Äsjane rahvaloendus näitas, et lasterikkus on nii Tallinnas kui kogu Eestis kasvamas. Peresid, kes otsustavad saada kolme ja enamat last, on üha rohkem. Lapsi sünnib rohkem seal, kus on rohkem´ruumi, selgitavad uurijad. Seetõttu sünnib perre enim lapsi rohkete eramajade ja aedadega Haaberstis ja Pirital.

Põlise tallinlanna Ele-Liis Kreegi (33) ja tema abikaasa peres kasvab kolm tütart ja sügisel on oodata veel neljandagi tütretirtsu sündi. Lisaks elab peres Ele-Liisi 19-aastane vend Karl, kes suvel gümnaasiumi lõpetab. “Viimased poolteist aastat on olnud põnev karussell, me nimelt remondime maja,” naeris Ele-Liis.

Nii ongi pere rütm juba mõnda aega teistsugune – abikaasa ehitab igal võimalusel maja ja Ele-Liis tegeleb selle võrra ise rohkem lastega.
Oma kuueliikmelise pere rõõmudest ja raskustest rääkides tõi Ele-Liis välja, et suurim rõõm on lapsed ise. “Eelkooliealised on ju nii kihvtis vanuses, kus lapsesuu ütleb ägedaid asju!” lausus Ele-Liis. “Nad on nii iseteadlikud, neil on oma iseloom ja eripära, mida on tõeliselt äge jälgida, et igas päevas leida naerukilluke, mida nad ütlesid või tegid. Mul on hea meel, et tütred saavad koos kasvada, üksteist toetada, täiendada ja tasakaalustada ning õppida arvestama ja aitama. See ongi suurim rõõm!”

Ele-Liisile toovad rõõmu kõik kooli ja tööga seonduvad väikesed võidud ja toimetused. “On hea tõdeda, et mul on veel, mida maailmale anda,” nentis naine. “Keerukaks teeb lastega suurpere elu igapäevaste olmeküsimuste päevaplaani panemine: et külmkapp oleks täidetud, nõud ja riided pestud ning toidukogus kuuele inimesele piisav. Teha neid kõige tavalisemaid tegevusi on võib-olla kõige raskem, kui tahaks mängida, lugeda ja õue minna.”

Samuti on pea võimatu iseendale aega leida. “Lugesin ühest varasemast artiklist, et statistika järgi on emadel enda jaoks päevas keskmiselt tund ja seitse minutit, kuid minul see aeg küll välja ei tule, iga hetk on arvel,” tõdes Ele-Liis. “Õnneks on tüdrukud nii iseseisvad, püsivad ja vahvad, et heameelega ka istuvad, joonistavad või lahendavad laua taga ristsõna, mille kõrvalt saan vahepeal mõne vastamist ootava e-kirja ära saata või kartuli koorida!”

Olgugi Ele-Liis noorima tütrega praegu kodune, natuurilt on ta rahutu hing, kes tahab lisaks laste kasvatamisele tegeleda ka eneseteostusega. “Kogu möödunud aasta kulus suurprojekti, koolidele suunatud viljakuse digiõpiku loomisele kodulehel viljakusest.ee,” rääkis Ele-Liis. “Räägime seal viljakuse kogu elukaarest: sünnist, puberteedieast, suguhaigustest, rasestumisest ja selle vältimisest, kunstlikust viljastamisest, lapse kandmisest ja sünnist. Usun, et õpilastel ja õpetajatel on digiõpikust suurt kasu.”

Tihe asustus on vähem lapsesõbralik

Ele-Liis on oma peagi nelja lapsega tegelikult haruldus. Enamik linlasi elab korterelamutes ning Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teaduri Mark Gortfelderi sõnul ei käi linn ja lasterikkus kokku. “Mõistagi on asi pisut keerulisem, kuid suurema tihedusega piirkondades elavatel inimestel on kõige vähem lapsi ja väikese asustustihedusega piirkondades on lapsi kõige rohkem,” tõi Gortfelder välja.

“Tihe asustus on vähem lapsesõbralik. Suurem rahvastikutihedus tähendab kitsamaid elamistingimusi. Suure linna kodus on enamasti vähe ruumi, sest kinnisvara on kallis. Suures linnas on ka vähem turvaline. See tähendab, et suuremat peret soovijad katsuvad oma kodu rajada eeslinna või maale, kus selles osas on olud paremad. Eks osalt põhjustab vahesid asjaolu, et suurematesse keskustesse kogunevad ka inimesed, kelle jaoks lapsesaamine pole nii oluline. Aga domineerivad n-ö struktuursed põhjused.”

Tallinnas on keskmine laste arv ühe naise kohta Eesti omavalitsustest kõige väiksem (1,54), ehkki mitte ülekaalukalt, sest Ida-Viru linnades (ka Loksal ja Maardus) on võrdlemisi sama seis. “Tartus, Pärnus ja teistes eestlaste enamusega ja mitte niivõrd nõukogude korterelamutest domineeritud linnades on keskmine laste arv suurem, näiteks Tartus 1,82,” märkis teadur.

Vaadates samade andmete pealt Tallinna linnaosi, näeb Gortfelder siingi suuri vahesid: näiteks Põhja-Tallinnas on lapsi naise kohta keskmiselt 1,43 ja Nõmmel 1,82.

Kuigi linn olevat justkui laste saamiseks halvem paik, on lasterikaste perede arv viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja seda mitte üksnes mujal Eestis vaid ka Tallinnas. Sisuliselt on Tallinnas lasterikaste perede arv viie aastaga pea kahehordistunud. Nimelt on see tõusnud 3167-lt 2015. aastal 4 831-le 2020. aastal.

Kui viimane rahvaloendus näitas, et vähenenud on naiste osakaal, kellel on üks või kaks last, on kasvamas nende naiste arv, kes sünnitavad kolm või neli last. Kolm last on sünnitanud 12,5% naistest ja neli last 3% naistest.
Teadlase Mare Ainsaare sõnul on põhjuseks lasterikastele peredele mõeldud toetused,” lausus Ainsaar. “On teada, et lasterikastel peredel on majandusliku toimetulekuga siiski probleeme, ja mida rohkem lapsi, seda keerulisemaks manageerimine läheb. Suhteliselt jõuliselt kasvanud toetused andsid aga rohkemate laste saamiseks julgustava signaali.”

Ka sotsiaalministeeriumi andmetel oli kõige selgem mõju sündide arvule lasterikka pere toetusel. Pärast selle loomist 1. juulil 2017, mil tõusis märkimisväärselt kolme- ja enamalapseliste perede toetus, sündis 2018. ja 2019. aastal enam kolmandaid ja järgmisi lapsi kui varem. Arvestades sünnitusealiste naiste arvu langust, on vaatamata kaks aastat kestnud tervisekriisile kolmandate ja järgmiste laste arv ning osatähtsus kõigist sündidest püsinud kõrgem, kui oli enne toetust.

Kõige rohkem (30-35%) elab sünnitusealisi naisi Kesklinnas ja Kristiines. 2020. aastal sündis linnaosade lõikes lapsi enim Pirital ja 2021. aastal Haaberstis. 2021. aastal oli sündide arv Tallinnas 2% väiksem kui 2020. aastal.

Linnaelu pluss on suuremad võimalused

Ele-Liisi hinnangul on aga linnaelul ka omad plussid. “Olen tänulik, et Tallinnas on teisest lapsest alates lasteaiakoht tasuta ning linn toetab ka lasteaia toidurahaga. Sellistest asjadest on abi,” kinnitas ta.

Ele-Liisi sõnul räägib elupaiga lapsesõbralikkusest tõik, et Tallinn tahab saada rohepealinnaks. “Samas tunnen väikelaste emana, et kuigi mänguväljakuid on üksjagu, ei ole see vanema seisukohast ehk kõige optimaalsem lahendus,” lausus ta. “Ei ole kuigi põnev istuda tund-paar mänguväljakul, kui samal ajal ei saa teha hädavajalikke kodutöid. Mulle meeldib lastega jalutamas ja rattaga sõitmas käia, aga meie elukohas Tondil tunnen puudust kergliiklusteedest, nagu ka autoteest pisutki eemal asetsevatest teedest. Praegu lähen korterist välja ja satun kohe autoteele; ma ei saa lubada üht last uksest välja, kuni aitan teisel saabast jalga või mütsi pähe. Mõistagi oleneb see ka sellest, kas kortermajal on oma aed või piire ees. Meil ei ole ja tunnen sellest puudust.”

Gortfelder tunnistas, et linn saab lapsesõbralikkuse suurendamiseks üht-teist ära teha. “Näiteks Belgias ei ole sündimus Brüsselis niivõrd palju madalam kui muus riigi osades, ehkki sealgi vahe suureneb,” ütles teadur. “Siin võib viidata üldisele lapsesõbralikkusele ning asjaolule, et suurema kinnisvaraarendusega käiks kaasas ka lasteaiad, koolid ja muud lastesaamist toetavad süsteemid. Muidugi tuleks ka arendajatel elamuehituses soosida suuremaid, aga samas soodsamaid elamispindasid, mitte luksuskortereid ja Airbnb jaoks loodud stuudiokortereid.”

Sünnitusealiste naiste arv väheneb

Mustamäel elaval Gessi-Pamela Kinksil (38) on neli last: vanim tütar on 17-aastane, vanem poeg 14, järgnevad nelja- ja kaheaastane poeg. Ehitajate tee korteris on pere elanud pea neli aastat ja naine on Mustamäega väga rahul. “Koht on rahulik, kõik asub käe-jala juures, transport toimib, lastele on mänguväljakud ja jalutuspargid – kõik on väga hästi korraldatud,” kiitis ta. “Linnaosavalitsus teeb väga head tööd, et kõik oleks puhas, ilus ja uuendatud. Mänguväljakuid jagub siin meie lähedal majahoovides vaata et iga nurga peal. Vilde teel tehti korda spordiväljak, samuti saab seal talvel uisutamas käia. Männi park jääb ka meile hästi lähedale, ainult paarkümmend minutit kõndida.”

Linn arvestab ka sellega, et tegemist on suurperega. “Siinne lastekaitsetöötaja on alati organiseerinud meile igasuguseid kutseid, kingitusi ja jõululauda – see on perele suureks abiks osutunud,” tunnustas Gessi-Pamela.
Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar selgitas samuti, et kui kolmandaid, viiendaid ja isegi seitsmendaid lapsi sünnib endiselt üsna stabiilsel määral, langeb viimastel aastatel sündimus esimeste ja teiste laste arvelt.

Oluline on sotsioloogi sõnul ka näitaja, mis kirjeldab inimeste käitumist. “Kokkuvõttes on sündide arv seotud nii põlvkonna suuruse kui ka selle põlvkonna käitumisega,” lausus Ainsaar. “Samas on tõsi, et arvukuse poolest väiksemad põlvkonnad 30-aastastest nooremate seas ennustavad Eestile tuleviks pigem väiksemat laste arvu. See küll kõigub, aga praeguse rahvastikupüramiidi puhul hakkab vähenema. Üks oluline tegur on siiski ränne, mis võib nende põlvkondade arvukust muuta.”

Muret teeb hoopis kõrge suremus

Vähenenud on keskmine laste arv nooremate naiste kohta. Kõige rohkem on langenud keskmine laste arv naistel vanuses 27-30, mis peegeldab praegust tunduvalt kõrgemat esimese lapse sünnitamise iga, tõi välja statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg. Vanimad esmasünnitajad elavad Harjumaal.

Ohtu, et sündide edasilükkamine vähendab lõpuks saadud laste arvu, kinnitas ka Ainsaar. “Rahva peale kokku tundub olevat küll nii, et mida vanemale naisele sünnib esimene laps, seda suurem on tõenäosus, et riigis kokku on sündimus madalam,” märkis ta. Tõsi, Euroopas leidub palju riike, kus küll alustatakse hilja, aga kokkuvõttes ei ole probleeme. “Eesti ei ole kindlasti Euroopa mõttes madala sündimusega, aga meie probleem on sündide ja surmade vahe,” jätkas Ainsaar. “Pikas perspektiivis ja väikese rahvaarvu puhul võib see tekitada probleeme, eriti regionaalselt, paikades, kus juba ongi vähem inimesi.”

