"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Kogukonnaaed peletab depressiooni ja teeb kahtlustavatest naabritest sõbrad (0)
13. juuni 2022
Albert Truuväärt

“Kas sul kasvavad oma peenrakastis kurgid või porgandid, vahet pole – aia kõige toredam külg on just kuhugi kuulumise tunne, mida suurtes majades muidu ei tarvitse tekkida,” ütles Kännukuke raamatukogu juhataja Liine Toomse.

Kännukuke kogukonnaaed Mustamäel Vilde teel on vahva näide, kuidas aias toimetamine linnarahvast õnnelikumaks teeb. Koostöös kohaliku raamatukoguga teist aastat toimetav aed kaasab sel hooajal juba 40 mustamäelast.
Sõbralikult kõrvuti paikneva Kännukuke raamatukogu ja Eurogümnaasiumi hoovi loodud kogukonnaaia peenrakastides sirguvad maasikad, sibulad, redis, till, lehtkapsas ehk kale, salat, hapuoblikad, rukola ja petersell. Mullast on nina välja pistnud oad, herned, kurgid, tomatid ja tšillipiprad. Kellelgi on eraldi pottidesse pistetud kartulimugulad. Paaril peenral on näha vaid lilli: roosid, võõrasemad, astrid ja rukkililled. “Kui aasta eest alustasime, tegime esmalt ise peenrakastid,” meenutas Kännukuke kogukonnaaia koordinaator Darja Korjukina. “Toona alustas 27 aednikku, nüüd on neid hulga rohkem.”

Lastelegi aiandus selgeks

See on hea kogemus ja ma õpin palju.

Sel hooajal on aiandushuvilistel kasutada varasemast suurem kasvuhoone, kuhu saab panna kasvama tomatid ja kurgid.
Kuigi Kännukuke kogukonnaaial on ka oma Facebooki grupp, pole reklaami vaja tehagi – kes eelmisel aastal peenrad tegid, jätkavad nüüdki. “Kuigi praegu on kohad pigem täis, mahuks juurde veel mõned huvilised – umbes viiele aednikule jõuaks veel mulda ja materjale juurde tellida,” julgustas Korjukina. Lasnamäelt Mustamäele kolinud naine lõpetas Maaülikooli maastikukujundajana ja võttis kogukonnaaia väljakutseks, et rakendada siin ülikoolis saadud teadmisi. “See on hea kogemus ja ma õpin palju, muuhulgas ka suhtlemist eakate ja lastega aianduse raames,” lausus ta.

Jelena Štšeltškova sõnul meeldib talle väga kogukonnaaias toimetada. “Elan siinsamas kõrval, igal kord, kui tööle lähen ja õhtul tulen, astun läbi: uurin, mis vahepeal on suuremaks kasvanud, nopin umbrohud välja,” rääkis naine, kes peab lasteaiaõpetaja ametit. “Selle aasta tomatitaimed kasvatasime ette koos oma rühma lastega. Kui siia aed rajati, siis mulle meeldis kõigega nullist alustada. Rõõm oli vaadata, kuidas varasemale muruplatsile tekivad peenrad – see teeb mind nii õnnelikuks!”

Tasuta seemned ja tööriistad

Jelenal on huvitav vaadelda sedagi, kuidas kasvavad taimed naabrite peenardel. “Nii saab ideid: oo, temal kasvab see hästi, järgmisel aastal panen endale ka!” märkis ta.

Ka samas hoovis asuval Eurogümnaasium soovis väga kogukonnaaiandusega liituda. “Valmistasime 1.-3. klassile ette kaks suurt peenrakasti,” lausus Korjukina. “Vanemate klasside õpilased tõid ise mulda, nooremad külvasid õpetajate juhatusel seemned.”

Vahepeal on ligi astunud koolisöökla kokk Niina. “Mõned köögiviljad valmivad sügiseks, mil lapsed tagasi kooli tulevad, aga lapsed küsivad pea iga päev: Niina, kas köögiviljad on juba valmis? Neid väga huvitab aiandus, nii et tahaks rohkem ruumi, et ka kartul mulda panna! Järgmisel aastal lisame maasikad.”

