Tasub vaadata, et valitsus liiga ulatuslike riiklike kulutustega hinnatõusule lisahoogu ei anna. Kehtestades seeläbi justkui kogemata täiendavat “inflatsioonimaksu."

Madis Müller, Eesti Panga president
Üha üürgavaid tuletõrjealarme ei panda enam tähele (0)
13. juuni 2022
Foto: Mats Õun

Elektriinsener Ragnar Roos kirjutas ERR-is, et järjest arenenumal tehnoloogial, mis peaks meid kaitsma, on oma varjukülg. Eelmisel aastal tehtud uuringust selgus, et umbes pooled Eesti inimesed hakkavad tuletõrjealarmi kuuldes avalikust hoonest väljuma alles siis, kui on kindlad, et tegemist on päriselt ohtliku situatsiooniga, mitte valealarmi või õppusega.

Sellise käitumisega kaotatakse väärtuslikku aega ja võidakse end ohtu seada. Enam kui pooled (52%) inimesed on viimase kolme aasta jooksul avalikes hoonetes viibides kuulnud vähemalt üht valealarmi. See harjutab meid mõttega, et ohuteade on valeinfo, mida võib ignoreerida. Selline harjumus võib aga viia katastroofiliste tagajärgedeni. 2013. aastal Riias toimunud kauplusevaringu eel hakkasid häirekellad tööle, kuid inimesed jätkasid ostlemist.

Mis siin aitab? Ikkagi asutuste või ühistute juhtide korraldatav selgitustöö, et keegi kohe huvi tunneks, miks signalisatsioon töötab. Roosi tähelepanekutele jääb üle vaid lisada, et üsna sageli on taolised meid kaitsma mõeldud alarmsüsteemid liiga tundlikud. Näiteks mõne nutika maja või korteri lahenduses võib see muuta küünlavalgusõhtu pidamise võimatuks, sest signalisatsioon hakkab kohe tööle. Kõik elanikud ei pruugi seda aga teada, või siis unustavad – eriti üürnikud – ja nii lüüaksegi aeg-ajalt undava signaali peale käega ka siis, kui see tõepoolest õnnetusest märku annab.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.