Küsimusele, mida peaks riik või kohalik omavalitsus tegema, et esimese ja teise lapse saamise sooviga peredel oleks seda soovi võimalikult kerge täita, on Ainsaarel lihtne vastata: “Peaks teada saama, mis paneb soovitud lastest loobuma, ja noori siis nende probleemide lahendamisel aitama. Praegu näib noortel sageli puudu jäävat kindlusest, et nad saavad laste kasvatamisega hakkama. Tähtsad on ka partner, majanduslikud ressursid ja elus kindluse saavutamine.”
Gessi-Pamela pere vanemad lapsed käivad kodulähedases koolis, kolmeaastane lasteaias ning väiksem asub sügisel värskelt avatavasse Rõõmupesa lasteaeda. “Meie abikaasaga käime täiskohaga tööl. Tööandja on olnud supervastutulelik ja võimaldanud meil väga paindliku graafikuga tööl käia,” ütles naine.

Mõtiskledes üldise suhtumise üle lasterikastesse peredesse, ei meenu Gessi-Pamelale oma kogemustest ja kokkupuudetest midagi negatiivset. “Pigem on just kuulda positiivset ja toetavat, et “oi, kui tublid” ja “kuidas te hakkama saate,” mitte halvustavaid kommentaare,” sõnas naine. “Ikka pannakse käsi õlale, et “palju edu” ja “olge tublid”. Eks iga pere on ainulaadne ja iga inimese elujoon jookseb erinevalt, aga mina julgustaksin küll rohkem lapsi saama – neist on palju rõõmu ja see tasub ennast ära!”

Kust saavad lasterikkad pered vajadusel abi?
Lasterikkaid peresid koondavad, ühisüritusi korraldavad, toiduabi jagavad ning ringmajandust edendavad:
• MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit, tel 5553 5482, e-post info@lasterikkad.ee, www.lasterikkad.ee
• MTÜ Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit, tel 5818 9863, e-post info@tlpl.ee, www.tlpl.ee
• MTÜ Tallinna Suurperede Klubi, tel 5386 4883, e-post tallinnsuurpereklubi@gmail.com, www.suurpereklubi.ee

Lapsi rohkem kui kümme aastat tagasi
• Äsjasest rahvaloendusest selgus, et Eestis elab kokku 259 341 kuni 17-aastast last, mida on 9,1% rohkem kui kümme aastat tagasi. Mullu sündis Eestis 13 138 last. Tallinnas registreeriti 4 373 sündi ehk 81 võrra vähem kui 2020. aastal. Lasnamäele lisandus mullu 994, Mustamäele 711 ja Kesklinna 690 uut ilmakodanikku.
• Üle 93% kõigist Eestis sündinud lastest sünnitavad 21-40-aastased naised. Tallinnas on kõige suurem (30-35%) 21-40-aastaste naiste arv Kesklinnas ja Kristiines.
• 2020. aastal oli sünde linnaositi 21-40-aastaste naiste arvu kohta enam Pirital ja 2021. aastal Haaberstis. 2021. aastal oli sündide arv Tallinnas 2% väiksem kui 2020. aastal. Tallinna linnaosade sündide arv võrreldes Tallinna sündide arvuga kasvas Haaberstis ja Mustamäel.
• Eesti naistel on keskmiselt 1,55 last. Kõige vähem lapsi naise kohta on Harjumaal – 1,38.
• Kolme ja enama lapsega perede arv on Tallinnas järjepidevalt tõusnud. Aastal 2015 oli neid 3167, 2016. aastal 3546, 2017. aastal 3482, 2018. aastal 4259. 2019. aastal 4819 ning 2020. aastal 4831.
• 1991. aastal oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 22,6 aastat ja teise lapse sünnil 25,3 aastat, 2020. aastal olid need näitajad vastavalt 28,2 ja 30,8 aastat.