Kännukuke raamatukogu juhataja Liine Toomse sõnul jagatakse kogukonnaaia tegevuse kohta infot ka raamatukogus ning suvel tahetakse mõningaid üritusi koguni koos korraldada. “Eelmisel aastal näiteks toimus ühine luulepiknik,” tõi Toomse välja.

Keskraamatukogul on kokku kolm aiandusprojekti. Nii asub Kännukuke raamatukogus innovatsioonilabor, kus saab töötada 3D printeri, laserlõikepingi, kilelõikuri jm kaasaegsete tehnoloogiliste vahenditega, et trükkida välja näiteks silte taimede juurde. Laagna raamatukogus on seemnelaegas, kust aiandushuvilised saavad tasuta seemneid laenata, kodus või kõrvalasuvas Laagna kogukonnaaias mulda pista. Pelguranna raamatukogus asuvast tööriistalaenutusest võivad aiandussõbrad laenutada sagedamini kasutatavaid aiatööriistu nagu labidas, kõblas, reha, eri käärid ja murutrimmer, ent laenata saab ka nt oksa- ja hekilõikureid ning oksapurustajat.

Tänuväärseim osa selle aia juures on just kogukonnatunne.

Toomse sõnul on kogukonnaaia kõige toredam külg see, et inimesed, kes varem võib-olla ei kohtunudki ja kõndisid bussipeatuses üksteisest mööda, saavad nüüd aias kokku ja toimetavad koos. “Nädalavahetustel viime läbi talguid. Tänuväärseim osa selle aia juures on just kogukonnatunne,” rõhutas Toomse. “Kas sul kasvavad siin kurgid või porgandid, pole väga vahet, aga just kogukonnaaed aitab luua kuhugi kuulumise tunnet, mida suurtes majades muidu ei tarvitse tekkida. Sõites mööda Sõpruse puiesteed võib Mustamäe tunduda lihtsalt suure magalarajoonina, aga õuealale keerates näed siin majade head planeeringut, kogukonnaaedu, rohelust ja laste mänguplatse, ning siin on väga vaikne.”

Nõnda nagu Mustamäe elanikkonna seas jagub nii eesti- kui venekeelseid elanikke, peegeldub see ka Kännukuke kogukonnaaias. “Meil on läbilõige Mustamäest: on eestlased, venelased ning rahvusvaheline kogukond, mis on seotud TalTechi ülikooli ja start up’ide linnakuga, kus tegutseb palju IT-ettevõtteid,” selgitas Toomse. “Kui muidu toimetavad peenardega valdavalt naised, siis Kännukuke aednike seas on teist aastat noormehed Bangladeshist,” lisas Korjukina. “Nemad kasvatasid mullu suvikõrvitsat, mida suve lõpuks kasvas nii palju, et nad jagasid saaki kõigile!”

Lilleniit keset linna

Pirita uue kloostri ruumides tegutsev MTÜ Caritas Eesti nõustab väga vara ema-isaks saanuid. Koolituse osa on muuhulgas ka toimetamine kloostri tarbeaias ja Caritase kogukondlikus õppeaias. Caritase kliendid saavad suve jooksul taimi kasta ja jälgida nende kasvamist ja vilja kandmist.

“Sina hoolitsed taime eest ja taim hoolitseb sinu eest – see on hoolivussuhte näitamine, mis ongi teraapia,” selgitas Caritase juhatuse liige, sotsiaaltöötaja Heidi Rätsep. “Nii nagu sa hoolitsed lapse eest, hoolitsed ka taime eest.”
Peagi istutab Caritas taimed ka vana hospitali varemetesse toodud põhupakkidesse. “Eelmisel aastal katsetasime vana hospitali varemetes tomati- ja tšillitaimede istutamisega põhupakkidesse ning need kasvasid väga hästi,” selgitas Rätsep.

