Eesti Päevaleht tõi esile, et turvast kaevandatakse meil üha suuremas koguses. Teisalt viiakse see aga väärindamata välja. Maa-ameti maavarade bilansi alusel kaevandati 2021. aastal turvast koguni 906 000 tonni, aasta varem oli see näitaja vaid 699 000 tonni – seega aastane kasv 30%. Keskeltläbi jäävadki aastased mahud poole miljoni ja miljoni tonni vahele. 92-95% turbast läheb eksporti.
Valdavalt kasutatakse seda teistes riikides, näiteks Hollandis aiandusmullana. Teisalt kujutab turvas endast väärtuslikku kütteallikat. Võiks lisada, et praeguse kütuste hinnaralli taustal peaks püüdma seda suunata rohkem kodumaiseks kütuseks. Mõistagi tuleks selleks ettevõtjaid kuidagi stimuleerida.
Vähe usutav, et väga kõrgete kütusehindade taustal on turvast kasulikum mullana müüa kui siin kohapeal näiteks briketti toota. Teisalt on aga eriti just riigil eri võimalused turvast energeetikasse suunata, sest maavarad ju kuuluvad riigile. Enne sõda tarniti turbabriketti meile muide Valgevenest ja Ukrainast, ehkki seda toodetakse ka Eestis. Mõned katlamajad kasutavad meil turvast kütusena, kuid varude suurusega võrreldes ikkagi vähe.
Turbaliidu andmete katavad turbaalad 22% Eesti pindalast. Meie arvestatav turbavaru on u 2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni. Eesti kaevandamismaht, nagu öeldud, on umbes miljon aastas.
meenutaja
18. juuni 2022 14:41