Venemaa propaganda edu selles seisnebki, et valesid tambitakse järjekindlalt, seal ainult jaburused ongi. Kõige krooniks on aga ütlemine, et Venemaa pole kunagi kellelegi kallale tunginud.

Toomas Alatalu, väliskommentaator
Hoolimatud tõuksijuhid põhjustavad üha enam õnnetusi - neist lõviosa juhtub Tallinnas (1)
15. juuni 2022

“Käesoleval aastal on 76  kergliikuritega juhtunud inimkannatanuga liiklusõnnetustes osalenud 77 kergliikurijuhti, neist peaaegu kolmandik – 24 inimest – oli tarvitanud alkoholi,” tõdes PPA liiklusjärelevalvekeskuse ennetusspetsialist Marina Aleksejeva.

Liiklusjärelvalvekeskus, kust pärineb ka ülalolev video, tuletab inimestele meelde, et sõidukite liiklus on Eestis parempoolne. Ka jalgrattad ja kergliikurid on sõidukid ja liiklusseaduse kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid.

Liiklusjärelvalvekeskus selgitab, et ühesuunalisel teel või ühesuunalisel sõiduteel jalgratturid, kergliikurijuhid ja pisimopeedijuhid liiguvad sõiduteel või neile eraldatud rajal vastu üldist liiklusvoolu. “Eksides reeglite vastu, on tõenäosus õnnetusse sattuda oluliselt suurem ja osaledes liikluses vähemkaitstud liiklejana ei aita sind energiat neelav kere ja turvapadjad. Reeglid on selleks, et tagada sinu ja kaasliiklejate turvalisus,” tuletab liiklusjärelvalveskus meelde.

Kui võrrelda statistikat mullusega, siis võib näha, et õnnetuste arv on märkimisväärselt tõusnud – mullu samal ajal juhtus kergliikuritega 56 õnnetust, millest politseid teavitati.

“Üheks põhjuseks võib tuua kergliikurite kasutamise tõusu – inimesed ise soetavad endale neid rohkem ja erinevate ettevõtete turule tulek on tõstnud kasutajate arvu,” selgitas Aleksejeva.

Enamus õnnetusi juhtub kergliikuritega just Tallinnas, sest siin elab palju inimesi ja liiklustihedus on suurem, kui mujal Eestis. Aleksejeva sõnul on üks väga murettekitav tendents ka see, et politsei tabab väga tihti kahekesi elektritõukerattal sõitvaid inimesi.

Erinevate teenusepakkujatega (Tuul, Bolt jt.) püüab politsei teha igakülgset koostööd, et vähendada ohtusid nii kergliikurite kui ka teiste liiklusvahenditega liiklejatele. Seda, et teenusepakkujad tõukside liikumiskiirust mõnes piirkonnas – näiteks südalinnas – automaatselt piiraks, ei ole aga lihtne saavutada.

“Liikumiskiiruse piiramine kusagil piirkonnas eeldab mitmete osapoolte kokkuleppeid. Politsei edastab päringute alusel rendifirmadele infot nende sõidukitega toime pandud õiguserikkumiste kohta, samuti varalise kahju põhjustamise juhtumite kohta. Oleme rendifirmadega kohtunud ja rida kohtumisi on veel plaanis. Infovahetus ja õiguserikkumiste ennetamine on kohtumiste läbivad teemad,” nentis Marina Aleksejeva.

Tänavu hakatakse kergliiklejatele reide korraldama

Tänavu alustatakse liiklusrikkujate tabamiseks reididega ka kergliiklusteedel, et tabada võimalikke rikkujaid ning ennetavalt kutsuda korrale ka teisi.

“Oleme sellega teinud algust, pöörame liikluses suuremat tähelepanu kergliikurite ja jalgratturite kontrollimisele. Suvehooajal oleme ka kergliiklusteedel, kus teeme spetsiaalseid reide,” kinnitas Aleksejeva.

Rikkumisi märgates inimestega suheldakse ning selgitatakse kehtivaid liiklusreegleid ja kui vestlusest ei piisa, võib politseinik määrata ka rahatrahvi. Kergliikuriga toime pandud liiklusrikkumiste eest karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut (40€).

“Juhul kui rikkumine on toime pandud joobeseisundis, sellega on tekitatud inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus või sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht, siis on karistuseks rahatrahv kuni 400€. Laste puhul jälgime hoolega, et alla 16-aastased kannaksid kiivrit, kuid turvavarustust soovitame kanda ka täiskasvanutel,” soovitas Aleksejeva.

Sõiduoskuste üle hindamise tulemuseks võib olla ränk õnnetus

Tõukeratastega seotud õnnetused on kõige sagedamini seotud kukkumistega, mille tagajärjeks võivad olla haavad, nihestused või lausa luumurrud.

“Peamiselt on vigastused seotud jäsemete ja peaga. Põhjuseks on tihti just liiga suur kiirus ning oskamatus õigeaegselt hoogu maha võtta ja pidurdada. Inimesed hindavad oma sõiduoskusi üle ja ei saa pidurdamisega hakkama ning nii kas kukutakse või sõidetakse millegi vastu. Õnnetusi on põhjustanud ka alkoholijoobes ja mitmekesi sõitmine,” sõnas  Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse juht Külvar Mand.

“Kindlasti soovitame tõukerattaga sõites kanda kiivrit, sest kiivri kandmine hoiab ära raskemad peatraumad. Tähelepanelikult tuleb jälgida liikluses toimuvat ja sõidukiirus peab olema liiklusoludele vastav, ülekäigurajale jõudes on soovitus tõukerattalt maha astuda,” manitses Mand.

2021. aastal toimus 223 kergliikurijuhi osalusel inimkannatanuga liiklusõnnetust, nendes osales 224 kergliikurijuhti. Õnnetustes osalenud kergliikurijuhtidest 208 sai ise vigastada. Vigastada saanud kergliikurijuhtidest 2/3 olid meessoost, sagedaseim vanuserühm oli 15-19-aastased. (Allikas: PPA)

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

miki
16. juuni 2022 15:16
Miks ei ole ÜHTEGI artiklit kui palju liiklusõnnetusi autojuhid põhjustavad? Või kuidas nad seadusi rikuvad kihutades ja kõnniteedel parkides? Kui tõuksijuht teeb õnnetuse siis saab viga üldjuhul ainult tõuksijuht. Kui autojuht teeb siis üldjuhul saab surma kas teine autojuht või jalakäija. No tundub ju nagu hoopis teine raskusaste?? Miks on ometi Tallinna linn sh meedia nii süüdimatu autojuhtide suhtes ning üritab pärisprobleemidest tähelepanu kõrvale juhtida? Tegelege asjaga, mitte asendustegevusega.