“Põhupaki sees on soe ning peenra ümber olev müür kaitseb nii tuule eest kui ka kogub päikese soojust.”
Lisaks on talgu käigus plaanis luua künka otsa lilleniit, sest sellises kohas muru niita on keerukas. “Külvame lillemuru lootuses, et juba sel suvel midagi õitsema hakkab: seemnesegus on 20 eri seemne hulgas näiteks rukkililled, moonid ja saialilled,” ütles Rätsep. “Ühes klientidega saame neid tundma õppida ja herbariseerida.”

Järgmisel aastal on kavas põhupakid viia nn lasanjepeenrasse ehk kihilisse kuhikpeenrasse. “Kaheksa meetrit pikas lasanjepeenras kasutatakse ära kõik kloostri territooriumil olev taimne kraam, ka risu,” kirjeldas Rätsep. “Kõige alla, põhjaks on sätitud territooriumilt mahalangenud puud, mis on pakkudeks saetud. Järgmise kihina tulevad oksarisu ja sügislehed, suvine muruniide ja toidujäätmed. Viimaseid ei jäeta lahtiselt, vaid kaetakse muruniite, oksarisu või mullaga, et lagunemisprotsess toimuks kiiremini. Põnev permapeenar kasvab päris kõrgeks! Vana põhk ja väljakaevatud muld lähevad kõige peale, ja viimaks saame sinna istutada kartulit, maasikaid ja kõrvitsaid. Tasahaaval hakkame selle peenra abil ise mulda tootma, sest osta on kulukas.”

Kohti, kus sotsiaaltöö toimuks õues, ei olegi nii palju, kuid Pirita kloostri territooriumil on see privileeg. “Meil on aed ja õu, mida me saame kasutada ka aktiivseteks tegevusteks – seetõttu soovisimegi tarbeaeda laiendada,” lausus Rätsep. “Tänu sellele, et me aeda suurendame, saame muuhulgas teha ka aiategevusi. See on oluline praegusel ajal, mil ärevust, vaimset väsimust ja emotsionaalset kurnatust on palju. Õues olemine aitab!”
Kuigi Pirita elanikel on valdavalt oma aiad, sest elatakse eramajades, on kloostri väravad lahti ja Heidi Rätsep julgustab iga kell õppeaeda jalutama ja uudistama tulema.

Tallinn toetab tänavu 99 linnaaia asutamist või arendamist
• Tänavu toetab linn 28 kogukonnaaia ja 71 õppeaia projekti kokku ligi 220 000 euroga. “Linnaaiandus on üks oluline osa Tallinnast kui rohelisest pealinnast ning linn on seda toetanud juba aastaid. Hea meel on näha, et huvi linnaaedade rajamise ja arendamise vastu üha kasvab, sest iga aed annab elujõudu nii linnaloodusele kui ka inimestele,” märkis abilinnapea Vladimir Svet. “Eelmisest aastast on vähemalt üks kogukonnaaed olemas igas linnaosas, peale selle ka hulgaliselt õppeaedu, mille on rajanud eri linnaasutused. Ka tänavu lisandub 32 uut linnaaeda.”
• Kokku on sel aastal linlastele silmailu ja tegevusvõimalusi pakkumas juba 159 kogukonna- ja õppeaeda.
• Ülevaate kõikidest pealinna kogukonnaaedadest leiab www.tallinn.ee/est/keskkond/Kogukonnaaiad-3
• Linnaaianduse info ja kogemuste vahetamiseks on loodud kogukonnaaedade Facebooki grupp “Söödav linn TLN / Съедобный город ТЛН / Edible city TLN” ja õppeaedade grupp “Tallinna linnaasutuste õppeaiad”.
• Linnaaianduse sündmuste info leiab veebilehelt: www.tallinn.ee/keskkond/linnaaiandusesundmused
• Tallinnas koordineerivad linnaaiandusega seotud tegevust projektijuhid, kelle poole saavad pöörduda kõik huvitatud linnaelanikud. Lisainfo Marina Laidla, tel 513 5779, e-post marina.laidla@tallinnlv.ee

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid