"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
SURMAV LÕÕGASTUS Kohvikute terrassid on muutunud suureks suitsuruumiks (1)
13. juuni 2022
Scanpix

Kuigi söögikohtade omanikud justkui taunivad suitsetamist oma terrassidel, keegi suitsetavaid kliente suitsuruumi ei aja. “Passiivse suitsetamisega hingame suitsetajast enamgi sisse ohtlikke aineid. Mõte, et mingid ühendid jäävad ainult suitsetaja sisse ja seda ta enam edasi ei anna, ei vasta tõele,” lausus tervise arengu instituudi vanemspetsialist Anna-Liis Kulpas.

Tallinnas elav Mari kurtis, et suviti on nii mõnegi söögikoha väliterrass muutunud põhimõtteliselt suureks suitsunurgaks. “Soovin näiteks lastega õue einestama minna, kuid paraku pole see võimalik, sest kohvikuterrassil pea kõik suitsetavad,” ütles ta. “Seejuures tundub suisa jabur, et terrassil on eraldi märgistatud mõned mittesuitsetaja lauad, justkui terrass olekski põhiliselt suitsetajatele mõeldud. Teenindajad viivad veel pea kõikidele õuelaudadele tuhatoosid. Mittesuitsetajate lauas istumisest pole kasu, sest tuul kannab suitsuvingu ikka kohale. Miks kohvikud ei hoolitse, et inimesed suitsetaks suitsuruumis ja alles siis tuleks terassile sööma ja mõnusalt aega veetma? Miks peab terrass olema justkui teine suitsuruum?”

Mürk eraldub ka toolilt ja laudadelt

Kui avalikes siseruumides on suitsetamine seadusega keelatud, siis õues otsustab iga omanik või ürituse korraldaja ise, kas seal on suitsetamine lubatud või mitte. Näiteks Reval Cafe asutaja Anri Treifeldti sõnul on suitsetamine nende terrassidel keelatud. “Toitlustusettevõttes on suitsetamine keelatud ja meie järgime seda põhimõtet ka oma õuealal,” lausus ta. “Paaris kohvikus olid meil suitsuruumid, mille oleme nüüd siiski muuks otstarbeks ümber ehitanud. Meie kohviku terrassidel, kus teised inimesed on vahetus läheduses, on samuti suitsetamine keelatud. Samas, kui mõnel inimesel suits tossab, siis päris ära ajama me teda ei hakka.”

Mari jutu järgi aga käis ta viimati söömas just Pärnu mnt Revali kohvikus, kus tal tuli suitsu käes istuda. “Suitsetajad ise mu palvetele tossutamine lõpetada ei reageerinud,” märkis ta. “Kui pöördusin abi saamiseks kohviku personali poole, väitsid töötajad, et õues võib suitsetada.”

Viimaste uuringute kohaselt puutub 18% mittesuitsetajatest kokku tubakasuitsuga avalikes ruumides. Kümnest inimesest üks, kes sureb suitsetamisest põhjustatud haigustesse, on mittesuitsetaja ehk passiivne suitsetaja. Passiivse suitsetamise alla kuulub nii otseselt suitsetaja väljahingatav mürgine suits, sigareti otsast tulev mürgine tubakakemikaale sisaldav suits kui ka pindadele ladestunud mürgised tubakasuitsust tekkinud keemilised peenosakesed, mis eralduvad mööblilt, teistelt pehmetelt pindadelt ja ka põrandalt. Passiivse suitsetamise oht kaasneb ka näiteks e-sigareti, vesipiibu, kuumutatava tubakatoote jne kasutamisel.

“Kindlasti mõjub see, kui me istume kohvikus suitsetaja kõrval, meie tervisele kehvasti,” selgitas Kulpas. “Passiivse suitsetamisega hingame suitsetajast enamgi sisse ohtlikke aineid. Mõte, et mingid ühendid jäävad ainult suitsetaja sisse ja seda ta väljaspoole enam edasi ei anna, ei vasta tõele.”

Kulpase hinnangul on vabaõhuürituste korraldajad suures plaanis arvestanud pigem suurema osaga ühiskonnast ehk mittesuitsetajatega. “Tegelikult on näha, et ka suitsetajad ise ei kipu neid tooteid avalikes kohtades tarbima, kuna pahameel nende vastu on suur,” lausus ta. “Ehk hoiakute ja normidega oleme suutnud suvel selle probleemi kontrolli all hoida.”

Õues suitsetamist tuleks reguleerida

Ka Treifeldt kinnitab, et õnneks on Eesti inimesed muutunud kaaskülastajate suhtes hoolivamaks ja avalikus ruumis, kellegi lähedal viibides eriti ei suitsetata.

Hea uudis on siinjuures see, et mittesuitsetajate arv elanikkonnas järjest tõuseb. Praegu on mittesuitsetajaid ühiskonnas 75%, ka kohvikupidajad tunnetavad suitsetamist langeva trendina. “Meie külastajatest on nii väike osa suitsetajaid, eriti neid, kelle puhul see küsimus üldse tekib. Päris palju on neid suitsetajaid, kes tõusevadki püsti ja jalutavad üldse kuhugi eemale. Nad ei tule isegi küsima, kas suitsetamine on lubatud või ei ole,” väitis kohviku Must Puudel juhataja Kaisa Erm. Ta lisas, et nende söögikohas on mõned terrassiosad, kus suitsetamine on rangelt keelatud. “Sellised kohad siis jäävad näiteks ukse poole, sest me ei taha, et see toss sealt tuppa tuleks. Kui aga keegi küsib, kas suitsetamine on lubatud, siis me üldiselt peame läbirääkimisi kõrval olevate laudadega ja lepime kokku, et kuidas siis sobib.”

Passiivne suitsetamine toob järgmisi tervisehädasid:
• astmat, nii täiskasvanutel kui lastel
• allergilisi reaktsioone
• kopsu- ja kõrvainfektsioone
• kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust
• kopsuvähki
• südame-veresoonkonnahaigusi, nagu südamelihase infarkt ja insult
• enneaegset sünnitust ja beebi alakaalu
• nurisünnitust ja lapse väärarenguid
• psühholoogilisi probleeme lastel nagu depressiooni, ärevust, hüperaktiivsust, ebaküpsust jms

Perearst: kohvikute väliterrassidel tuleks suitsetamine keelata
Kui suitsetamisel sissehingatav mahv sisaldab 30-45% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest, siis väljahingatav suits koos sigareti hõõgumisest tekkiva suitsuga 55-70%.
“Kuna siseruumides ei tohi suitsetada, peaks tubakaseadus reguleerima ka kohvikute väliterrassidel suitsetamist,” leiab perearst Eero Merilind (pildil). “Kui räägime tavalistest tubakatoodetest, siis ühelt poolt on nad suitsetajatele ohtlikud kantserogeensed ained, ja neile, kes seda tubakast tekkinud suitsu sisse hingavad, ei ole see samuti hea.”
Enamasti välikohvikutes suitsetajatele piiranguid ei rakendata, sama kehtib ka vabaõhuürituste kohta. “Vabaõhuüritustel on eriti ebamugav, kui lähed kontserti nautima, aga kõrval suitsetaja toss tuleb sulle otse näkku,” märkis arst. “Vabaõhuüritustel ei tohiks suitsetada, vähemasti mitte pealtvaatajate alal.”
Otsesest tervisekahjustust ühest näkku tulnud suitsupilvest ei tule, aga pikemalt suitsetajatega koos viibimisest võib see tekkida. “Kui peab näiteks autos sõitma, kus inimesed suitsetavad ja sina hingad seda sisse, siis sinu tervisele see kindlasti hästi ei mõju,” selgitas Merilind.

2020. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on passiivne suitsetamine endiselt probleem. Mittesuitsetajatest puutub 18% kokku tubakasuitsuga avalikes ruumides, 11% viibib suitsustes tööruumides ja 11% puutub tubakasuitsuga kokku kodus.
Merilind ütles, et naiste seas on suitsetamine muutunud populaarsemaks kui aastaid tagasi. “Naiste suitsetamine on alati ohtlikum,” sõnas ta. “Ühelt poolt kahjustavad nad oma tulevasi lapsi, aga teisest küljest jäävad naised kergemini nikotiinist sõltuvusse. Neil on suitsetamisest oluliselt keerulisem lahti saada kui meestel, juba väiksem kogus nikotiini tekitab neil sõltuvuse.”

Samas on Merilinnu sõnul märke ka sellest, et kõrgharitud inimesed suitsetavad järjest vähem. “Mida kõrgem on haridustase, seda terviseteadlikum on inimene,” lausus ta. “Tavaliselt leiab ta alternatiive, millega tegeleda.”
Perearst lisas, et kuigi tubakafirmad ütlevad, et nad on maksumaksjad ja toovad riigieelarvesse aktsiisiga raha juurde, siis tegelikult ravikulusid see raha ei korva. “Kui keegi küsib, et kas elanikkonnale tekitatav tervisekahju on suurem kui aktsiisidest laekuv tulu, siis mulle tundub, et on küll,” lausus Merilind.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Soovitaja
13. juuni 2022 08:27
Eks see ole vana tõde, et inimene on inimesele hunt. Siit ka soovitus, kui suveajal peaks tekkima väljas olles soov oma jõuvaru täiendada, leida lähimast toidupoest midagi selleks sobivat ja otsida siis sobiv omaette pargipink kus siis segamatult keha kinnitada ühtlasi värsket õhku, päikesepaistet, linnulaulu ja oravate sagimist nautides! Ja las need tossutajad siis tossutavad seal terassidel kohvikupidajate rõõmuks! Lisaks tuleb veel ka taskukohasem praegust kiiret inflatsiooni silmas pidades!