Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
Vastukaja Kultuuripärandi kaitse on iga erakonna püha kohus (0)
13. juuni 2022
Priidu Pärna Foto Scanpix

20. mai 2022.a Pealinnas avaldas Riigikogu liige Marika Tuus-Laul arvamust, et Isamaa tahab sundüürnike raha tuuri panna. Jutt oli Isamaa fraktsiooni Riigikogus algatatud eelnõust, mille kohaselt omandireformi reservfondi rahadest saaks toetada tagastatud ehitiste renoveerimist, mis asuvad ajaloolistes linnasüdametes moodustatud muinsuskaitsealadel.

Esmalt tekitab kummastust see, et kuidas saab omandireformi reservfondi vahendeid pidada justkui sundüürnikele kuuluvaks. Seaduses on kaheksa erinevat alust, milleks raha võib kasutada. Võib aru saada Marika Tuus-Laulu arvamusest kumavast pettumusest, et tema enda erakond pole vaatamata valitsuses oldud aastatele suutnud sundüürnike ees antud lubadusi täita.  

Kurvastav on hoopis see, kuidas siirast soovi seista kultuuripärandi kaitse eest pööratakse täiesti teise valgusesse. Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine on põhiseaduse kohaselt Eesti riigi ülesanne ja selle nimel peavad tegutsema kõik poliitilised jõud ning kogu ühiskond. Ehitismälestiste renoveerimise toetamise on riik jätnud täiesti unarusse, üle 5200 mälestisest on 2/3 halvas või avariilises seisundis. Muinsuskaitseameti hinnangul peaks toetused aastas olema vähemalt kolm korda kõrgemad, et peatada eesti ainelise kultuuri hävimine. Mälestiste renoveerimine on ju oluliselt kallim. Tänaste ehitushindade tingimustes otsustas kultuuriminister Anneli Ott pretsedenditult käesolevaks aastaks toetusi hoopis veerandi võrra vähendada!

Omandireformi reservfondist on eraldatud viimastel aastatel 1 miljon eurot tagastatud ehitismälestiste renoveerimise toetuseks. Statistika näitab, et absoluutne enamus sellest toetusest läks kirikutele, kelle hooned on samuti tagastatud. Isamaa eelnõu eesmärk oli eraldatavat toetust jagada võrdsemalt erinevate omanike vahel – toetusele saanuks kandideerida ka väärtuslike enne 1940.a püstitatud tagastatud ehitiste omanikud, kelle hooned asuvad muinsuskaitse aladel (Valgas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Viljandis, Kuressaares, Rakveres, Haapsalus ja Lihulas) eesmärgiga säilitada ja muuta kaunimaks meie ajaloolist linnapilti. Nõukogude võim kasutas võõrast eraomandit 50 aastat ja andis selle lagastatuna tagasi.  Eelnõu seletuskirjas oli selgelt välja toodud, et see ei tähenda reservfondist eraldatava toetuse suurendamist võrreldes seni eraldatud 1 miljoniga aastas. Riigikogu näitas oma uskumatut kultuurivaenulikkust, kui selle üllast eesmärgist kantud eelnõu maikuus tagasi lükkas. Kultuuripärandi säilime on ju meie ühiskohustus, mitte vaid konkreetse omaniku oma. Sõnades oleme kõik eesti keele ja kultuuri eest seisjad, aga tegudega ei tee kärbsepesagi!

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid