuse teemaline koosloome annab? See annab linlastele võimaluse kaasa rääkida keskkonnale ja oma tervisele olulisel teemal ja tuua otsustajate jaoks välja uusi vaatenurki ning lahendusi. Teeme proovi!
Õhukvaliteedi teemalist koosloomet veab E-riigi akadeemia ja see on osa projektist Co-deciding Europe, milles lisaks Tallinnale osalevad teisedki Euroopa linnad nagu Riia, Ateena, Lissabon, Burgas ja Budapest. Projekti toetavad Island, Liechtenstein ja Norra EEA and Norway Grants piirkondliku koostöö toetusfondi kaudu.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.